$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Pille-Riin Larm
-
Varraku kübaratrikk
Eestis on praegu ligi 900 kirjastust või raamatuid välja andvat organisatsiooni.
Nüüd, mil Varrakul, ühel taas iseseisva Eesti vanematest ja suurematest kirjastustest, on täitunud 25 tegevusaastat, on paras aeg jutuks võtta kirjastamise üldpilt Eestis.
Varrak alustas umbes samal ajal ja samalt lähtepositsioonilt kui näiteks Kupar. Toda tuleks noorematele lugejatele ilmselt tutvustada: 1987. aastal üheksa eesti kirjaniku asutatud kirjastuskooperatiivi, mis vormistati 1992. aastal ümber aktsiaseltsiks, peetakse Eesti uue aja esimeseks erakirjastuseks.…2 minutit -
Eesti Kirjanduse Teabekeskuse direktor Ilvi Liive.Jüri J. DubovKultuur 2020 – Väliskirjastajaid huvitab eesti ajalooline proosa
Eesti Kirjanduse Teabekeskuse peamine mure on ilukirjanduse tõlkijate vähesus või puudumine paljude keelte puhul.
3 minutit -
Pealelend – Janika Kronberg, kirjandusteadlane ja -kriitik
Asud 1. märtsil ajakirja Looming uue peatoimetaja ametisse. Mis on sinu kui peatoimetaja prioriteet järgmisel viiel aastal?
Esiteks peab Looming olema senisest nähtavam, pilkupüüdvam erinevates kanalites. Paberkandja peab millegi poolest jääma unikaalseks. See ei tähenda siiski odava tähelepanu püüdmist kaanetüdrukute või -poistega, lõhnaõlipudelikeste poetamist tellijate postkasti või lugejatele labaste skandaalide serveerimist.
Teiseks, Looming on eelkõige „parlamentaarne“ kirjandusajakiri ja seetõttu…1 minut -
ELA JA SÄRA – Kirjandus
Võtsin Mihkel Kunnuse mõtteid kirjutusspordist siiani pigem humoorika mõttemänguna (Sirp, 13. III 2015). Ei oleks arvanud, et hakkan tõsimeeli ise ka kirjandust ja sporti kõrvutama. Aga näe, loominguline stipendium „Ela ja sära“ annab põhjust.
Kirjanduse sihtkapitali ettepanekutele ei ole mul etteheiteid, sest „Ela ja sära“ on saanud tõepoolest meie kirjanduse tipud. Paar korda tekkis küll saajate nimekirja vaadates kiusatus…2 minutit -
Klassikud ja klounid
Kirjarahvas ei peta lootusi, aasta oli happening’idega kindlustatud.
See siin ei ole kirjandusaasta ülevaade ega ilmunud teoste analüüs, seekord püüan tabada kirjanduselu sõlmpunkte.
Proosas oli kirjandusaasta eriti rikkalik, juhtus ja ilmus paljugi. Kõigepealt: kolm romaanivõistlust! Huvitav on see, et keegi ei oota võistluselt enam suurt romaani ega rõhuta kunstiväärtust, vaid räägitakse võimalikust väliskirjastuste huvist ja bestselleripotentsiaalist. Samm edasi kirjandusteose kaubastamise teel? Luules on tähelepanuväärne nähtus (:)kivisildniku lähenemine guru seisusele, sest…2 minutit -
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat Johanna Ross Tartu Loodusmajas.Lauri KulpsooAus tuleb olla!
Johanna Ross: „Eesti kriitikas on akadeemilise arvustuse ja ajalehetutvustuse vahel liiga suur lõhe.“
8 minutit -
Kalevipoja reis maailma alguse suunas
Hiljuti ilmus Hispaanias kirjastuses Miraguano Ediciones „Kalevipoja“ esimene tõlge hispaania keelde „Kalevipoeg. Epopeya nacional estonia“. Seda ei saa küll veel nimetada lausa eesti rahvuseepose tõlkeks, sest õigupoolest ei ole hispaania keelde pandud F. R. Kreutzwaldi värsseepost „Kalevipoeg“, vaid William Forsell Kirby 1895. aastal avaldatud „Kalevipoja“ ingliskeelne lühendatud proosamugandus („The hero of Esthonia and other studies in the romantic literature of that country“).
Hispaania tõlke…1 minut -
Kellele on vaja metakreatiive?
Kirjaniku- ja kunstnikupalgast rääkijad on avaldanud imestust, et palgasaajate ring on laienenud „abi-, kõrval- ja metategevuste“ teostajatele, kelleks on tõlkijad, kuraatorid, kriitikud ja kunstiteadlased. Lisan siia nimekirja nüri järjekindlusega: kirjandusteadlased ka. Samuti on väitega, et nende isikute majandamisviis erineb kirjanike ja kunstnike tegevusalade spetsiifikast, antud mõista, et neile ei ole seda palka küll vaja. Jaa, kirjanike liidu esimeeski kinnitab, et „on…4 minutit -
Kirjanduskriitika auhinna esimesed kandidaadid
Kevadel küsis Sirp kriitikateemalises erinumbris (27. III) muu hulgas, kas eesti kirjanduskriitika vääriks oma auhinda. Vastus on mõistagi jah, mistap tegin samas üleskutse see asutada, et teadvustada kirjanduskriitika rolli ning seada eeskujusid.
Mõeldud, tehtud. SA Kultuurileht väljaannete kriitikatoimetajate asutatud auhind kannab ühe silmapaistvama eesti kriitiku auks Ants Orase nime. See määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate…1 minut -
Saage tuttavaks – Eesti esiprõmmija!
Luuleprõmmu Euroopa meistrivõistlusel astub võistlustulle Merily Porovart.
19. kuni 21. novembrini peetakse Tartus Vilde Tervisekohvikus ühtaegu „Hullunud Tartu“ festivali ja luuleprõmmu Euroopa meistrivõistlust. „Hullunud Tartu“ ühendab juba traditsiooniliselt kirjanduse, kunsti ja muusika. Luuleprõmm on nähtus, kus luuletajad loevad võidu peale oma tekste, kuid erinevalt eelvoorudest, kus parima valis publik, hindab neid finaalis žürii. Osalejaid on 16 riigist.
Eestit esindab meistrivõistlusel Saaremaalt pärit Merily Porovart, kes sattus prõmmurattasse kultuuriakadeemia…1 minut -
Eesel elevanti alla ei neela
Eesti Kirjandusmuuseumi kummitab projektipõhine rahastus.
Novembrikuus tähistab Eesti Kirjandusmuuseum 75. tähtpäeva. Kirjandusmuuseum sündis, kui see eraldati Eesti Rahva Muuseumist, mis tähendab, et enamik muuseumi osakondi – arhiivraamatukogu, rahvaluule arhiiv, kultuurilooline arhiiv, folkloristika osakond – on vanemad kui asutus ise.
Tähtpäev annab põhjust kirjandusmuuseumi töötajatelt küsida, millega muuseum praegu tegeleb ja kuhu triivib. Vastused on sümptomaatilised ning annavad vihje, miks on viimastel aastatel kadunud etnomusikoloogia osakond ja lõppenud kultuuri- ja kirjandusteooria…5 minutit -
Kuidas teha Jürgen Rooste selg prügiseks?
(:)kivisildnik on kirjutanud funktsionaalse luuletamise käsiraamatu.
Neil päevil tuleb (:)kivisildnikult trükist õige pretensioonika pealkirjaga teos, „(:)see õige luuleõpik“. Uurisin autorilt, millega tegu.
Kõik kõvemad kirjamehed avaldavad viimasel ajal kirjandusõpikuid. Mis oli sinu „(:)selle õige luuleõpik“ impulss?
(:)kivisildnik: Ma olen väsinud inimestest, kes ei oska luulet kirjutada ega lugeda, sealhulgas auväärsetest luuletajatest, luuleekspertidest ja kriitikutest. Kirjutasin õpiku, et lugupeetavad ei saaks öelda, et neile ei selgitatud, et neid ei teavitatud, et polnud…3 minutit -
Salongid ausse!
Eelmise aasta luuleelu üks meeldivamaid teateid oli see, et Rein Raud on Käsmus käima lükanud konverentsi tunnustega väikese festivali. Pärast 25. kuni 27. septembrini teist korda aset leidnud „Käsmu sügist“ tuleb täpsustada, et selles on ka midagi väga salongilikku.
Kava oli tänavu endine: kahel õhtul olid kavas florileegiumide ettelugemised, kirjutati ühiselt rengasid ning esineti Käsmu meremuuseumis, mis on ju ka õigupoolest ühe mehe (Aarne…2 minutit -
Loomingu toimetajad Indrek Mesikepp ja Maiga Varik.Toomas HaugNii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik
Keeletoimetajate olemasolu on eriti oluline lastekirjanduse, ajalehtede ja ajaviitekirjanduse puhul.
3 minutit -
Magistriõppe roll tuleks uuesti mõtestada
Liina Lukas: „Kunagi pole humanitaarne magistriõpe olnud nii põnev ja võimalusterohke kui praegu Tartus.“
Humanitaarteadustes mullitab. Ülikoolid üritavad kohaneda nn Bologna süsteemile (3+2 õppeaastat) ja tasuta kõrgharidusele ülemineku tagajärgedega. Potentsiaalsete tudengite arv väheneb. Mõne eriala spetsiifikat ei näi mõistvat haridus- ja teadusministeerium, mõnel erialal napib huvilisi.1 Möödunud nädalal esitletud Gunnar Oki ettekanne ilmus igal juhul äreval ajal.2
Olukorrast Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis ning sellest, mida on…7 minutit -
Mikita viis koju Jan Kaus
Imelik on kirjutada, et laupäeval Rupsil Liivi muuseumis jälle mingit üritust peeti, aga nii see on. Tuleb kirjutada, sest üritusel oli tuuma: valiti 2015. aasta parimat eesti kirjanikku.
Viieaastane traditsioon on nüüdseks kasvanud festivaliks. Tänavu kandis see alapealkirja „Paiga vaim ja ruumi poeetika“. Järgneb esinejate loetelu, mida lugeja ei peaks vahele jätma, vaid mille…3 minutit -
Märkamatu väärtuslik töö
Toimetajaauhinna kandidaate saab esitada 1. septembrini.
Eesti Kirjanike Liit asutas hiljuti Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna. On sümboolne ja kõnekas tõik, et selle kutsusid ellu kirjanikud ja tõlkijad, kes töötavad toimetajate ja keeletoimetajatega kõige tihedamalt koos ning oskavad hinnata nende panust hea teksti sünni juures. Lähemalt räägib toimetajaauhinna žürii liige Triinu Tamm.
Kuidas kujunes arusaam, et on vaja luua keeletoimetajaauhind?
Triinu Tamm: Eestis on olnud tugev ja pikaajaline tekstitoimetamise traditsioon, seda…2 minutit -
Peipsiveere loteriivõidud
Eelmises Sirbis kirjutas (:)kivisildnik maapiirkondade kultuurielust ning võrdles seda loteriiga. Kui pilet võidab ehk maal tehakse asiste (kultuuri)inimeste eestvedamisel midagi peale simmani, tema sõnul talupoegade ülestõusu ei tule: „Ega maal kultuuriviha ei ole.“
Seda, et see nii võib olla ja et kohalikud kirjanduslikud loteriivõidud paeluvad kaugemalt tulijaidki, tõestavad mitmel pool hea hooga tegutsevad suvised kirjanduslikud ettevõtmised. Tunnustada tuleb näiteks juba mitmendat aastat Pärnumaal Tahkuranna vallas Kosmonautika…1 minut -
Alvydas ŠlepikasVladas BraziūnasHundilastest rääkiv romaan murdis Leedus vaikimise tammi
Alvydas Šlepikase sõnul vajavad leedu kirjanduses jätkuvat lahtimõtestamist ka holokaust ning Leedu ja Poola suhted.
7 minutit -
Muru inspireerib tõesti
Mõni seeme langeb viljakale pinnasele. Niisugune seeme oli 1978. aastal kirjandusmuuseumi toonase teadussekretäri Rein Veidemanni käima lükatud kirjanduse ja rahvaluule noorteadlaste kevadsessioon. Kirjandusteaduse suvekool, mida peeti 3. ja 4. juulil Alatskivi vallas Rupsil Juhan Liivi muuseumis, on selle 37 aasta taguse algatuse otsene jätk.
Vahepeal juhtus muidugi mõndagi. 1990. aastal koliti muuseumist järgmiste teadussekretäride Margus Kasterpalu ja Katrin Raidi eestvedamisel Nüpli järve kaldal asuvasse Lõhmuse tallu,…3 minutit -
Kõige paremat nõu saab ikka iseendalt
Akadeemiline teadus- ja mäluasutus ei tohiks olla parteipoliitiliselt kallutatud.
Tallinna tehnikaülikooli tsirkusest kostuv lärm on teenimatult varjutanud ühe teise, samuti haridus- ja teadusministeeriumi tiiva alla kuuluva asutuse juhi hiljutise valimise. Sündmus kandis pealkirja „Riigi teadus- ja arendusasutuse Eesti Kirjandusmuuseumi teadusnõukogu kuulutab välja avaliku konkursi Eesti Kirjandusmuuseumi direktori ametikoha täitmiseks alates 01.07.2015 tähtajaga viis aastat“.1
Siinkohal rõhutan, et minu tähelepanekud on rangelt subjektiivsed. Ehk tasub aga siiski mõne üle neist mõtiskleda.
Kõrvaltvaatajale…3 minutit -
Armin Kõomägi ja Märt LaurPiia RuberMaailma viimase mänedžeri mööndusteta triumf
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse peaauhinna võitis Armin Kõomäe „Lui Vutoon“.
2 minutit -
Marie Underi velmatud „Sonetid“
Hasso Krull: „Kui lepitakse mõttega, et klassika on igav, siis reedetakse klassika. Igaüks on oma klassika sepp ja oma Underi valaja.“
Täna õhtul esitletakse Marie Underi esmakordselt 1917. aastal ilmunud „Sonettide“ uusversiooni. Koostajad Hasso Krull ja Carolina Pihelgas kirjutavad teose eessõnas, et „Sonette“ ei tajuta enam pöörastena, pigem on need mahedad pildikesed vanaaegsest elulaadist. Taastamaks „Sonettide“ esialgset värskust, otsustati see uuesti kirjutada. 50 sonetti sai jagatud 50 luuletajale,…4 minutit -
Krista KaerAve Maria Mõistlik, WikimediaTõhus festival tulekul
„HeadRead“ püüab pakkuda võimalikult mitmekesist kirjanduspilti, üritusi tuleb aasta ringi.
3 minutit
