6. aprillil kuulutati välja veel üks suurima auhinnafondiga kirjandusvõistlus. Selle kutsus ellu kirjastus Pilgrim ja kannab see nime „BestSeller“. Auhinnafond 10 000 eurot jaotatakse kolme kategooria (ilukirjanduslik proosa, aimekirjandus ja lastekirjandus) võitjate vahel. Tänuväärne algatus, eriti aime- ehk populaarteadusliku kirjanduse puhul (mitte segi ajada tarbekirjandusega), millel pole seni oma võistlust olnud. Samuti on teoreetiliselt võimalik, et Tänapäeva ega Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluselt bestsellereid ei tule, nii et võib-olla vajab eesti proosa…
Möödunud nädalal esitleti lasteluuletuste kogumikku „Siilid ja pingviinid“. Raamatust leiab paralleelselt eesti ja inglise keeles Jaanus Vaiksoo, Hando Runneli, Ilmar Trulli, Ellen Niidu, Heljo Männi, Peeter Volkonski, Leelo Tungla, Viivi Luige ja Juhan Liivi tekstid. Katrin Kaevu illustreeritud kogumikuga on kaasas CD. Tegemist on teadaolevalt esimese eesti lasteluuletuste raamatuga inglise keeles. Selle on koostanud Mall Pesti, kes tõlkis luuletused koostöös Bruce Firestone’iga.
Kuidas tekkis „Siilide ja pingviinide“ koostamise idee?
Mall Pesti:…
Toimetajal on mure. Kirjanduskriitika pärast, õigemini sageli kohatava suhtumise pärast kirjanduskriitikasse. Suhtumise nähtavaim tulemus on päevalehtede kriitikakülgede hingevaakumine. Kriitika endaga ei ole midagi hullu lahti peale selle, et asjatundlikke süvenenud arvustusi on jäänud proportsionaalselt vähemaks.1
See mure ei ole personaalne probleem – sama nendivad kolleegid teistest väljaannetest. Ja küsimus ei ole ainult missioonis kodumaise kriitikakunsti lippu kõrgel hoida, kirjanikele tagasisidet ja lugejale juhatust anda ning kirjanduses toimuvat mõtestada. Arvustuste olemasolu on…
Jan Kausi mullused miniatuurikogu „Tallinna kaart“ ja romaan „Ma olen elus“ on pälvinud tähelepanu ja tunnustust eesti kontekstis lausa luksuslikult. Ridamisi on ilmunud arvustusi,1 romaani auhindas Tallinna ülikool ning 14. märtsil anti kirjanikule üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind proosa kategoorias. Ometi on romaani puhul üks, muu hulgas pealkirja mõtestav tähenduskiht kriitikas seni avamata jäänud. Järgnevalt nii sellest kui ka kriitikast üldse.
Romaani „Ma olen elus“ on analüüsitud perekonnaloo, keskkonnaromaani jm…
Friedebert Tuglase novelliauhinna pälvisid Mart Kivastik ja Mait Vaik.
2. märtsil anti üle Friedebert Tuglase novelliauhinnad 2014. aasta loomingu eest. Žürii koosseisus Mirjam Hinrikus, Toomas Kiho, Veronika Kivisilla (esimees), Kaupo Meiel ja Jaanus Vaiksoo määras need Mart Kivastikule novelli „Õnn tuleb magades“ (Vikerkaar nr 12) ja Mait Vaigule novelli „Puhtus“ eest (kogumikus „Tööpäeva lõpp“). Nominentide seas olid ka Jan Kausi „Paljajalu“ ja Tiina Laanemi „Estonian Hikikomori“ (mõlemad Looming nr…
Raske on mitte nõustuda Andrei Hvostovi arvamusega, et kirjanikust on saanud sümbol1 – seda nii kodakondsuse andmise kui ka auhindamise kontekstis.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade tänavuste kandidaatide seas ei ole paljudele üllatuslikult Andrei Ivanovi teost „Bizarre“. Põhižürii liige Heili Sibrits kirjutab, et teose nomineerimise üle küll arutleti pikalt, kuid otsustati, et selleks ei sobi teosed, mis pole ilmunud esmatrükis eesti keeles.…
Eesti kirjandus naudib praegu Soomes rambivalgust. Sel nädalal peetakse seal Eesti kirjanduse nädalat ja esitletakse ajakirja Helmi uut numbrit. 11. veebruaril tunnustas Soome krimikirjanduse selts Indrek Harglat. 10. veebruaril aga leidis Helsingis aset kolmas Soome-Eesti kirjandusvõrgustiku päev. Eestist sõitis kohale ligemale 20 literaati. Toimunust räägib kirjanik ja tõlkija Kätlin Kaldmaa.
Millest täpsemalt kohtumisel räägiti ja missuguste järeldusteni jõuti? Kas sündis ka…
Ajakirja Värske Rõhk meeskond on Tartus kirjanduse maja all Arhiivis käima lükanud „Värske õhtu“-nimelise sarja. Esimene „Värske õhtu“ leidis aset 20. jaanuaril ja selle teema oli „Noored kriitikast“. Ajakirja kriitikud ja esseistid Evelin Arust, Kadri Naanu ja Joosep Susi arutlesid kirjanduskriitika põhimõtete ja olemuse üle, vaatluse all olid ka nende endi kirjutised ajakirja viimases numbris. Publik oli rohkearvuline ja eriti…
Jaanuaris käis Udmurdimaal hõimlastele esinemas kolm eesti luuletajat: Triin Soomets, Jaan Malin ja Roomet Jakapi. See oli juba viies Muš Nadii eestvedamisel aset leidnud eesti kirjanike külaskäik. Varem on udmurte väisanud Maarja Kangro, Mihkel Kaevats, Jürgen Rooste, Carolina Pihelgas, Hasso Krull, Eva ja Indrek Koff, Jan Rahman ja Contra. Palusin tänavustel delegaatidel lähemalt rääkida, mis toimus, ning seejuures esile tuua…
Eesti kirjandusväljal on põnev aeg. Nagu alati. Praegu võib nentida, et kirjutatav jätkuvalt mitmekesistub ja igal aastal ilmub väärt teoseid, lugejate ilukirjanduse lugemise harjumus paraku aga kahaneb ja nad killustuvad. Heal raamatul on praegu vähem lugejaid kui paarikümne aasta eest ja see pälvib ka vähem arvustusi. Kriitika trükiväljaannetes avaldamise võimalused on viimase viie aasta jooksul järjepidevalt vähenenud.
Seni on veel säilinud…
Novembri lõpus tekitas laia pahameelt ja hämmingut Eesti Rahvusraamatukogu otsus sulgeda Austria, Saksa ja Šveitsi lugemissaal ja koondada nende kolm töötajat, et panna edaspidi rohkem rõhku digiteerimisele ja meelelahutusele. 9. detsembril teatasite, et koostöölepet Saksa, Austria ja Šveitsi saatkonna ning Goethe instituudiga siiski uuendatakse ning kogud jäävad oma asukohta. Edasise koostöö üksikasjade, sh kogude komplekteerimise ja teeninduse üle pidi arutelu…
Seda, et eesti kirjandus, aga laiemalt kultuur ei ole keele- ja riigipiiridega kammitsetud monoliitne nähtus, vaid mitmekeelne, peaaegu piirideta ja tõlgendustiine risoomistik, tõestavad kas või hiljuti Tartu ülikoolis kaitstud kirjandusalased doktoritööd. 2013. aastal kaitses Kairit Kaur saksakeelse doktoritöö luuletavatest naistest Eesti-, Liivi- ja Kuramaal aastatel 1654–1800. 2014. aastal uuris Mart Velsker oma doktoritöös lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi. Enne eelmise aasta…
4. – 7. novembrini sõitsid kirjanikud taas mööda Eesti raamatukogusid. Tuur sai teise kümnendi alguse puhul Doris Karevalt ka tabava pealkirja – „Sõnaränd”.
Muljeid jagab ja edasisi plaane tutvustab Eesti Kirjanike Liidu projektijuht Veronika Kivisilla, kes oli üks tuuri esinejaid ning koos Maire Liivametsa ja Mart Siilmanniga ka korraldajaid.
Kuidas koostatakse raamatukogutuuri meeskonnad?
Veronika Kivisilla: Rühmi on moodustatud mitmeti. Näiteks on olnud igal…
Täna ja homme leiab aset juba viies rahvusvaheline festival „Hullunud Tartu”. Festivali kava on, nagu ikka, interdistsiplinaarne: esinevad luuletajad meilt ja mujalt, esitletakse raamatut, musitseeritakse mitmel moel, avatakse uus kunstinäitus jpm. Festivali kava leiab Facebookist.
„Hullunud Tartut” on ikka toetanud põnev kohaspetsiifika: festivali on peetud trükimuuseumis, psühhiaatriakliinikus … Seekord toimuvad üritused peamiselt Tartu Uues teatris ja festival kannab alapealkirja „Teatraalne”. Miks…
Eesti imemuinasjuttude antoloogia kaks köidet on nüüd valmis.
Imemuinasjutud, täis imesid ja maagiat, on üks populaarsemaid muinasjutuliike. Paari nädala eest esitleti imemuinasjuttude teadusliku antoloogia teist köidet. Mahukas teos valmis Tartu ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluuleteadlaste koostöös, kogumiku tekstid pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivist (ERA). Teose on koostanud Risto Järv, Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan. Ehkki väljaanne on akadeemilise suunitlusega, peaks jutte olema hõlbus lugeda kõigil muinasjutuhuvilistel.
Imemuinasjuttude antoloogia ilmus „Monumenta…
Möödunud nädalavahetusel sündis uus luulefestival „Käsmu sügis”. Festivalile andis elu MTÜ Neli Tuult Rein Raua eestvedamisel.
Korraldaja selgitas, et püüdis festivali üles ehitada teisiti kui tavalist festivali, kus esinetakse laiadele hulkadele ja minnakse pärast laiali. Uus festival „koosneb kahesugustest üritustest: vähese ja püsiva publikuga, vormiliselt vabamad ja omavahelist suhtlemist võimaldav luuleline tegevus ning üks avalik suurem esinemine”. Festivali formaat meenutab seega…
Möödunud nädalal määras Balti Assamblee auhindade žürii autobiograafiliste sugemetega romaani „Ära jäta mind rahule. A love story” (2012) eest Peeter Sauterile kirjanduspreemia.
Eesti kriitikaski tunnustust pälvinud „Ära jäta mind rahule …” käsitleb kütkestavalt ja veenvalt minategelase kohanemist eluga pärast abielulahutust. Auhinna saamist selgitavast pressiteatest aimub aga, et silmas peeti kirjaniku loomingu kvaliteete laiemalt: „Sauteri tekstid haaravad lugejat oma inimliku, paatosevaba hoiakuga.…
Vahel juhtub, et mõni väärt raamat jääb hoopis märkamata. Malle Salupere teosega „Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel”, ei ole küll nii läinud selle ilmumine on pälvinud artikli Tartu Postimehes (29. XI 2012), asjaliku arvustuse Keeles ja Kirjanduses (2013 nr 10) ja mitte nii asjaliku Eesti Ekspressis (13. I 2013). Õigupoolest on kolm kirjutist ühe raamatu kohta Eestis suur asi, aga kindlasti…
3. septembril peeti Kadriorus Eduard Vilde muuseumis kirjanduse sügislaata ning vesteldi ajaloo ja kirjanduse teemal. Salong jäi publikule kitsaks, nii et paljud kuulasid ukse taga. Millest räägiti?
Ajaloo torked
Esimeses vestlusringis „Ajaloo torked” osalesid kirjanikud Eeva Park ja Imbi Paju. Suures osas käsitlesid nad omaenda kogemusi mitmetes riikides ja režiimides, korduvalt kõrvutati Eestit, Soomet, Saksa- ja Venemaad.
Paju võrdles ajaloo kirjutamist psühhoteraapiaga. Ta…
Saksamaalt pärineb üks tänuväärne ettevõtmine, portaal Lyrikline, mis, nagu selle tutvustuses öeldakse, loob luule abil sildu keelte ja kultuuride vahele. Selle eestvedaja on 1999. aastast saadik kirjanduskeskus Literaturwerkstatt Berlin koostöövõrgustikuga 40 riigis. Eestis on Lyrikline’i partner Eesti Kirjanduse Teabekeskus (EKT).
Luuleportaalis Lyrikline on üles laaditud hulk nüüdisautorite luuletusi originaalkeeles, lisatud on tõlkeid ja mitte ainult suurkeeltesse, vaid paljudel juhtudel ka väiksematesse…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Krista KaerAve Maria Mõistlik, Wikimedia
Jan Kaus: „Eelistan jätta arvustajale tõlgendusvabaduse, kuigi ma jätan endale ka vabaduse arvustaja tõlgendust vabalt tõlgendada.“Piia Ruber
Vasakult: Triin Soomets, Jaan Malin ja Roomet Jakapi koos lahkete võõrustajatega külalistemaja Mumõ Dor köögis.2 × Muš Nadii
Meelis Friedenthali romaan „Mesilased“ pälvis 2013. aastal Euroopa Liidu kirjandusauhinna. Ilmselt tänu sellele on tõlkehuvi olnud suur: romaani tõlkimise leping inglise, itaalia, läti ja tšehhi keelde on juba olemas ning läbirääkimised käivad veel kolme keele osas.Alar Madisson
Veronika KivisillaAve Maria Mõistlik / Vikipeedia
Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher.Kristjan Teedema / Postimees / Scanpix
Kätlin Kaldmaa Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com