Piret Voolaid: „Kirjandusmuuseum ei vastuta ainult eesti rahva juurte ja identiteedi eest, vaid meie arhiivides on ka Eesti väikekultuuride ja hõimurahvaste materjali.“
Nii leebe, nii ontlik. Teistsuguste sõnadega ei oska iseloomustada haridustöötajate hoiatusstreiki, mis toimub/toimus täna, 10. novembril. Ilmselgelt on püütud vältida õpilaste hariduslünki ja võimalikult vähe häirida perekondade rütmi. Tunniajane hoiatusstreik on pigem valitsusele mõeldud märguanne, väike sõbralik müks!
Hoopis värvikamalt ja jõulisemalt streigivad Leedu õpetajad. Viis aastat tagasi hõivasid nad streigi käigus haridus- ja teadusministeeriumi hoone (ning sundisid ministri tagasi astuma). Tänavune streik kuulutati välja septembri lõpus. Õpetamise asemel hakkasid paljud…
E. W. Ponkala fond kuulutas 23. oktoobril välja oma tänavused auhinnad. Soomlaste tunnustuse pälvisid kaks eestlast: kirjanik Kai Aareleid ja tõlkija Piret Saluri.
Kai Aareleid on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka näidendi. Soome keeles on ilmunud Aareleiu luulekogu „Loe mind“ („Lue minua“, autori tõlge, 2018) ning romaanid „Linnade põletamine“ („Korttitalo“, tlk Outi Hytönen, 2018) ja „Vaikne ookean“ („Tyyni otoksen“, tlk Outi Hytönen, 2023). Aareleid on õppinud Helsingi teatriakadeemias dramaturgiat, misjärel omandas Tallinna ülikoolis…
Maarja Kangro: „Kompromissitult õiglane tõlkija peaks vist püüdma vahendada selliseid autoreid, kes on teenimatult püünelt kõrvale jäetud, aga neid ei pruugi ma ju osata üles leida.“
Selgunud on Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna tänavune laureaat. Auhinna on pälvinud Terje Kuusik.
Terje Kuusikut peetakse Eesti üheks professionaalsemaks toimetajaks, kindlasti on ta ka üks staažikamaid. Hariduselt on ta Tartu ülikooli lõpetanud inglise filoloog. Aastatel 1973–2011 oli Kuusik Loomingu Raamatukogu toimetaja ning on jätkanud toimetajatööd eri kirjastuste tarvis ka pensionipõlves. Ta on toimetanud mitusada raamatut, nii algupärandeid kui ka tõlkeid: tema töölauale on jõudnud peale inglise keele saksa, itaalia, prantsuse,…
„Kirjanduses on olukord täiesti katastroofiline,“ tõdes kultuuriminister Heidy Purga 5. septembril kunstivaldkonna visioonipäeval.1
„Juhul kui olukord ei lahene, kaaluvad autoreid esindavad organisatsioonid ka kohtutee jalge alla võtmist.“ See sugugi mitte meeldiv võimalus tuletati kultuuriministeeriumile ja avalikkusele meelde 2. septembril seoses kesise laenutushüvitisega.2
20. septembri õhtul selgus, et järgmisel aastal saab Autorihüvitusfond juurde miljon eurot. Loodetavasti kasvab laenutushüvitise eelarve ka edaspidi. Ei ole ju normaalne, et kirjanikud peavad oma õiguste kaitseks riigi vastu kohtusse…
Pikka aega ei toimunud suviti kirjanduselus peaaegu mitte midagi. Pärast maikuu festivale algas suur puhkuseaeg: uusi raamatuid ei ilmunud, esitlusi ei korraldatud, kirjanike liidu üritused läksid pausile, suuremad raamatukogud panid ukse kinni. Nii vältas see kuni augusti keskpaigani, mil oli põhjust sõita Peipsi veerde, Võtikvere raamatuküla päevale ja Liivi muuseumi aasta kirjaniku valimisele.
Viimased aastad on toonud rõõmustavaid sõnumeid. Võtikvere raamatuküla sari sai küll punkti, kuid lisandunud on sümpaatseid pisikesi kirjandusfestivale…
Annie Ernaux’ „Aastad“ on suurepärane romaan ühe naise elukaarest kiirelt muutuvas ühiskonnas. Ennekõike kõneleb see aga mälust, leppimisest oma mälestuste ja ajalikkusega ning hirmust unustamise ees.
Karl Ristikivi seltsi ja muuseumi käekäigust objektiivselt kirjutada ei ole kerge. Hindan kõrgelt Ristikivi loomingut ning seltsi kuulub hulk mu sümpaatseid tuttavaid. Möödunud reede hilisõhtul käisin muuseumis, et talletada sealne olustik mällu, sest samal kujul seda enam näha ei saa. Seltsi palvel ostsin minagi nende võlgade katteks mõned raamatud ja olen nüüd seotud isik. Püüan Sirbi lugejale olukorrast siiski neutraalse pildi anda.
Ristikivi muuseum avati 1991. aastal Tartu linnamuuseumi filiaalina viimases paigas,…
Kes ei käiks vahel juuksuris ega sirviks seal värvilisi ajakirju? Paljud sirvivad, nii minagi. Kõige sagedamini on salongi valikus Anne & Stiil ning Eesti Naine, vahel ka Buduaar, aiandusžurnaalid jms. Ehkki leian iga kord mõne huvitava artikli, pean tõdema, et ei kuulu vist naisteajakirjade sihtgruppi. Lehitsen neid rohkem erialase pilguga: kas ja kui hästi on esindatud kirjandus?
Nii ja naa. Tundub, et kirjanikke nähakse naisteajakirjade toimetustes ennekõike tänuväärt kaastöölistena ja seda nad…
30. aprillil, Juhan Liivi 159. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune Liivi luuleauhinna laureaat. Karjasemärsi pälvis luuletuse „Küünlapäeval“ eest Hando Runnel. „Küünlapäeval“ on ilmunud ajakirjas Looming (nr 4 2022) ja vastses raamatus „Saunaõhtu ehk Laupäeva laulud“.
Peale Hando Runneli tõstis žürii kandidaatidena esile Indrek Hirve („***Pimedust tuleb võtta“), Hanneleele Kaldmaa („Ainult üks samm veel“), Timo Marani („***Valida oma rada“), Triin Soometsa („***isa läks teisele poole“), Ann Viisilehe („Kuidas enam langetada nägusid“ II) ja Tõnis Vilu („***istun…
Indrek Mesikepp: „Tähtis on, et inimestel, kes tahavad eesti kirjanduse parema osaga kursis olla, oleks põhjust Loomingut osta, tellida ja lugeda ning et nad ei pettuks.“
Kirjandusauhindade jagamises on lõpuks ometi üürike paus. Riik tunnustas aastaauhinnaga tõlkija Heli Allikut, kultuurkapital Mehis Heinsaart, kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad läksid Piret Rauale, Jürgen Roostele ja veel mitmele andekale autorile. Ja nii edasi.
Lugejale, kes ei ole asjaga kursis: ihaldusväärseimaks peetakse justkui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindu. Need on need, mida jagatakse emakeelepäeval, 14. märtsil ja mille laureaadid saavad kuldse kera. Ei mäleta, et mõnel varasemal aastal oleks kuldkerade väljaandmise tingimuste muutmiseks kõlanud…
Läheneb laenutustasu avalduste esitamiste tähtaeg! Autorihüvitusfond ootab autoritelt nende teoste laenutamise eest tasu saamise avaldusi 15. aprillini. Eelmisel aastal eraldas kultuuriministeerium laenutustasudeks silmapaistvalt väikese summa (124 671 eurot). Kui kõhn või priske on kukkur tänavu?
Sel aastal on laenutustasudeks jagada pool miljonit eurot. Eelmisel aastal alustatud võitlus õiglase tasu eest kandis vilja, aga see on alles algus.
EKLi esimees Tiit Aleksejev on laenutustasuga tegeleva töörühma arvutustele tuginedes osutanud, et õiglane laenutustasu oleks vähemalt…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.