Pille-Riin Larm
-
Kaanetekst
Tõnu Õnnepalu „Udu“
1 minut -
Piret Voolaid on Eesti Kirjandusmuuseumis töötanud kolmkümmend aastat, nüüdseks aasta jagu ka direktori ametis. Hariduselt on Voolaid folklorist: ta on kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Kirjandusmuuseumi kolm arhiivi on tema veendumuse kohaselt eesti vaimse kultuuri rikkaim varasalv tänu teadlastele ja arhivaaridele, kes selle ainese elama panevad.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumVäike rahvas, suured kogud, toekas kultuur
Piret Voolaid: „Kirjandusmuuseum ei vastuta ainult eesti rahva juurte ja identiteedi eest, vaid meie arhiivides on ka Eesti väikekultuuride ja hõimurahvaste materjali.“
9 minutit -
Mirjam Parve Tõraveres. Sellest paigast kõnelevad mõnedki „Varjukeha“ read, näiteks need: „kusagil luksub õnnest üks lind / mu vari on vikatimees / kompostihunnikut koomale trampides / ületab mitmekordselt mind ennast / tutistan rehaga kulu …“Ruudu RahumaruElu pehme kõhualune
Mirjam Parvele on keel elusorganism, inimeste ühendaja ja rõõmuallikas: isegi pealtnäha tühjas sõnamulinas võib peituda vahvaid poeetilisi killukesi.
10 minutit -
Piisake Kariibi kirjandusmerest
„Mangroovi ületamises“ avalduvad Maryse Condé loomingu põhiteemad: kolonialismi taak, armastus, eelarvamused, ebausk, vägivald, surm.
3 minutit -
Ponkala auhind Kai Aareleiule ja Piret Salurile
E. W. Ponkala fond kuulutas 23. oktoobril välja oma tänavused auhinnad. Soomlaste tunnustuse pälvisid kaks eestlast: kirjanik Kai Aareleid ja tõlkija Piret Saluri.
Kai Aareleid on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka näidendi. Soome keeles on ilmunud Aareleiu luulekogu „Loe mind“ („Lue minua“, autori tõlge, 2018) ning romaanid „Linnade põletamine“ („Korttitalo“, tlk Outi Hytönen, 2018) ja „Vaikne ookean“ („Tyyni otoksen“, tlk Outi Hytönen, 2023). Aareleid on õppinud Helsingi teatriakadeemias dramaturgiat, misjärel omandas Tallinna ülikoolis…2 minutit -
Maarja Kangro valib tõlkijana tekstid ja autorid sümpaatia alusel. „Vaatan, kas on natuke ka nõnda, et oleksin tahtnud niisuguse teksti ise kirjutada,“ selgitab ta. „Kas mul oleks hea meel, kui oleksin sellise teksti autor?“Piia RuberMissugune on õiglane tõlkija?
Maarja Kangro: „Kompromissitult õiglane tõlkija peaks vist püüdma vahendada selliseid autoreid, kes on teenimatult püünelt kõrvale jäetud, aga neid ei pruugi ma ju osata üles leida.“
4 minutit -
Terje Kuusik oli aastakümneid Loomingu Raamatukogu toimetaja. Foto on tehtud 17. I 2007 Tallinna Kirjanike Majas Loomingu Raamatukogu 50. aastapäeva tähistamisel. Vasakult: ajakirja toimetuse endine juht Jüri Ojamaa ja pikaaegne toimetaja Edvin Hiedel, toonane toimetaja Anu Saluäär, endine peatoimetaja Agu Sisask ja toonane toimetaja Terje Kuusik. Tema taga seisavad Mihkel Mutt, kes oli toona ajakirja Looming peatoimetaja, ja Toomas Haug, kes toimetab Loomingut tänini.Peeter Langovits / Postimees / ScanpixToimetajaauhind Terje Kuusikule
Selgunud on Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna tänavune laureaat. Auhinna on pälvinud Terje Kuusik.
Terje Kuusikut peetakse Eesti üheks professionaalsemaks toimetajaks, kindlasti on ta ka üks staažikamaid. Hariduselt on ta Tartu ülikooli lõpetanud inglise filoloog. Aastatel 1973–2011 oli Kuusik Loomingu Raamatukogu toimetaja ning on jätkanud toimetajatööd eri kirjastuste tarvis ka pensionipõlves. Ta on toimetanud mitusada raamatut, nii algupärandeid kui ka tõlkeid: tema töölauale on jõudnud peale inglise keele saksa, itaalia, prantsuse,…2 minutit -
Eret Talviste, Merlin Kirikal, Johanna Ross ja Carolina Pihelgas ajakirja Keel ja Kirjandus trükisooja teemanumbriga „Naiste proosa kirjandusloos“, mis valmis koostöös Tartu ülikooli ja kirjandusmuuseumiga.Pille-Riin LarmKas sa „Ainot“ oled lugenud?
Vestlusring Alma Ostra romaanist „Aino“ ning naiste proosast enne ja nüüd
10 minutit -
Kaanetekst
Laura Fiski luulekogu „Puid puudutada“
1 minut -
Aasta kirjanik Lilli LuukKris MoorKange kraam tõi Lilli Luugile nuusktubakatoosi
Aasta kirjanik ei jutusta kangelaslugusid, kuid ei pane heroismi ka naeruks – ta läheb sellest täielikult mööda.
2 minutit -
Kaitske inimest!
Igor Kotjuhi „Sireenid ja sähvatused“ ei jää teostuselt ega sügavuselt alla eesti kirjanduse tuntuimatele sõjavastastele luulekogudele.
3 minutit -
(FILES) This file photo taken in Paris on November 12, 1984 shows French writer Annie Ernaux. – French author Annie Ernaux, known for her deceptively simple novels drawing October 6, 2022, the jury said. (Photo by Pierre GUILLAUD / AFP)„Päästa midagi ajast, kus me enam kunagi ei saa viibida“
Annie Ernaux’ „Aastad“ on suurepärane romaan ühe naise elukaarest kiirelt muutuvas ühiskonnas. Ennekõike kõneleb see aga mälust, leppimisest oma mälestuste ja ajalikkusega ning hirmust unustamise ees.
4 minutit -
Inimene loeb
Turvatunne on viimasel ajal küll kannatada saanud, ent Tagaranna kirjanduspäevaga antakse inimestele julgust – kirjandus ühendab ja õilistab.
9 minutit -
Võimalik, et arvutimängude tegija Märten Rattasepp on loetuim eesti kirjanik. Arvutimängud on kollektiivne looming, mille ühe osalise nimetamine kirjanikuks võib tunduda pisut harjumatu, kuid Rattasepa kinnitusel on see tema ameti puhul sobivaim eestikeelne vaste. Asi on ka põhimõttes: arvutimängu taga on alati inimesed ja nende looming, mitte abstraktne stuudio või korporatsioon.Piia RuberMe peame rääkima arvutimängudest
Märten Rattasepp: „Arvutimängud on praeguseks nii domineeriv kultuurivorm, et selle kui nähtuse „ajaviiteks“ pisendamine tundub absurdne.“
14 minutit -
Hando Runnel oma luuletust „Küünlapäeval“ liiviliku luule albumisse kirjutamasJanika KronbergJuhan Liivi luuleauhind Hando Runnelile
30. aprillil, Juhan Liivi 159. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune Liivi luuleauhinna laureaat. Karjasemärsi pälvis luuletuse „Küünlapäeval“ eest Hando Runnel. „Küünlapäeval“ on ilmunud ajakirjas Looming (nr 4 2022) ja vastses raamatus „Saunaõhtu ehk Laupäeva laulud“.
Peale Hando Runneli tõstis žürii kandidaatidena esile Indrek Hirve („***Pimedust tuleb võtta“), Hanneleele Kaldmaa („Ainult üks samm veel“), Timo Marani („***Valida oma rada“), Triin Soometsa („***isa läks teisele poole“), Ann Viisilehe („Kuidas enam langetada nägusid“ II) ja Tõnis Vilu („***istun…1 minut -
„Paberväljaannete tarbijate hulk väheneb pidevalt,“ tõdeb Loomingu peatoimetaja Indrek Mesikepp. „Väljaandel on kolm võimalust: kas jätkata samamoodi (kuni see on võimalik), kolida mingil hetkel täielikult internetti või kaduda hoopis. Paljudele lugejatele meeldib lehti keerata ja paberit katsuda, aga kui piisav hulk ei ilmuta huvi tellimise näol, jääb ilusatest sõnadest väheks.“Piia RuberSaja-aastane Looming seisab ristteel
Indrek Mesikepp: „Tähtis on, et inimestel, kes tahavad eesti kirjanduse parema osaga kursis olla, oleks põhjust Loomingut osta, tellida ja lugeda ning et nad ei pettuks.“
8 minutit -
Ainiki VäljatagaErakoguPealelend – Ainiki Väljataga, Autorihüvitusfondi tegevjuht
Läheneb laenutustasu avalduste esitamiste tähtaeg! Autorihüvitusfond ootab autoritelt nende teoste laenutamise eest tasu saamise avaldusi 15. aprillini. Eelmisel aastal eraldas kultuuriministeerium laenutustasudeks silmapaistvalt väikese summa (124 671 eurot). Kui kõhn või priske on kukkur tänavu?
Sel aastal on laenutustasudeks jagada pool miljonit eurot. Eelmisel aastal alustatud võitlus õiglase tasu eest kandis vilja, aga see on alles algus.
EKLi esimees Tiit Aleksejev on laenutustasuga tegeleva töörühma arvutustele tuginedes osutanud, et õiglane laenutustasu oleks vähemalt…2 minutit -
Piret Raud, Nimepanija. Toimetanud Jane Lepasaar. Kujundanud Dan Mikkin, disainer Villu Koskaru. Tänapäev, 2022. 160 lk.Tasa ja targu kuldse jonnipunnini
Mõtteid Piret Raua pärgamise puhul Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnaga
2 minutit
