Pille-Riin Larm
-
Lilli Luuk: „Mind inspireerivad metsikud paigad, sellised, kus looduse ja inimese jõujooned ei ole üheselt paigas, selliseid kohti leidub ka linnas. Jalutades mõtlen tihti lauseid lihtsamaks.“Piia RuberKes on Lilli Luuk?
Kirjanduse üks ülesandeid on tuletada meelde, mida me ei taha, leiab Lilli Luuk. „Halb kipub ju kergesti ununema, hea jääb meelde – odav limonaad ja tasuta hambaarst. Võin küll olla see, kes halba meelde tuletab.“
8 minutit -
Kaamos ei ole fotokunstile unistuste aeg, kõik on ühtlaselt hall ja hämar. Õnneks ei saa samade sõnadega iseloomustada meie külalist. „Tahaksin nüüd teiega üleval toas ära käia,“ teatab Vilja Kiislerile fotograaf Piia Ruber, „mulle hirmsasti meeldib, kui koos on punane ja sinine värv, ainult et see kooslus ei ole praegu just soositud …“ – „Aga mina mõtlen sinise ja punase puhul esimesena hoopis David Lynchi filmidele,“ vastab Vilja Kiisler. „Käisin just retrospektiivis uuesti tema „Sinist sametit“ vaatamas, vaimustav!“ Niisiis üles, potisinisesse tuppa!Piia RuberVilja vastab
Vilja Kiisler: „Kipub olema ajakirjanduse paratamatus, et kultuuri millegipärast ei peeta seksikaks. Kultuuriinimesed ei pääse nii tihti esiküljele, kui näiteks mina tahaksin neid seal näha.“
10 minutit -
Kristina Sabaliauskaitėle on „Peetri keisrinna“ ennekõike raamat Ajast.Ernesta Čičiurkaitė / 15min.lt / ScanpixMitte tuhkatriinulugu, vaid antiiktragöödia
Kristina Sabaliauskaitė: „Olen rõõmus, et „Peetri keisrinnat“ loetakse ja et see on soojalt vastu võetud ka Eestis, aga ma ei ole üldse õnnelik, et see on poliitiliste sündmuste tõttu nii aktuaalseks muutunud.“
7 minutit -
Tiit Aleksejev: „Ühiskonnas on vajadus õpetaja või vaimse juhi järele, kes oleks spirituaalne, aga kes ei oleks soolapuhuja – keda oleks võimalik tõsiselt võtta, kes ei kardaks puudutada sügavaid eksistentsiaalseid teemasid ja kes samal ajal ei jääks neid teemasid käsitledes pealiskaudseks, kelles oleks sügavust.“Piia RuberUsk sõna jõusse
Tiit Aleksejev: „Kirjandus on meid kandnud ja seda traditsiooni ei ole põhjust katkestada või kiratsema jätta, sest asemele ei pruugi midagi paremat tulla.“
11 minutit -
Ei, prõmm ei peatu, ei-ei
Tänavuse Eesti meistri Mari-Liis Müürsepa viisid sihile püsivus ja teadlik töö.
3 minutit -
Mari-Liis Müürsepp prõmmufinaalisUku PetersonLuuleprõmmu Eesti meister on Mari-Liis Müürsepp
18. augustil peeti Tartus luuleprõmmu hooaja lõppvoor. Eesti meistriks tuli Mari-Liis Müürsepp. Teise koha pälvis Hanna Rebane, kolmanda Joonas Veelmaa. Neile pakkusid tihedat konkurentsi Päiv Jürgen Dengo, Steven Eomois, Sven Kivisildnik, Riste Sofie Käär, Lehto-Tarmo Nuut, Murca ja Tommi Turunen. Külalisesinejana astus lavale Adriana Bertran Anía (Hispaania), õhtut juhtisid Toomas Leppik ja Sirel Heinloo.
Ehkki luuleprõmmu võitja valib publik, kes väljendab oma arvamust sõrmenipsude, aplausi ja punktide jagamisega, on omal kohal…1 minut -
Paavo Matsin ja Holmes paistavad olevat ühel nõul: „Lenin + kassid = tuleb hakata kirjutama.“Piia RuberHolmes ja Matsin
Samamoodi nagu on Paavo Matsini „Lenini valsis“ Tartu hõivanud kassijõugud, võtab jutuajamise romaani autoriga korduvalt üle sarmikas Holmes.
9 minutit -
Kiwa sai auhinnaks väidetavalt Juhan Liivi kasutuses olnud teadvusekiirendi.Kris Moor2022. aasta kirjanik on Kiwa
Romaanis „Kummiliimiallikad“ on siirdeaja ääremaakogemus sõnastatud nii, nagu seda suudab ainult juhanliivilikult vaba vaim.
2 minutit -
Talvike Mändla kirjastuse Tuum teoste esitlusel Tallinna Kirjanike Majas 23. II 2022. „Käed“ on Mändla kolmas luulekogu, varem on tema sulest ilmunud „Kosmonaut“ ja „Ja midagi lindudest“.Kris MoorTerekäsi Talvikesele
Talvike Mändla luulekogus „Käed“ on esil eneseotsingud, oma koha leidmine, inimeste head ja vead ja leppimine ebatäiuslikkusega.
2 minutit -
Titesammul klassikute radadel
Almanahh „Grafomaania“ kui kirjanike liidu noorte tagurpidimäss
4 minutit -
„Soome keelest ja kultuurist tõlkimisel on kõige eksitavam petlik lähedus,“ leiab Kadri Jaanits. „Sõnavaras on ju tõesti palju sarnast, samuti kultuuris, ainult et sageli peitub sama väliskuju taga hoopis teistsugune tähendus. Ka lauseehitusel tuleb silm peal hoida, et tulemus oleks eesti keeles sama loomulik nagu originaaltekst.“Piia RuberNii lähedal, nii kaugel, nii hästi tõlgitud – soome kirjandus
Tõlkija Kadri Jaanits: „Eesti-Soome kultuurisuhted on ilmselt tugevamad kui meie suhted põhjanaabritega mitmel muul tasandil. Potentsiaali oleks aga palju enamaks.“
6 minutit -
Turid Farbregd pälvis kuningliku rüütliristi
Pikaajaline silmapaistev töö Eesti-Norra kultuurisuhtluse hüvanguks on toonud Turid Farbregdile kõrge tunnustuse: Norra kuningliku teeneteordeni I klassi rüütliristi.
Turid Astrid Farbregd on Norra estofiil, tõlkija ning kultuurivahendaja ja -toetaja. Tema pühendumine Eestile, eesti keelele, kirjandusele ja kultuurile sai alguse 1979. aastal külaskäigust Tallinna. Farbregd on vahendanud norra keelde Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Andrus Kiviräha, Emil Tode, Friedebert Tuglase, Lennart Mere, Jaak Jõerüüdi, Mati Undi jt loomingut.
1990. aastate alguses asus Farbregd põhitöö…1 minut -
16. mai õhtul valgustas loojuv päike seitsme minuti vältel Tartu Juhan Liivi mälestuskivil välja kirjaniku elavad, otsekui pehmed näojooned.ErakoguHaruldaselt stiilne hallist graniidist monument
Ikka märkad, kui tuttavas ümbruses miski muutub. Tartus Toome taga saab praegu imetleda tänu teetöödele tükati paljastunud munakivisillutist. Kuhu on kadunud kuulus varesekoloonia? Kolis vist ära koos riigiarhiivi ja matemaatikutega. Väikesel haljasalal, kus asub Juhan Liivi bareljeefiga mälestuskivi, õitsevad kevaditi mõned vaprad sinililled.
See on ju kinnisvaraarendaja õudusunenägu, märgib kolleeg. Mitte midagi teha ei saa: suur kivi on keset platsi!
Kes saab, kes mitte. Tore on jälgida salapäraste geriljahaljastajate tegevust mälestuskivi ümber.…2 minutit -
Roosi Lillevere kõnelemas avalikul kohtumisel lüürilise minaga.Uku Peterson / Prima VistaKõige imelikum luuletus ülikooli raamatukogu ees
Avalik kohtumine lüürilise minaga tõstatab intrigeerivaid küsimusi luule kui niisuguse kohta.
2 minutit -
Ilona Martson: „Miks mõned teosed saavad rahvusvaheliselt menukaks, mõned mitte? Igal raamatul on oma saatus nagu inimeselgi.“Piia RuberTõlkijate vennaskonna kümme aastaringi
Ilona Martson: „Tõlkija töö on eraku töö. Kuid kõik tõlkijad ei ole ometi sellised erakud nagu askeesi harrastanud püha Hieronymus! Aeg-ajalt on neil vaja ka üksteist näha.“
9 minutit -
Triin Paja: „Õrnus on jõudu andev. Tihtipeale õrnust võrreldakse nõrkusega. Õrnus võib aga olla tänapäeva kiires ja meediakirjus melus omamoodi mäss.“Piia RuberRohkem palve kui jutustus
Triin Paja: „Luule on anum, kus hoiad midagi endale olulist. Mälestustest saab kiiresti õhk ja mälu hõreneb kiiremini kui sõnad – luule on üks viis seda kauem käes hoida.“
5 minutit -
Annika Koppel on hariduselt bibliograaf. Ta on töötanud ajakirjanikuna Eesti Päevalehes ja Postimehes, juhtinud projekti „Eesti film 100“ ning teinud teabetööd Eesti Rahvusraamatukogus ja Eesti Keele Instituudis. Koppel on avaldanud kaks raamatut Arvo Kruusemendi ja Arvo Iho loomingust ning olnud mitme filmi stsenarist ja toimetaja.ErakoguELM ilmub siiski
Annika Koppel: „Minu kavatsus on ajakirja heal professionaalsel tasemel edasi teha ja arendada, heas koostöös teiste institutsioonide ja partneritega.“
2 minutit -
Novelliauhind 2022
2. märtsil kuulutati välja tänavused Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaadid. Žürii tunnistas 2021. aasta jooksul kogumikes ja kultuuriväljaannetes ilmunud uudisjuttudest auhinna väärilisteks järgmised teosed:
Piret Raud, „Pink“ (Edasi.org, 1. VIII, edasi.org/90526/piret-raud-pink-novell/),
Toomas Haug, „Mustjala. Tõestisündinud lugu“ (Akadeemia nr 11).
Žürii esindaja Janika Kronberg: „Piret Raua „Pingi“ puhul hinnati nii maagilist realismi eesti moodi kui ka osavat pinge kruvimist ja üllatavat, vahest isegi õõvastavat lõpplahendust, milles aimub Vahingu õudu ja matiundilikku võõristust maainimese vastu, mis aga on…1 minut
