Oh kui kulunud ja siiski haljas on Winston Churchilli ütlus, et head kriisi ei saa raisku lasta. Nüüd, muuseas digikultuuri aastal, on saanud ilmseks, kui alahinnatud on Eestis olnud e-raamat.
Ilmselt on paljud kroonviiruse pandeemia ajal üllatusega avastanud, kui palju on Eestis õigupoolest kultuuri-e-ressursse, sh tasuta kasutamiseks (vt nt nimekirja kultuuriministeeriumi kodulehel). Kirjarahvas on teiste loovisikute kõrval isegi mõnevõrra paremas seisus, sest mingi käive ses vallas püsib, kui ka peaaegu kõik…
Soome E. W. Ponkala fond on otsustanud tunnustada eesti töörühma, kes tõlgib eesti keelde Paavo Haavikko kogu luuleloomingu.
Paavo Haavikko (1931–2008) on üks tähtsamaid ja intellektuaalselt kaalukamaid nimesid soome kirjanduses. Haavikko „Kogutud luuletuste“ eesti keeles avaldamise mõte on küpsenud kaua. Omal ajal oli ta siin peaaegu keelatud autor, tema loomingust ilmusid vaid mõned luuletused, luuletsükkel, üks romaan ja kuuldemäng (tlk Paul-Eerik Rummo, Ly Seppel, Minni Nurme, Debora Vaarandi). Ometi oli sel…
Objektiivne, ebaisiklik, erapooletu, neutraalne … Kui sportlased Ott Tänak ja Martin Järveoja on aasta jooksul kogunud 263 punkti, saavad nad objektiivse kriteeriumi järgi kuldmedali. Kuidas tagada objektiivsus kirjanduse auhindamisel?
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate kandidaatide nimekiri on taas põhjustanud üksjagu poleemikat, kuid seekord mitte niivõrd valikute, kuivõrd põhižürii (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus) uudse töökorralduse pärast. Kui tavaliselt püütakse saavutada konsensus või valitakse laureaat hääletades, siis sel aastal toimiti žürii esimehe Märt…
19. veebruaril on kirjanik Jaan Krossi 100. sünniaastapäev. On klassikuid, kelle juubel möödub võrdlemisi märkamatult, kuid on hea meel tõdeda, et Krossi puhul see nii ei ole: ilmunud on Krossi värssromaani „Tiit Pagu“ esma- ning romaanide „Wikmani poisid“ ja „Kolme katku vahel“ taastrükk. Oodata on „Maailma avastamise“ uut versiooni ning novelliraamatut. Rahvusraamatukogus saab uurida Krossi enam kui 300 eesti ja muudes keeltes ilmunud teose väljapanekut „Maailma avastamine“, kus peale raamatute…
Hiljuti sai Äripäeva esiküljel näha uudist: „Kirjastajad läksid poodidega kisklema“. Tohoh. Ei ole juba mõnda aega ühestki kirjarahva löömingust kuulnud, ontlikest kirjastajatest ei oleks seda ammugi arvanud. Kas ikka veri ka väljas?
Muidugi on tegu majanduslehe poeetilise liialdusega. Jutt käib sellest, et Eesti kirjastuste liit on pöördunud oktoobri keskel konkurentsiameti poole „taotlusega, milles kirjeldati kirjastuste probleeme seoses raamatute turustamise kaubaturgudel toimuvaga ja paluti alustada järelevalvemenetlust. Liidu hinnangul oli Apollo Kauplused OÜ-l…
Carolina Pihelgas: „Tartus on tõepoolest võimalik igasugu ideid teostada, kui on vähegi tahtmist ja jaksu. Näen probleeme pigem riiklikul tasandil, muu hulgas teaduse, eriti humanitaaria alarahastamine.“
Armastab, ei armasta… Sulgeb, ei sulge… Kui armastab, siis sulgeb… Ei, midagi läks nüüd sassi, aga Eesti vanglaraamatukogudega ongi asi segane.
Eelmisel nädalal lahvatas teate peale, et Tallinna, Tartu ja Viru vanglas raamatukogu suletakse, ulatuslik pahameel. Nüüdseks on selgunud, et vanglaraamatukogud jäävad siiski alles, kuid raamatud jaotatakse vangla sektorite vahel laiali eluosakondadesse ning raamatukoguhoidja ametikoht ühendatakse huvijuhi omaga.
Ehk oleks kära olnud väiksem, kui justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama ei oleks…
Täna tuleb trükikojast välja teos, mis algab nii: „Üks ingel lendas üle õhtuse Budapesti. Ühtviisi nii Budas kui ka Pestis olid juba kõik tuled süüdatud, lossid suisa särasid ning võimas tulederida kadus illumineeritud Széchenyi kettsilla juurest algavasse tunnelisse. Oli haruldaselt külm sügise kohta ja ei olnud võimatu, et kuskil kaugel Tisza luhtadel võis sadada juba esimest lund“.
Kaunis, kas pole? Neid ridu lugedes võin õhtust Budapesti lausa aistida. Need on Paavo Matsini…
30. septembril tähistati rahvusvahelist tõlkijate päeva. Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis kuulutati sel puhul välja Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna ja August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna laureaat.
Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna 2019. aasta laureaat on ajakirja Looming toimetaja Asta Põldmäe. Toimetajaauhinna eesmärk on juhtida tähelepanu toimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tõsta esile teenekaid toimetajaid. Auhind antakse pikaajalise, viljaka ja tähelepanuväärse toimetamistöö…
Hüpik on näriline, kes elab Aasia ja Aafrika kõrbealadel. Kasvult meenutab hüpik hiirt, kõrvade poolest jänest, tagajalgadelt ja liikumiselt kängurut. Teadlased on kindlaks teinud, et hüpikute hüppestiilide repertuaar on väga rikkalik, olgugi trajektoor, mida mööda nad kulgevad, on üsna juhuslik ja ennustamatu.
Ka hüpikämblikud on väikesed ja armastavad hüpata, kuid erinevalt mõnest kõrbenärilisest kalkuleerivad hüpikämblikud oma liikumist ette ja hüppavad vägagi täpselt. Viis, mida nad selleks kasutavad, tundub küll inimesele omapärane:…
14. septembril peeti Tartus luuleprõmmu hooaja lõppvoor. Tasavägises võitluses tuli Eesti meistriks Kaisa Kuslapuu. Finaali olid end prõmminud ka Anna Kaare (II koht), Margus Kobing, Raul Majas, Leonora Palu, Maris Pedaja (III koht) ja Joosep Vesselov.
Külalistena astusid finaalis üles Sveta Grigorjeva ja Elena Prendjova (Põhja-Makedoonia), õhtut juhtisid Sirel Heinloo ja Toomas Leppik.
Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlused peetakse varakevadel Itaalias Milanos.
Eesti esindaja Kaisa Kuslapuu on Võrust pärit muusik, kes jõudis lavaluule juurde enda sõnul loomulikul…
Hvostovi „Kirjad Maarale“ on enesepaljastuslik teos, kuid pole kirjutatud selleks, et lapselaps saaks teada, milline oli vanaisa, vaid et üks noor naine saaks teada, millised on mehed.
3. augustil kuulutati Võtikvere raamatuküla päeval välja Elise Rosalie Auna nimelise kirjandusauhinna tänavused laureaadid. Auhinna, millega tunnustatakse julge, kujundliku ja elus olulisi probleeme tõstatava loomingu autoreid, pälvisid Helga ja Enn Nõu.
Helga Nõu sulest ilmus hiljuti romaan „Ingel ja idioot“, Enn Nõult aga mälestusteraamat „Elu ja aeg“. Kirjanikepaari esinemisest jäi kõlama rõhutus, et eesti keel ja kirjandus püsivad nii kaua, kuni püsivad Eesti raamatukogud.
Elise Rosalie Auna nimelise auhinna on varem pälvinud…
Ülle Talihärm: „Üleriigilise e-laenutusega kaasneb ka e-raamatute laenutushüvitis.“
Kuigi raamatukogud on populaarsed, meie ühiskond laialt internetistunud ja nutiseadmete kasutamine tavapärane, ei ole e-raamatute laenutamine kuigi levinud. Ühelt poolt on see seletatav sellega, et hulk uudiskirjandust ilmubki ainult paberil, teisalt on vastav laenutuskeskkond olemas ainult Tallinna keskraamatukogul.
Kultuuriministeeriumis tehakse ettevalmistusi üleriigilise e-raamatute laenutusvõrgu loomiseks. Sellega püütakse lugemisharjumust suurendada kõigis vanuserühmades, ennekõike laste ja noorte hulgas, ning teha eestikeelne raamat igal…
20. juunil selgusid Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemused.
Võistlusele laekus 58 algupärast ja seni avaldamata käsikirja. Žürii ette jõudsid käsikirjad autori nimeta. Žürii koosseisus Vahur Afanasjev, Tiit Aleksejev, Holger Kaints, Maire Laurik, Aare Pilv, Kerttu Rakke ja Ene Paaver otsustas esile tõsta järgmised teosed.
I auhind: Paavo Matsini „Kongo tango“
II auhind: Joel Jansi „Tribestria“
III auhind: Taavi Liiase „Taliib“ ja Eia Uusi „Tüdrukune“
Esile…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Luuletaja, kirjandusteadlane, ajakirja Estonian Literary Magazine toimetaja ja biblioterapeut Berit KaschanLiina Luhats-Ulman
Mudlum ja tema inimesedMadli Lippur
Paavo Haavikko ja Marja-Liisa Vartio 1960. aastalWikimedia Commons
Novellikirjaniku laud.Pille-Riin Larm
Vaapo Vaher pälvis teosega „Hiiumaa kirjanduse lugu“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Kilplased kippusid meie kaasaega. Lehekülg Priit Pärna raamatust „Kilplased globaliseeruvad“.Priit Pärn
Øyvind Rangøy Tartu Kirjanduse MajasErakogu
Siim Lill: „Hullusega käib kaasas hetke võlu. Õigupoolest peab see aga olema väetis, mis seesmist impulssi jätkuvalt toidab.“Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
Milanosse sõidab Kaisa Kuslapuu.Uku Peterson
Andrei Hvostov „Tõe ja õiguse“ alles kirjutamist ootava VI köitega Liivi muuseumi sauna ees.Kris Moor
Erik Tohvri troonib laenutushüvitiste edetabeli tipus juba terve kümnendi.Erki Pärnaku / Õhtuleht / Scanpix