Midagi rõõmustavat! Esmaspäeval, 27. mail esitleti esimesi tõlkeprogrammi „Hieronymus“ toetusel ilmunud raamatuid: Hermann Brochi romaanitriloogiat „Kuutõbised“ (saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel) ja Louis-Ferdinand Céline’i romaani „Surm järelmaksuga“ (prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik).
„Hieronymuse“ programmi asutasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kirjanike Liit mullu kolme Eesti ettevõtja abiga. Programmi aastaeelarve on 90 000 eurot, mida 2/3 ulatuses rahastavad kolm ettevõtjat ja 1/3 ulatuses kultuurkapitali nõukogu. Samamoodi antakse kultuurkapitali nõukogu juures annetuste toel välja…
Nad saabusid aprillikuu viimasel päeval. Nagu ikka reisilt tullakse: kohvrid musta pesu ja taskud vidiitkaarte täis. Veidi ärevalt kõõlusid nad aampalgil, tunnistasid rehetuppa kogunenud külalisi ja kuulasid:
Olõ viimäne vana puu.
Mu ümbre oll´ kunagi kõivisto,
pihlap ni haavisto,
tammik, niinemõts, vahtrik,
kuusisto, palo.
Nõnda algab Kauksi Ülle luuletus „Imäpuu“, mis sai Juhan Liivi luuleauhinna.
Mis on suitsupääsukesel vanast puust ja kõivistost? Otse võib-olla ei olegi, tema hoiab rohkem inimese hoonete ligi. Teistel lindudel seevastu küll, kõigil,…
Mis on kirjanduselus aktuaalset? Muidugi lilled ja fanfaarid: Armin Kõomäge pärjati äsja novelli „Goglomov“ eest Gailiti auhinnaga. Novell on küll saanud juba Tuglase auhinna ja leidnud tänu sellele koha Kõomäe välja antud kogumikus „Eesti novell 2018“, kuid hea teos võib saada mitu auhinda niisamagi – usaldagem žüriid. Aktuaalne on ka olmemure, mille pärast näib kannatavat üks Eesti Kirjanike Liidu liige: tema püüab kõigi väljaannete veergudel liidu siseasju klaarida. Ilmselt on liidu…
Olen mõelnud Maarja Vaino fraasidele „rahvuslik kultuuripoliitika“, mis vajavat muutusi, ja „rahvuskultuurilised vajadused“, mis olevat rahvusvahelistumise prioriteedi juures jäänud unarusse.1 Mulle ei ole päris selge, mida silmas peetakse, kuid oletan autori teiste kirjutiste põhjal, et mure taust on mõne aja eest suletud eesti kirjandusklassika toetusprogramm.
Muidugi vajab kodumaine kirjandus toetust ning väärib populariseerimist, olgu tegu klassika või uudisteostega. Kriitikastatistika põhjal võib praegu suuremale osale Eesti riiklikest kultuuriväljaannetest ette heita paraku…
Missugune paistab emakeelepäeval välja antud kirjandusauhindade laureaatide valik suuremate Eesti kirjandusauhindade taustal?
Tulbikimp ja klaasmuna! Ei ole võimalik, et te neid eile uudistes ei näinud. Oli ju emakeelepäev ja siis antakse välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad möödunud aasta säravaimate kirjandusteoste autoritele ja silmapaistvaimatele tõlkijatele.
Maarja Kangro on raamatus „Minu auhinnad“ tõdenud: „Kuigi maastik justkui auhindadest kihab ja neid peaks jätkuma paljudele, kipub tunnustamismaailmal, nagu paljudel teistelgi maailmadel, olema…
Kätlin Vainola, Lood julgetest Eesti tüdrukutest. Toimetanud Piret Põldver. Illustreerinud Gerda Märtens, kujundanud Ivi Piibeleht. Pegasus, 2018. 128 lk.
Elena Favilli ja Francesca Cavallo, Unejutud mässumeelsetele tüdrukutele. Inglise keelest tõlkinud Pirjo Leek, toimetanud Karin Kastehein. Kujundanud Pemberley Pound ja Cori Johnson. Rahva Raamat, 2018. 212 lk.
Vahel ei jõua ära imestada, kui asjalikud on praeguste teismeliste kooliõpikud ja kui põnevaid kodutöid…
Leelo Tungal: „Küllap on mulle kõige südamelähedasem „Seltsimees lapse“ triloogia. Ühest küljest oli kirjutades hirmus mõelda, kui kohutavas ajas on oldud, ja teisest küljest tegi suurt rõõmu, et elame Eesti Vabariigis.“
Kirjanik Leelo Tungal on pälvinud riikliku kultuuri elutööpreemia. Õnnesoovile vastab ta tagasihoidlikult, et see tuli talle väga suure üllatusena. Ei maksa siiski imestada – kui oled ikka kirjutanud sadakond raamatut ja sõnad…
Räägitakse, et Eesti telesaated on kehvaks läinud. Ebamugavat tõsiasja, et omasaadeteks napib raha, püütakse korvata juutuuberitelt-blogijatelt teenuste sisseostmisega. Võimalik, olen aeg-ajalt sunnitud niisuguseid saateid kõrvalt nägema ning need on olnud tõesti…
Tõlkija Piret Saluri: „Paekivi on soome keeles liuskekivi, kuid ajalooliselt ja rahvakeeles ka Viron kivi. Ateneumi kunstimuuseumi trepid on tehtud Viru kivist.“
Heauskne lugeja, kes ei ole soovitaja eraeluliste ja töiste finessidega kursis, võtab auväärt soovitajat sõnast. Tema usaldust ei tohi kuritarvitada.
Oli aeg, mil eesti kirjanduselu määndas sõbramehekriitika. Ei ole see nähtus kadunud nüüdki, kuid enam ei saa kurta selle vohamise üle. Pigem on viimasel ajal jäänud häirivalt silma üks teine sellega sarnane nähtus – iseenda soovitamine. Seda kohtab vahel näiteks Postimehes aasta parimate raamatute nimekirjades või ERRi…
Kristjan Haljaku uus luulekogu „Verlaine’i revolver“ on juba neljas. Kui ühel autoril ilmub raamatuid nõnda ridamisi, tekib küsimus, kas ka tema on enesest teinud luulemasina.
Tundub, et Haljakuga see nii ei ole: tegutseb ta mitmel rindel ega ela vaid selleks, et oma elust luuletada ning vastupidi. Mõnevõrra…
Kerti Tergem: „Nii nagu veini kohta võib öelda hea aasta, saab öelda ka Eesti kirjanduse ekspordi kohta, et Eesti Vabariigi juubeliaasta oli suisa suurepärane.“
Eesti kirjanduse tõlkimisest on olnud tänavu tavalisest rohkem juttu. Teame, et hästi on vastu võetud Viivi Luige, Paavo Matsini, Rein Raua ja Ilmar Taska, aga ka teiste autorite teoste värsked tõlked. Kevadel pälvis palju tähelepanu Londoni raamatumess, mille peakülalised olid Balti riigid. Aastast aitab…
Kas igal põlvkonnal on oma Nublu, Sipsik ja Lotte? Jah, on – ja neid tuleb veel. Lastekirjanduse elujõu tagab muutuva maailma peegeldamine fantaasiaküllaselt ja meeldejäävate tegelaste abil.
Väike vestlus August Sanga nimelise luuletõlke auhinna puhul, mille pälvis Järvi Kokla Heli Laaksoneni edelasoome murdest hiiu keelde tõlgitud luuletusega „Pallaad“.
Danutė Sirijos Giraitė: „Eesti kirjandusel on Leedus oma lugeja olemas. Kahjuks pole neid küll nii palju, nagu tahaks, aga ka üks siiras lugeja on vist parem kui kümme statistilist.“
Cheese-tsiis-kaas-Käse. Nii kõlab sõna juust inglise, friisi, hollandi ja saksa keeles. Juust on päris hea näide illustreerimaks tõika, et friisi keele lähim sugulane on inglise, mitte hollandi keel.
Siiski elab lõviosa ligi poolest miljonist friisi keele kõnelejast Hollandis Friisimaa provintsis. Leeuwarden on selle provintsi…
Täna, luuletaja ja tõlkija August Sanga 104. sünniaastapäeval on hea meel teada anda tema nime kandva luuletõlke auhinna asutamisest.
August Sanga nimelise luuletõlke auhinna asutasid SA Kultuurileht kirjandusväljaanded. Ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Carolina Pihelgas: „Luuletõlge jääb sageli teenimatult varju, ta on ühtaegu elitaarne ja nähtamatu.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Martin Algus: „Annan endale aru, et elan suure osa oma elust omamoodi teispoolsuses.“Piia Ruber
Piret Saluri oma maakodus Hiiumaal.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Sveta Grigorjeva uue luulekogu „american beauty“ keskmes on väikekodanliku armastuse ilu ja koledused.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Järvi Kokla raamatupoes Utoopia.Pille-Riin Larm
Silver Sepp ja Bence Bárány Tartu kirjanduse majas.Maari Soekov
Meresse kiindunud leedu tõlkija Danutė Sirijos Giraitė Käsmus ülemaailmsel eesti kirjanduse tõlkijate seminaril.Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
Lân fan TaalPiia Ruber
