Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kirjanike Liit on kolme Eesti ettevõtja tänuväärse abiga asutanud uue tõlkeprogrammi „Hieronymus“. Programmiga toetatakse maailma kirjandusklassika vahendamist eesti keelde.
Hieronymus oli vanarooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, kes tõlkis piibli ladina keelde. Tõlkijad ja raamatukoguhoidjad peavad Hieronymust oma kaitsepühakuks. Klassikat ei mõisteta tema nime kandva tõlkeprogrammi puhul aga kitsalt vanakreeka ja ladina keele ning kirjandusena, vaid laiemalt põhjapaneva ja aegumatu kirjandusena. Juba on välja käidud pikk ja…
„Ütelge mulle üks ilus poisslapse nimi!“
Seda lauset teavad kõik eestlased: sellega tülitab Oskar Lutsu „Kevades“ koolivendi Kiir. Vähesed mäletavad aga, et raamatus kuulub ütlejate hulka Ants Vipper. Tema vastab nii:
„„Ilus poisslapse nimi… Kui juba, siis ikke eesti nimi. Veel ilusam on mõni vana eesti nimi, nagu Lembit, Kaupo, Vambola.“ Ta jääb imestades vait, sest Heinrich Georg Aadniel vehkleb kätega ja taganeb seina poole nagu paharet risti eest.
„Misukest sa siis tahad?“
„Mitte…
12. mail asutati Tartus MTÜ Ene Mihkelsoni Selts. Seltsi eesmärk on kirjanik Ene Mihkelsoni vaimse pärandi ning tema ideede ja väärtuste elavana hoidmine ja edasikandmine.
Selts soovib koostöös Tartu kultuurkapitaliga hakata välja andma stipendiumi kirjandusuurijatele, aga ka õpetajatele, kes tutvustavad Ene Mihkelsoni loomingut. Selleks luuakse Tartu kultuurkapitali juurde Ene Mihkelsoni fond. Sõnavõttudega esinesid Marju Lauristin, Viivi Luik, Aija Sakova, Eneken Laanes ja Maimu Berg: kõneleti tõest ja surelikkusest ning Ene Mihkelsoni…
Järgmisel nädalal peetakse Tartus kirjandusfestivali „Prima vista“ alapealkirja „Tulevikumuusika“. Festivali partnerlinn on tänavu Jõhvi, kus antakse homme, 5. mail üle raamatuannetus Viru vangla raamatukogule.
Raamatute kogumise algatasid 2015. aastal Tartu ülikooli raamatukogu töötajad Jane Eskla ja Ilona Smuškina. Mõte sai alguse vestlusest „Prima vista“ külalise Ljudmila Ulitskajaga: selgus, et kirjanik saadab ühele Tartu vangla eluaegsele vangile raamatuid, sest tollel on kõik raamatukogu teosed läbi loetud. Samamoodi läkitab Ulitskaja raamatuid Venemaa vangidele.
Jane…
Üks väike valge tuvi lendab üle Inglismaa … Ei ole aga Inglismaa lukku pandud ega luku võtit katki murtud. Järgmisel nädalal leiavadki Londonis aset kaua oodatud raamatumess, mille üks peakülalisi on Eesti, ja eesti kirjanduse festival „EstLitFest“.
Muidugi on tegu meie kirjanduselu tähtsündmustega. Seetõttu ei ole imestada, kui ürituste mõnel eelteatel on sarnasust sõjakäiguks valmistumisega. Küll tutvustatakse lahingupaiga olustikku, eestlaste relvastust ja taktikat, küll osutatakse meie väe aina kasvavale hulgale (praeguseks…
Täna pärjatakse 47. korda Friedebert Tuglase novelliauhinna võitjad. Armin Kõomägi saab selle auhinna novelli „Goglomov“ eest (kogumikust „Minu erootika saladus“) ja Lilli Luuk novelli „Auk“ eest (Looming nr 2, 2017). Kandideerisid veel Aarne Biini „Ulg“ („Mõnikord juhtub mõndagi“), Ülar Ploomi „Külaline“ (Looming nr 5) ja Rannar Susi „Sõduri märkmik“ (Looming nr 7). Žüriisse kuulusid Kalju Kruusa, Made Luiga (žürii esimees), Rein Põder, Mari Saat ja Kri Marie Vaik.
Missugune on eesti…
Andrus Kasemaa: „Kirjanik ei tohiks kirjutada raamatuid, mille kohta ta teab, et need on kergelt tehtud või valedel motiividel. Ta peab jääma inimeseks ja tõde otsima.“
Kes ei tea Andrus Kasemaad? Kardan, et päris paljud. Tegu on noore kirjanikuga, kes on avaldanud seitse raamatut, kuid ei ole nende tutvustamiseks korraldanud säravaid esitlusi, ammugi ei ole ta astunud üles televisioonis ega kirjutanud skandaalseid pamflette …
Mõnikord piisab aga üllatamiseks vähemast…
Priit Kruus: „Praegust eesti noorkirjandust iseloomustab töörahu. Noorkirjanikku ei seostata enam mässukohustuse ega brändinäitajatega, tema mõõtühikuks on teksti tase.“
„Täpselt kaheksa aastat tagasi, 2009. aasta sügisel, võttis linn, kuhu olin äsja suure armastuse kannul elama kolinud, mind vastu valimisplakatitega. Mäletan isegi esimest plakatit, millele bussiaknast arvatavasti selle erksa värvi pärast tähelepanu pöörasin. Kollasel foonil naeratav Keit Pentus (mitte veel Rosimannus)…
Mika Keränen: „Soome ja eesti keel on mulle nagu jalgpallurile parem ja vasak jalg. Tugevam on mul parem jalg, aga skoorinud olen rohkem vasaku jalaga.“
„Eesti luulel on Soomes pidu,“ on tõdenud Heidi Iivari. Samal ajal esineb Eestis soome luule nullaastaid, kuigi põhjanaabrite muud kirjandust tõlgitakse usinalt.1 Tänavu on läinud hästi: soome luule tõlkeid (ja algupärandeid) leiab festivali „Hullunud Tartu“ aasta alguses ilmunud kogumikus „Pilt ja…
Ilze Salnāja-Värv: „Tartus on sündinud rohkem kui üks oluline läti liikumine.“
Ilze Salnāja-Värv on lätlanna, kes on elanud 11 aastat Tartus. Ta peab siin giidiametit ja korraldab Tartu Läti Seltsi esimehena eestilätlaste kultuurielu. 28. oktoobril peetakse tema eestvedamisel Eesti Rahva Muuseumis konverentsi „Tartu roll eestlaste ja lätlaste rahvuslikus ärkamisajas“.*
Kui palju on Tartus ja Eestis lätlasi?
Tartus elab umbes 200 lätlast, Eestis kokku nii 2000 ümber. Siia…
Septembris sündis kaks uut kirjandusfestivali: Kirjandustänava festival Tallinnas ning esialgu nimeta laste- ja noortekirjanduse festival Tartus.
Tartu linnapea väljendas laste- ja noortekirjanduse festivali avamisel nõutust, et ei tea, kumb oli enne, kas kirjanikud või lugejad. Kõigepealt võis olla hoopis festival. Eestis on nüüd vähemalt kuus kirjandusfestivali: igal kevadel „HeadRead“ ja „Prima vista“, augustis „Eesti kirjanik“, novembris…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.