26. septembril, Euroopa keeltepäeval, kuulutati välja Lembe ja Edvin Hiedeli nimelise toimetajaauhinna laureaat. Auhinna pikaajalise väljapaistva ja mitmekülgse toimetajatöö eest pälvis tänavu Loomingu Raamatukogu toimetaja Anu Saluäär-Kall.
Olete töötanud keeletoimetajana üle 40 aasta. Mil määral on eesti keel selle aja jooksul muutunud ja millised on suurimad muutused?
Ma ise nimetaksin end pigem tõlketoimetajaks. Olen toimetanud peamiselt ilukirjandustõlkeid, nii Loomingu Raamatukogus kui ka teistele kirjastustele, ja minule tähendab see eeskätt tõlkevõrdlust, sisu ja stiili…
Eesti kirjandusauhindade kandidaatide ja võitjate nimekirju vaadates jääb silma, et ise või väikeses kirjastuses välja antud teoste hulk on neis väga suur.
Tartu loodusmajas on algamas teine looduskirjanduse seminaride hooaeg. Millised teemad see esile toob ja kes üles astuvad?
Sel aastal keskendume lindudele ja kaladele ilukirjanduses, sest nood tunduvad seal kuidagi eriliselt tihti püünele astuvat. Seejuures saab ilukirjanduslikku teksti kasutada väga mitmel viisil, näiteks loodusteaduslikuks analüüsikski. Plaanimegi tekste põhjalikult uurida, leida uudseid lugemisviise, mõtiskleda lähi- ja kauglugemise üle …
Külalised on väga mitmesuguste erialade spetsialistid: ornitoloogid, kalastajad, loodus- ja kirjandusteadlased, ärimehed, luuletajad. Igas seminaris aga…
Tänaval sa teda ära ei tunne. Sonimüts peas, portfell käes, võib tegu olla ükskõik kellega. Mis sonimüts – tegelikult sa isegi ei tea, keda otsida, on ta mees või naine. Portfellis võib tal ka olla teab mis, soolaheeringas ja mitte 15 köidet omaenda „Kogutud teoseid“. Teinekord sõidab ta jalgrattaga mööda, kleidisaba lehvimas, ja sa märkad, et ta sukasilm jookseb. Ta sööb hommikuti putru, mitte linnupiima, hoiab füüsise head vormi näiteks…
Eeva Park: „Õnn on midagi, mis tuleb lihtsalt ära tunda ja suureks mõelda.“
12. augustil peeti Võtikveres kirjandusküla päeva alapealkirjaga „Kirjanduse ilu, haldusreform ning Soome juubel“. Võtikvere kirjandusauhinna, Elise Rosalie Auna nimelise tunnustuskirja pälvis Eeva Park. Varem on selle saanud Leena Kurvet-Käosaar ja Ly Seppel. Uurisin värskelt laureaadilt auhinna, tema teoste ja tegemiste kohta.
Olete varemgi saanud mitu kirjaniku nime kandvat auhinda: novelli „Juhuslik“ on tunnustatud Friedebert Tuglase nimelise auhinnaga…
Siim Pauklin: „Teadlasena püüan mõista, kuidas inimene ja maailm toimib. Sama eesmärk on mul ka ilukirjanduslike tekstide puhul.“
Siim Pauklin (1982) on huvitav nähtus eesti kirjanduses. 2011. aastal ilmunud debüütkogule „Aheldatud Jõgeva“, mis oli ka Betti Alveri nimelise kirjandusauhinna kandidaat, järgnes pikk vaikus. Nüüd on aga Pauklinilt korraga ilmunud luulekogu „Viis ürgelementi ja koer“ ning segažanriline raamat „Ahela ots ehk Jooksus inimene“.* Mõlemas raamatus uurib autor inimkonda…
Lauanurgal on üks raamatukuhjake, millele on esimese hooga raske ühist nimetajat leida. Poes neid raamatuid ei müüda, v.a üks. Neid saab tasuta. Kuna neis festivali-, kinke- ja maineraamatutes, antoloogiates, aga ka ajakirjades esitletakse eesti kirjandust, võib öelda, et tegu kirjanduslike visiitkaartidega.
Selle paki põhi on ingliskeelse ajakirja Estonian Literary Magazine numbrid (ELM, ilmub alates 1995. aastast kaks korda aastas1), millest viimased kolm on tulnud välja uue peatoimetaja Jan…
Noored tõlkehuvilised said Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni ilukirjandusliku tõlke võistlusel ennast proovile panna, aga ka väikese väljaõppe.
Rõõm on tõdeda, et ilukirjanduse tõlkijate järelkasvu koolitamist ei ole jäetud juhuse ja kahe kõrgkooli hooleks, vaid seda tehakse aina laiemalt ja järjepidevamalt. Hiljuti oli Sirbiski juttu Elva gümnaasiumi iga-aastasest üleriigilisest gümnasistide ilukirjandusliku tõlke võistlusest.1 Samuti korraldab gümnaasiumiõpilastele ja tudengitele tõlkevõistlusi Eesti Goethe-Selts koostöös Weimari…
Kristiina Ehin: „Ilus on mõelda inimestele, kes tänapäeval ikka raamatuid ilmutavad ja loevad ja vaimustuvad. Eks need ole ka imelikud vastuvoolu ujujad ja ulmikud.“
Tõnis Tootsen: „Inimkeel on looduse keelepuus vaid tilluke oksaraag, kandku või õit, ja jube kahju, et neis niitpeentes jätketes särtsuvad sisutud sädemed võivad süüdata kogu puu …“
Kuidas teha nii, et ei jäädaks ilma lugejaist?
On olnud aegu, kui kirjanikud jõudsid õige sageli naljakülgedele, ja mitte autorite, vaid objektidena. Sageli ei olnud see nende enda süü, vaid seotud rahajagajate või auhindajate rabedate otsustega. Eduard Laugaste raamatust „Eesti kirjandus karikatuuris“ (1939) saab sellest kõigest…
Eesti kirjanduse väli uueneb jõudsalt. Paljud algatused ei olegi põrganud märkimisväärsetele takistustele – küllap ütleb see midagi rõõmustavat ühiskonna vaimse olukorra kohta. Näiteks: hästi on käima läinud kirjanikupalga projekt, äsja loodud Tallinna Kirjanduskeskus annab loodetavasti uue hoo Eduard Vilde ja Tammsaare muuseumile, enam on väärtustama hakatud…
Kirjutasime mullu 22. aprillil A. H. Tammsaare ja Eduard Vilde muuseumi kafkalikust absurdist, kui nende külastusaegu aina vähendati ja eelarvet kärbiti. Nüüd ei kuulu need muuseumid enam Tallinna Linnamuuseumi koosseisu, vaid on osa jaanuari alguses loodud Tallinna Kirjanduskeskusest. Muutusest räägib Tallinna keskuse juht Maarja Vaino.
Mis…
Uue kriitikatoimetaja Hanna Linda Korbi käe all saavad senisest rohkem tähelepanu tõlkekirjandus ja teatriga seotud tekstid.
Sellest aastast on noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk kriitikatoimetajana ametis Tartu ülikooli eesti kirjanduse magistrant Hanna Linda Korp. Tõnis Parksepa mantlipärija uurib oma magistritöö tarvis Erakkonna rühmituse nelja autori (Lauri Sommer, Aare Pilv, Kristiina Ehin, Kalju Kruusa) loomingut. Arvustusi on ta avaldanud Värskes Rõhus, Eesti Ekspressis ja Müürilehes.
Mida uut on oodata Värske Rõhu…
Missugused Loomingu Raamatukogu teosed on viimastel aastatel iseäranis soojalt vastu võetud?
Loomingu Raamatukogul on viimastel aastatel hästi läinud: tellijate arv on püsinud 1000 ümber ja üksiknumbrite müük on tasapisi isegi kasvanud. Viimase järgi võib tõdeda, et eesti lugeja usaldab tuttava nimega klassikut, nii vanemat, nagu Heinrich von Kleist (tlk Mati Sirkel) ja Charles…
Eesti kirjanduses on esile tõusnud ääremaad. Samal ajal nihkuvad lõunaeesti kirjanduses rõhud ning avanevad uued perspektiivid Bernard Kangro teostes.
Sel sügisel kaitsti Tartu ülikoolis lausa kaks eesti kirjanduse alast doktoritööd: Maarja Hollo „Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus“ (2016) ja Brita Meltsi „Kirjanduslikud omailmad ja nende autobiograafilisuse lätted“ (2016). Kuigi palju aega ei ole möödunud ka neile eelnenud Mart Velskri „Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimaluste“…
Mõista-mõista, kes see on: „Kummaline kuju, keda alatasa kihutab takka nälg, vastupandamatu rännukihk ja suguiha, kuid kes ühtlasi on kõige vanem olend ja mäletab asjade algust“?
Mm … Lause esimesele poolele võiks anda paugupealt kümme vastust, aga teine pool diskvalifitseerib kõik need pakkumised. Vihjeid, palun.
Sellest isikust saab „kultuurikangelane, ta katsetab…
Selgunud on tänavused Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kandidaadid.
Läheneb teise Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna väljakuulutamise päev. Žürii koosseisus Johanna Ross, Indrek Mesikepp, Tõnis Parksepp, Kajar Pruul ja siinkirjutaja valis 2016. aasta kriitikaauhinna kandidaatideks järgmised arvustused:
Heli Allik, „Kivi, paber, käärid. Kolmas vorm“ (HAPKOMAHi dokumentaalproosaraamat „Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood Nihilist.fm’ist“, Vikerkaar 2016, nr 7-8),
Tiit Hennoste, „Kilpkonna kaunistamine kalliskividega. „Marie Underi „Sonetid““, dekadentsiajastu loid luule“ („Marie Underi „Sonetid“.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Tallinna Kirjandustänava festival 9. septembril 2017.Pille-Riin Larm
Kadri Tüür julgustab kõiki Eesti teadlasi transdistsiplinaarsusse sukelduma.Lauri Kulpsoo
Killuke Sõrve militaarmuuseumi ekspositsioonist.Pille-Riin Larm
Kristiina Ehini „Kohtumiste“ taga on argimütoloogilised hetked.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Viivi Luik: „Kui Eestis ringi sõita, võib viis kilomeetrit lahutada üht ajastut teisest.“Kärt Kukkur
Kaader Jean-Jacques Annaud’ filmist „Roosi nimi“ (1986), pildil Sean Connery peaosas.
Tõnis Tootsen palub jõuluvanalt rohkem psühhedeelset polüvalentsust.Jaan Tootsen
Kord soovitati Urmas Vadil olla kirjanikuna nagu vastik, salakaval politseinik, täis riukaid, kel oleks nahaalsust ja julgust oma tegelastega igasuguseid asju ette võtta, mitte neile ainult lilli kinkida.Lauri Kulpsoo
Märt VäljatagaPiia Ruber