Feministlikus mõtteruumis on fašism võimusuhe, kus suurem osa inimesi on sunnitud tegema asju, mida nad ei taha, et taastoota ideoloogiat, millesse nad ei usu.
Meie ekspeaminister „ei sattunud ahistamisskandaali“, vaid ahistas kedagi ja see tuli välja. Ahistatu andis tema teost teada oma tööandjale ja asi jõudis ringiga toimepanijani tagasi. See uudis on tema teo tagajärg. „Skandaali sattumise“ fraas on Eesti ajakirjanduses sääraste juhtumite puhul nii levinud, et mõjub laisa klišeena. Või jätab mulje, nagu olekski objektiivne ahistamisjuhtumi kirjeldus. Tõsi, suuremad ajalehed hoidusid vähemalt pealkirjades sellisest sõnastusest, pildiallkirjas võis seda siiski leida. Sama isiku 2017.…
Valimised! Keda valida? Parteipoliitika on nii mõnelegi viimastel aastatel või siis aastakümnetel sellise pettumuse valmistanud, et käsi ei tõuse kedagi valima. Võib ka kritiseerida üldist parteipoliitikat kui täidesaatva võimu vormi või suunata oma jõud teiste formaatide poole, kui on soov ühiskonnaelu paremaks teha. Mis aga sel nädalavahetusel käsil on, on just parteipoliitika.
Keda siis ikkagi valida? Feministeerium näiteks koostas abivalmi spikri,1 kas eelistatud kandidaat on hea valik või ei ole. Kui…
Mul on sõpradega vedanud. Näiteks praegugi – läksin Tartu rongi peale, kaks sõpra ees. Mina pulma, nemad matustele. Mul on õnnestunud igas keskkonnas, kuhu olen sattunud, moodustada enda ümber semude võrgustik. Need kambad on mõnikord päris püsivad – vanim 1990ndate algusest. Mulle meeldib ühtekuulumistunne, mis liidab sama kogemusega inimesi (lasteaed, näitering, keskkool, tudengiliikumine). Vahel on sõbrapuntidega tunne, nagu oleksime Bullerby lapsed, alati seiklusteks valmis, või Marveli universumi kangelased, igaühel oma…
Tallinnas on tavaline, et kõnniteid pikivad lambipostid, liiklusmärgid või puud. Kui seal lapsevankriga jalutada või ratastoolis sõita, peab liikleja pidevalt lahendama küsimust, kuidas üldse edasi liikuda – kas põigata autoteele? Ka teetööd on üldjuhul korraldatud nii, et jalakäija peab seiklema üle tolmuse kiviklibu ja igal sammul nuputama, kuidas tema teekond on täpselt ette nähtud. Ratastoolis liikleja võib teetöödest mööda saamisest vaid unistada. Vahel on see keskkond lausa vaenulik hapra keha…
Vaatamata praegusele emotsionaalselt köetud ahjude, ptüi, üles köetud naiste kultuuriklišeele, on minu vaatluste kohaselt pigem naised need, kes väljenduvad kontrollitumalt kui mehed. Naistel on rohkem kaalul: üks krõbedam ütlemine ja pälvid hüsteeriku tiitli – see on juba oodanud, et saaks sulle kaela hüpata. Naistelt eeldatakse leplikkust ja teiste eest hoolitsemist. Meie ühiskonna arusaam maskuliinsusest sisaldab mh agressiivset käitumist, mis tähendab, et mees võib oma sõna maksma panna rusikaga lauale virutades.…
Kuraatorid Saskia Lillepuu ja Ann Mirjam Vaikla osutavad nii tekstides kui ka teostega, et inimene ei ole maailma kese, vaid osa kõigist elusolenditest Maa peal, nagu nemadki on osa meist.
Eelmisel laupäeval, 15. V oli Nakba – palestiinlaste mälestuspäev, mis märgib 1948. aastal toimunud katastroofi, kui Palestiinas sunniti sajad tuhanded araablased lahkuma oma kodust. 14. V 1948 oli asutatud Iisraeli riik. Praegu pommitab Iisrael Gazat. Seda vägivaldset vastasseisu nimetatakse Eesti meedias välisallikate eeskujul konfliktiks ning toimuva vähesed kajastused on peaasjalikult kontekstivabad otsetõlked ERRi ja Postimehe veebisügavustes. Jõudude ebavõrdsust võib aimata arvudest: „Gaza sektoris … on nädal aega kestnud pommitamises hukkunud…
Eksiilis kirjutamine on tõlkeprotsess kahe koha vahel: üks on see, mida igatsetakse, aga kuhu naasta pole võimalik, teine on see, kus viibitakse, aga kuhu pole tegelikult kohale jõutud.
Ohvri süüdistamine on üks kahjulik tendents vägivallakuritegude käsitlemisel, sellele on Eestis viimasel ajal üha enam tähelepanu pööratud. Aga-mis-tal-seljas-oli-tüüpi küsimustest salakavalamadki on tihti näiteks autoavariisid kajastavad pealkirjad: „Naine jäi auto alla“, selle asemel et pealkirjastada „Joobes mees ajas naise alla“.1 Sama on lähisuhtevägivalda kajastavate artiklitega: piltidel on tihti oma nägu löögi eest kaitsev naine, selmet lööja mees. Hiljuti välja tulnud üleeuroopalise ohvriuuringu põhjal võib väita, et umbes kümnendik Eesti meestest on…
Olemegi jõudnud ajaloolisse hetke, mil Eesti on saanud esimese peaministri, kes on naine. Veel enam, koalitsioonikõnelusi juhtisid kaks naist ning esimest korda Eesti ajaloos on ministriportfellid peaaegu soolises tasakaalus.1 Valitsuse kinnitab ametisse president, kes on samuti naine. Kas feministid on võitnud ja võib pillid kotti pakkida?
Vastus pole mustvalge. Sooline tasakaal on valitsuses ülitähtis: see võiks olla järgmiste valitsuste standard, mitte enam töövõit. Võimuladvikus peaks otsima tasakaalu ka teiste huvigruppide esindatuses,…
Mulle jõulud üldiselt väga meeldivad, sest enamasti on see tähendanud, et mu suurest suguvõsast tuleb kord poolaasta jooksul (teine kord on jaani ajal) kokku vähemalt kakskümmend inimest. Pärast rasket jõululõunat tuleb väike paus, kõik istuvad suurde kambrisse maha ja sirvivad kiiresti luulekogusid. Tublimatel on flöödi-, viiuli- või lõõtsapala ette valmistatud või oma salm autos teel maale välja mõeldud. Mõni esitab aastast aastasse sama, mõne eest on luuletus juba loetud, enne…
Kaks uudist ühtejärge: Trump kaotas USA presidendivalimised ja Mart Helme astus tagasi. Kõlab hästi muu hulgas neile, kes soovivad, et poliitpukis istuksid inimesed, kes ei ole absoluutselt süüdimatud. Kõlab hästi ka vahevõiduna populismi ja paremäärmusluse vastu, aga siinkohal olengi äraootav. EKRE hõivab endiselt siseministri portfelli. Joe Bideni valitsus võib esindada sõjaliselt agressiivse USA lihtsalt veidi sinipestumat versiooni. Tema partner, asepresident Kamala Harris on aastaid toetanud eelnõusid, mis saadavad peaasjalikult mustanahalisi…
Eelmisel reedel andis kultuuriministeerium teada, et loovisikute loometoetuse eelarve on selleks aastaks ammendunud. See 584eurone pooleaastane kuutoetus oli peaaegu tuhandele inimesele õlekõrs, millest pandeemia põhjustatud töö- ja sissetulekukaotuse lainetes kinni haarata. Pressiteadet lugedes kangastus mulle päästepaat, kuhu olin viimasel minutil sisse saanud. Suvel, kui mu taotlus sai positiivse vastuse, istusin parasjagu sõprade seltsis ja tundsin, et jään ellu. Sinnani olin jõudnud tänu eelmisele õlekõrrele, kulka eriolukorra kriisitoetusele, ning tolle kohani…
Selle artikliga alustan arvamusveergu, kus kirjutan Eestis ja mujal maailmas õhus olevatest teemadest soouurija ja feministi vaatenurgast. „Soouurija“ viitab akadeemilisele pagasile, „feminist“ aktivisti positsioonile. Et tegu on arvamusveeru avatekstiga, selgitan aluspõhimõtteid, mida selle vaatepunkti juures tähtsaks pean.
Budapestis Kesk-Euroopa ülikoolis õppides tegin sõbraga veidi halba nalja: iga kord, kui soouuringute seminaris on kõlanud väide „see on problemaatiline“, peaksime klõmmi võtma. Iga kord, kui keegi on öelnud, et „seda asja tuleb vaadata…
Tanja Muravskaja ja Alina Bliumise ühisosa oli näitusel vaid kontseptuaalne, institutsionaalselt ja struktuuri tasandil olid kunstnikud eri positsioonil.
Alina Bliumise ja Tanja Muravskaja näitus „Vastuvoolu jutustades“ Tallinna Kunstihoone galeriis 17. VII – 6. IX. Kuraator Corina L. Apostol.
Näitusel „Vastuvoolu jutustades“ oli ühendatud kaks kunstnikku, kelle puhul on kuraatori Corina L. Apostoli sõnul oluline, et nad on üles kasvanud Ida-Euroopas. Tanja Muravskaja vanemad on pärit Ukrainast ning tema ise on sündinud Eestis, Alina…
Ede Raadik tõstatab Tallinna Linnagalerii näitusega küsimuse, kuidas paraneda vägivallatraumast. Sellele pole vähemalt Eestis ammendavalt tähelepanu juhitud.
Ede Raadiku näitus „Parim, kes sa kunagi oled“ Tallinna Linnagaleriis kuni 29. III, kuraator Corina L. Apostol. Tallinna Kunstihoone on seoses eriolukorraga suletud.
Nüüdisaegse reklaamindusega ei müüda enam toodet, vaid elustiili. Ede Raadiku näituse pealkiri „Parim, kes sa kunagi oled“ loob seose Instagrami ajastu nõudega suhtuda iseendasse kui brändi,…
Mai ja Tiina Söödi fotonäitus „Heli riided“ kunstnike ruumis Kraam pühapäeviti kuni 30. IV ja Annika Haasi fotonäitus „Appi, kiilakas naine!“ Telliskivi loomelinnaku pop-up-galeriis (B-maja) kuni 31. III, Valgevene aktivistide loeng „Lgbtqi +“ ja Ruka Toivoneni loeng „Sugu, seksuaalsus ja riik: lühike võimu ajalugu“ kultuuriklubis Kelm 10.…
Tallinna Linnateatri lavastuses „Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus“ käsitletakse küll murekohti, ent tegu on siiski pigem meelt lahutava, mitte rusuva lavalooga.
Tallinna Linnateatri „Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus“, autor Tiago Rodrigues, tõlkija Kristiina Jalasto, lavastaja Diana Leesalu, kunstnik Annika Lindemann, helilooja ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin, helikujundaja Arbo Maran, valguskujundaja Reelika Palk. Mängivad Hele Kõrve, Margus Tabor, Indrek Ojari ja Priit Pius. Esietendus 14. XI 2015 väikeses saalis.
Abikaasa surm,…
On tähenduslik, et fotokuu korraldajad on otsustanud vaatluse alla võtta tarbimiskontseptsiooni.
David Raymond Conroy kuraatorinäitus „Prosu(u)mer“ EKKMis kuni 18. X. Kunstnikud Andrea Büttner, Amy Cuddy, Daugavpilsi Mark Rothko kunstikeskus, David Raymond Conroy, Hank Herron, Luka Knežević-Strika, Gil Leung, Cayce Pollard, James Richards, Buzz Rickson’s, Rockstar Games ja Karl Smith, Rundum, Liina Siib, Philippe Thomas ning Kōhei Yoshiyuki. Näitusega kaasnevat raamatut saab lugeda internetis või laadida alla fotokuu kodulehelt.
Kõigepealt adusime…
Näitus „Ma vaatasin seina sisse ja nägin …” ISFGs (installatsiooni-, skulptuuri- ja fotogalerii) 22. – 2. XI. Kuraatoris Maros Krivy ja Francisco Martínez; kunstnikud Andra Aaloe, Toomas Adrikorn, Marika Agu, Jana Dzadonova, Kärt Hammer, Ott Kagovere, Keiti Kljavin, Tiiu Koff, Franz Krause, Patrick Laviolette, Agata Marzec, MinaJaLydia, Ragnar Nurk, Andres Ojari, Kristina Õllek, Tarmo Pikner, Ingrid Ruudi,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.