$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Piret Lotman
-
Reformatsiooni saadikud
Reformatsiooni mõju nüanssidesse süüvimine muudab ühtlasi käsitust reformatsioonist endast.
1933. aasta 8. septembril, neitsi Maarja sündimise püha õhtul, asus väike grupp Eesti katoliiklasi teele Rooma poole. Pühas linnas paavsti audientsil sai neile kui „reformatsiooni saadikuile“ osaks eriline tähelepanu.1 Nad võeti vastu just nimelt kui reformatsiooni, mitte kui Maarjamaa saadikud. Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamine Eestis kinnitab selle kujundi tabavust. Reformatsioonile pühendatud arvukad loengud, seminarid, konverentsid ja ilmunud…8 minutit -
Ajalookirjutus valgustusaja peeglis
Vana hea baltisaksa uurimistraditsiooni vaimus kirjutatud artiklite kõrval kohtab ka interdistsiplinaarset – postkoloniaalset ja eriti feministlikku lähenemist.
Valgustusaeg langeb kokku ühe Eesti ajaloo kõledama perioodiga, mis ilmselt põhjendab ka ajaloolaste võrdlemisi loidu huvi selle ajastu kultuurielu vastu. Hoopis kahvatuks jääks valgustusaja Balti provintside kultuurielu käsitlemine eestikeelses kirjasõnas, kui poleks Indrek Jürjo uurimusi: mahukat monograafiat August Wilhelm Hupelist1 ja postuumselt ilmunud artiklikogumikku.2 Jürjo teadustööd esindavad üht kindlat ajalookultuuri, mõtlemis- ja…8 minutit -
Vennastekoguduse kirjavara jälgedes
Rudolf Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus. Toimetanud Siiri Ombler. Kujundanud Kaljo Põllu. Ilmamaa, 2011. 531 lk.
„Kirjutada aga midagi vanemast vennastekoguduse kirjandusest, see on julge katse luua mitte millestki: puuduvad vajalised selgitavad allikad ja on üsna jäljetult kadunud uuritavad teosed ise, mis kunagi kodu- või välismaal vargsi trükitud või koguni käsikirjaliselt käibele lastud.”1 Nende sõnadega…3 minutit -
Eurooplaste kultuur moodsas käsituses
Donald Sassoon, Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani. Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik. Varrak, 2008. 1296 lk.
Donald Sassooni raamatu üllitamine eesti keeles on märkimisväärne sündmus. Ja seda vähemalt kahel põhjusel: esiteks on see mahukaim eestikeelne maailmakultuuri käsitlus üldse ja teiseks esitab see nüüdisaegseid vaatepunkte. Raamatus on lisaks suurejoonelisele üldpildile hulganisti teravmeelseid…8 minutit -
Muutumatu minevik muutuva oleviku vaatepunktist
4 minutit -
Raamatukogud
Vastuseks David Vseviovi kriitikale
5 minutit
