Kultuuri saab mõtestada mitut moodi. Seda saab teha selle sees kultuuririkkust aluseks võttes, seda hoides ja taasluues päevast päeva tegutsedes. Sel juhul ei ole aga mõtted välja öeldud, vaid igaüks on need läbi elanud ja seeläbi oma individuaalsesse kotta sulgenud.
Saab ka häälekamalt kultuuriloomingu kohta arvamust avaldada, meeldimistest ja mittemeeldimistest teada anda. Põhjalikum analüüs ja miks-küsimusele vastamine ei kuulu tavaliselt sellise lähenemise juurde. Sotsiaalmeedia on niisugustest etteastetest tiine. Mõnikord eksib seda…
Kui kohalikul ajakirjandusel on ajalooliselt olnud kolm rolli – informeerida, kogukonda koos hoida ja võimu teostamise üle valvata –, siis nüüd suudavad nõrgemad lehed heal juhul ainult esimesega tegeleda.
Viimasel kuul on valimiste puhul eriti teravalt tõstatatud linna ja maa, rahulolematute ning vaeste regioonide ja rikka linna vastandumine. Tahtmata polariseerumist süvendada lisan arutellu veel ühe tahu. Ääremaastumise probleemid ilmnevad ka kohalikust ajakirjandusest. On piirkondi, kus kohalik ajakirjandus saab enam-vähem…
Kui Berger ja Luckmann toovad välja, et inimestevaheline suhtlus on teadmiste loomise, kasutamise, kinnistamise ja muutmise allikas, siis Couldry ja Hepp rõhutavad infot töötlevate masinate sekkumist.
Eesti keeles äsja ilmunud Bergeri ja Luckmanni klassikaline käsitlus reaalsuse sotsiaalsest konstrueerimisest1 on ajendanud eri ajakirjandusväljaannetes sotsiaalkonstruktivisimi teemadel nii mitmeidki arvamust avaldama. Suurema tähelepanuta on aga jäänud asjaolu, et eelmisel aastal ilmus inglise keeles selle raamatu uudiskäsitlus, nimetaksin seda isegi kui…
Ajakirjandus ei tasakaalusta ühismeedias kujunevaid arvamuskliima „tsoone“, sest ollakse valmis kaasa minema tähelepanumajanduse mängureeglitega.
Massiühiskonnas on ajakirjandus alati olnud üks mõjukamaid avaliku arvamuse kujundajaid. Elisabeth Noelle-Neumann määratleb avalikku arvamust kui sellist, mida võib igaüks julgelt väljendada, kartmata sattuda eraldatusse.1 Kaasarääkimise üle otsustamiseks on vaja tajuda, milline on suurema osa teiste inimeste arvamus, n-ö arvamuskliima. Arvamuskliima kujundamisega tegeleb ühiskonnas ajakirjandus, sest tal on sõnumite massilevitusvahendid, mis viivad ajakirjanike loodud…
Võltsuudiste teemat saab käsitleda mitmest vaatenurgast. Minu hinnangul on praegu jäänud peale ajakirjanikutööd lahkav vaade: miks ajakirjanikud ei kontrolli piisavalt infoallika usaldusväärsust ja lasevad läbi väljamõeldud uudiseid? Uudistarbijate puhul on aga esile tõstetud küsimus, miks sellist valeinfot massiliselt jagatakse, kuidas seda siis ära ei tunta.
Kurioosum ja väljamõeldis
Tegemist ei ole ju uue nähtusega. Väljamõeldud…
Kes ei valda arvude käsitlemise kunsti ABCd, jääb suurandmeühiskonna kõrgpilotaažis hätta.
Juhtumina võiksid Panama dokumendid olla ajakirjanduse edasiliikumise valikute teelahe – kas minna kaasa mõtte- ja toimimisviisiga, millele see juhtum teed näitas, või jätkata senisel kursil ja nii oma valvekoera rolli ja viienda võimu staatuse käest andes. Panama dokumentide juhtum võimaldab küsida, milliste paradoksidega peab kvaliteetne ja ühiskondlikult oluline ajakirjandus seisma silmitsi suurandmeühiskonnas.1 Ajakirjaniku…
Millist demokraatiakultuuri on vaja, et meedia toimiks avaliku huvi karjasena?
2004. aastast sai hoo sisse uus riikide meediasüsteemide võrdlemise laine. Selle ajendas Daniel Hallini ja Paolo Mancini nüüdseks enam kui tuhat korda tsiteeritud teos „Võrdleme meediasüsteeme: meedia ja poliitika kolm mudelit“.1 Tuginedes mahukale empiirilisele materjalile on Hallin ja Mancini sidunud meedia toimimise riikide sotsiaal-kultuurilise ja õiguskeskkonnaga. Karl Polanyi kapitalismi teooriast lähtudes leitakse sellele katsele alus. „Meedia mängib kapitalistliku ühiskonna poliitilises koordineerimises…
Klikimeedia ei vaja Rein Siku suguseid ajakirjanikke.
Rein Sikk, Ajalehe anatoomia: armastav ja vihkav teekond reporterite suurima saladuseni. Toimetaja Katrin Streimann. Kujundaja Einike Soosaar. Menu, 2013. 167 lk.
Uurimistoetuste saajate teema peab uuesti üles võtma.
Sirbis on olnud juttu teaduse rahastamisest ja selle muudatustest. Nüüd, mil teadlaste ringis on teada Eesti teadusagentuuri (ETAG) uued institutsionaalsed uurimistoetuste saajad, võiks selle teema uuesti üles võtta, kui eesmärgiks on läbipaistev rahastamissüsteem ja korruptsiooni vältimine.
Ei saa eitada, et üks osa teadlaskonnast on rahul teaduse rahastamise süsteemi korrastamisega, mis väga selgelt joondub mõnes aspektis…
Praegu muretsetakse palju selle üle, et suur hulk Eesti elanikke ei soovi erakondade seast ühelegi oma toetushäält anda. 10. augusti Sirbis viitas Ero Liivik üldisemale usalduse kaole ühiskonnas ning osutas teoreetikutele viidates, et usalduse vähenemine on suur oht demokraatlike institutsioonide toimimisele. Usalduses on tõepoolest nähtud ühiskonda koos hoidvat tsementi, mis lihtsustab paljude asjade läbiviimist. Prantsuse filosoofi Pierre Rosanvalloni arvates vähendab…
12. – 13. aprillil toimus üleeuroopalise ja Euroopa ühisrahaga koordineeritava meediauurijate võrgustiku COST „Muutuvad auditooriumid, muutuvad ühiskonnad” järjekordne töökohtumine. Sedakorda Brüsselis. Võrgustik koondab akadeemilisi meediauurijaid peaaegu kõigist Euroopa riikidest ning püüab soodustada nende omavahelist koostööd. Et mitte igaüks ei nokitseks oma nurgas sama asja kallal, vaid sarnaste muredega uurijad koonduksid ning sellest kasvav sünergia lisandaks uut ja olulist teadmist meediauuringutesse.…
Postimehe Hiina vaheleht toob ilmekalt esile tänase ajakirjanduse peamise probleemi – liigse sõltuvuse majanduslikest, poliitilistest jm huvidest. Deklareeritakse vaba ajakirjandust, kuid see vabadus on taandunud „kes maksab, see tellib muusika” tasandile. Siiski, hea, et see Hiina vaheleht ilmus. Nüüd on sümptom ka pimedale selge ning aeg on hakata mõtlema ravile.
Viimastel kuudel esile kerkinud arutelu Eesti Rahvusringhäälingu teemal nii avalikkuses kui „kardina taga” osutab vajadusele kaasata selle organisatsiooniga kaasnevate probleemide arutamisse ka laiem avalikkus. Väga tabavad on siinkohal Tartu ülikooli dotsendi Maarja Lõhmuse mõtted 5. veebruari Sirbis, kus ta osutab süsteemselt ja üksikasjaliselt arutlemist vajavatele aspektidele. Hea tausta annab ka 19. veebruari Sirbis ilmunud Andres Jõesaare ülevaade ERR-i rahastamisest. Jätkusuutlik…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Arvutid võtavad üle selgelt määratletavate ülesannetega ametid, mille tegevuse saab algoritmiga ette anda, inimestele jäävad seevastu ebamäärased, raskesti defineeritavate ülesannetega ja komplekssed ametid. Kuid Werner Hertzogi filmis „Ühendatud maailma ilmutused“ näeme, et mungadki on lõpetanud mediteerimise ja näivad olevat pühendunud säutsumisele.Kaader filmist