Tarbekunstimuuseumis leiab aset näitus, mis ühendab nii kunstis kui ka teaduses tegutsevaid loovinimesi. Ettevõtmine on nimetatud risoobiks, mis on tuletatud „risoomist” ja „topos’est”. Selge definitsiooni annab risoobile kataloogis üks sündmuse organisaatoritest Veronika Valk: „Risoopse uurimuse potentsiaal lasub tänu selle hübriidsele olemusele nii kunstnike, disainerite, teadlaste kui inseneride kujutlusvõime avardamises.” Teine oluline näitusega seotud uus mõiste on „hübriidne kunst”, mida kasutatakse seoses interdistsiplinaarse kunstiga viimased kümmekond aastat, kuid iseenesest ei ole…
Kunstifantaasiad ja paralleelmaailmad Rao Heidmetsa ja Agnes Meyer-Brandise kunsti näitel
Kunst on väljamõeldiste ja lausa valede loomine, parimal juhul mõjuvad need veenvatena. Sageli on tulemuseks pseudoreaalsus. Selle loomises võistlevad kunstnikud halbade tagamõteteta, kuna kunstniku asi ongi veenvate ulmade loomine, paralleelmaailmade kujundamine. Nüüdiskunst pakub kriitilist seisukohavõttu maailma suhtes, harvem unustust. Pigem äratab ja aktiveerib, käivitab ja sütitab ega uinuta. Unustusse, uinutusse viivad publiku vaatemängulised filmid ja etendused. Meelelahutus haarab üha enam vaataja…
Malin on osanud leida mittetähenduslikkuses sisemist tähenduslikkust.
Ilmar Malini näitus „EluLõng” Tartu Kunstimajas kuni 9. II, kuraatorid Kadri Asmer ja Jaan Malin.
Tallinna valgusbiennaali näitused „792,548 m/s” Heliose kinos ja „Valgusutoopiad” disaini- ja arhitektuurigaleriis 24. XI – 1. XII, kureerinud Hannes Aava ja Elo Liiv. Valgusobjektid mitmel pool linnaruumis (www.valgusbiennaal.ee).
2013. aasta kunsti-, tehnoloogia ja ühiskonnafestival „Ars Electronica” teemapealkirjaga „Täielik mäluvahetus, mälu evolutsioon” („Total Recall, The Evolution of Memory”) Linzis 5. – 9. IX.
Lev Manovichi raamatu „Uue meedia keel” puhul tuleb rõhutada seda osa, mida võib käsitleda kui tulevikuvaadet. Selleks sobivad kaks teemat, kuid peatun seekord vaid ühel. Kultuuriinfo asetamisel analüütilisse konteksti ehk kultuurianalüütikale viitasin raamatu eessõnas. Ruumipuudusel jätan selle hilisemate kirjutiste aineks, seda enam, et selle illustreerimiseks tuleks teema täita Eesti-põhise kultuuriinfoga.
Manovichi filmikäsitluses näeme 1990. aastatele iseloomulikult digifilmi ja -animatsiooni hinnanguvaba esitust. Arutleda tippteoreetilises tekstis „Titanicu” animatsiooniosa üle, olgugi et see oli…
Näitus „Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik” Kumus kuni 30. XII. Kuraatorid Rael Artel, Hilkka Hiiop, Kati Ilves ja Eha Komissarov.
Kunstisaalide sisu on muutunud. Nähtamatu, ajutise, protsessipõhise ja esemetu kunsti rohkus kunstinäitustel on mõistetav ajal, mil tugevneb vastuseis materialistlikule, tarbimiskesksele ja kommertslikule kultuurile. Kuid see on tekkinud ka kunsti enese loogika tulemusena viimase viiekümne aasta jooksul, mil üha rohkem on väärtustatud ideed ja kunstitegu traditsioonilise füüsilise kestata.
Kaks küsimust
Tänapäeval on materiaalsusest eemalekaldumise…
Loomerahvas on pöördunud säästuveinide manustamisele köögitaburettidel.
Dokumentaalfilm „Vaeste kirjanike maja” (Filmivabrik 2012, 52 min), autor Manfred Vainokivi, monteerija Kersti Miilen, helirežissöör Ivo Felt, produtsent Marju Lepp. Esilinastus 18. X kinos Artis.
Peale aadressi Koidu 84 Google Mapsi Street View’ga külastamist, seal kõrval Uue Maailma seltsimaja kortsus sildi nägemist, tekkis arusaam Manfred Vainokivi „kirjanike maja” asukohast. Filmi atraktiivsus ja meeleolu jõuab vaatajani treileri kaudu, kus kaamera takseerib loigus lebavaid melanhoolseid õunu, vettinud diivanit,…
Melanhoolia on poeetide ja kunstnike inspireerivaim seisund, mida peetakse ka esteetiliseks emotsiooniks. Lars von Trieri kurbmagus ja apokalüptiline „Melanhoolia” väljendab nii autori depressiooni ajal kogetut kui ka tema kunstnikuseisukohta. Auteur’i-film, nagu teisedki Trieri linateosed.
Vaevalt saaks kunstnik ette võtta ambitsioonikama teema kui „Melanhoolias”. Ja vaevalt oleks arvustaja jaoks paremat maiuspala kui sõnavõttu väärt „Melanhoolia”. Trieri töö puhul tuleks paraku murda väljapoole domineerivat natsidiskursust, mis on filmi läbipaistmatu kihiga katnud, ja selle…
Kunstifestival „Seanahk 3” Haapsalus 29. juulil, kuraatorid Jaan Toomik ja BBB Johannes Deimling.
Alustades üldistuste ja teadaoleva nentimisega ning otsustades külastajate hulga ja positiivse reaktsiooni alusel, mida Jaan Toomiku korraldatav „Seanahk” vaatajates tekitab, tabab üritus kunstiinimeste suvist vajadust kokku saada. Vanem seltskond koges seda 1990ndate alguses, mil kunstielu hakkas üle traditsioonilise kunsti äärte valguma ja perifeerias ning looduses aset leidma.
Andrus Kasemaa juubeliaasta sai alguse Võrust
Andrus Kasemaa joonistustel ja maalidel on näha inimesi. Tema piltidesse voolab maailm vahetult ja teeskluseta. Tulemuseks ei ole maailma peegeldus, vaid selle ümbertöötlus kujundeiks ja olukordadeks, mis moodustab uue maailma. Tegu on reaalsuse maagi rikastamisega ja sündmuste väljapuhastamisega. Kasemaa laseb ootamatustel kätt juhtida, mõtlemata piltide võimalikule sisule. Sõnad ei suuna kunsti, ratsionaalsuse mängutulekul pildimaterjal muutub.
Kasemaa biograafia oluline fakt on seotud kunstikabineti juhatajaks saamisega Kaljo…
Pärnu rahvusvaheline filmi ja video festival „Fideosupermarket” 23. ja 24. X.
Septembris sattusin ühe Saksa linna ostukeskuses neljapäevaõhtusele atraktsioonile. Pärast moeetendust lükati poodiumile läbipaistev poolkerakujuline vann. Sinna hüppas liibuvas trikoos akrobaatiline võimlejanna. Ta väänles supermarketi külastajate silme ees meisterlikult vanni serval ja vees, tegi kätelseisu ja saltosid muusika saatel, kukutas end kõrgelt. Vaatemänguline, meisterlik ja virtuooslik, kuid veider, et ostukeskuses.
Anonymous Bohi näitus Tartu Kunstimajas kuni 30. VII .
Anonymous Boh tegutseb aastaid raamidevälisel territooriumil, kus kunstiobjekt on lakanud olemast füüsiline teos. Performance-grupi Non Grata kureerimine tähendab omamoodi koolkonna loomist, mida on iseloomustanud paljaste kehade performance’id juhuslikes keskkondades ja interjöörides.
Kaljo Põllu näitus „Abstraktsuse mõtestamine” Tallinna Kunstihoones kuni 13. VI, kuraator Reet Varblane.
Kaljo Põllu oli legend eluajal, nii võiks liialdamata ütelda. Kui puutusin ülikooli ajal 1980ndate alguses kokku Tartu ülikooli kunstikabinetiga, saatis Põllu vari ka toonaseid tegemisi. Visaritest oli möödas vaid kümnend, kuid nähtusest räägiti kui haruldasest ajaloolisest fenomenist, mille eesotsas oli muidugi Põllu. Kunstikabinet mängis rolli toonaste „mitteERKI” kunstnike ja Tartu ülikooli kunstiajaloolaste kooskäimise ja kunstitegemise kohana. Sellel oli…
Pärnu filmi- ja videofestival detsembris 2009.
Pärnu 15. videofestivali raames esitasid installatsioone ja videoid Silja Saarepuu ja Villu Plink, Ville Karel Viirelaid, Remo Randver, August Künnapu, Andrus Joonas, Jan Berg, Hille Karm, Hans Gunther Lock, Liina Vedler, Alar Raudoja, Ulla Juske, Nora Särak, Mart Vainre, Kristin Orav, Regina Kuningas, Jasper Zoova, Anonymous Boh, Taje Tross, Rait Rosin ja Artišok TV : Maarin Ektermann, Margus Tamm, Elnara Taidre, Liisi Eelmaa, Indrek Grigor.…
Euroopa kultuuripealinn elektroonilise kunsti ja natsionaalsotsialistliku minevikutaaga vahelSelle aasta „Ars Electronica” oli kolmekümnes, teemaks „Human Nature” ehk „Inimese loomus”. Sissejuhatuses nenditakse sisenemist uude ajastusse – antropotseeni (anthropocene). Ajastut iseloomustab inimkonna suur ja tagasipöördumatu mõju meie planeedile: elanikkonna kasv, kliimamuutused, keskkonna saastamine ja suundumine kosmosesse. Nagu 30 aastat tagasi, kuulutas „Ars Electronica” endiselt oma huviks kunsti, tehnoloogia ja ühiskonna probleemid. Festivali kohustuslikud osad olid näitused, konverentsid, etenduslikud sündmused, millest suurim oli…
Trieri film olevat vistseraalne ehk algemotsioone käivitav, intellektuaalsust välistav, sisikondlik.Mängufilm „Antikristus” („Antichrist”, Taani-Prantsusmaa-Saksamaa-Itaalia-Poola 2009, 109 min), režissöör ja stsenarist Lars von Trier, operaator Anthony Dod Mantle, montaaž Andres Refn, produtsent Meta Louis Foldager. Osades Willem Dafoe, Charlotte Gainsbourg jt. Tootja Zentropa Entertainments, levitaja Estinfilm OÜ, linastub kinos Artis.
Netikommentaatorite reaktsioonid filmi- ja kujutavale kunstile on imekspandavad. Kui teos häirib ja ületab konventsionaalse taluvuse piiri, siis väidab raevukas kirjutaja, et autor…
2000. aastal asutatud Tartu Kõrgema Kunstikooli ilmumisel Eesti haridusmaastikule oli selge, et kunstihariduse dominant ei jää ainuüksi Tallinnasse. See sobib tänapäeva geograafiliste keskuste lagunemise ja võrgustumise ajastuga, tõestades ühtlasi, et reaalsete hoonete, inimeste ja õppetegevuse füüsiline lokaliseerumine rikastab vaimset elu. TKK tudengite ja õppejõudude tegevus on tuntav Tartu linnapildis ja laiemaltki.
Näituse „Dialood. Uurimus vääritimõistmisest” põhjal.Tehnoloogiline kunst tekitab vahel võõrastust nii riistvara kui terminoloogia seisukohalt. Sõna „tehnika” on meie teadvusesopis seotud külma, ebainimlikuga ja loovusel ning soojal inimhingel ei ole sinna nagu asja. „Soe inimhing” on aga seotud vahetu, sageli just manuaalse kunstiloominguga. Kuna mul on manuaalse kunstitegemise kogemus ning olen püüdnud ideid elektroonilises tehnoloogias vormistada, võiksin sõnastada ennetava kokkuvõtte traditsiooniliste ja elektrooniliste kunstide võimekuse üle pakendada inimlikku faktorit. Teisiti öeldes,…
Mis on tänapäeva võrgustatud maailmas saanud sürrealismist? Lihtne mõte oleks, et sürrealiste paelunuks tänane olukord mõtete levitamise ja maailma sürrealismiga nakatamise eesmärgiga. Internetist on saanud võimas infovahetusja levituskeskkond.
Sürrealismi märksõnaga Google’i otsingusse sisenedes leiab nii sürrealismi ajaloo veebilehti kui kitšilikke sürrealistlikke pildikogumikke. Kümmekonna aasta eest pea pool Interneti ajalugu tagasi, oli veebilehti, kus sai mängida „Oivalist korjust”. Nüüd leiab põhjaliku sürrealistlike tehnikate ülevaate Wikipediast (1).
Kuna võrk on võimekam, peaks ka onlinemängude…
Vello Vinn. Lend. 1977. Vello Vinna inimelemendid liidetuna arhitektuursetega viitavad tehnilise tsivilisatsiooni küborgiseerivale toimele. Repro
Seoses Para rühmituse taaselustamisega Jaan Malini poolt ja näitusega Jõhvi kontserdimajas peaks loogiliselt üles kerkima sürrealismi teema. Kataloogi kaanel seisab „parasürrealistide kunst”. Organisatoorselt tuleks au omistada Jaan Malinile, kes korraldamise ette võttis ja tõi kokku nimed, kes pole esinenud koos üle kümnendi. Tegelikult kerkivad peale sürrealismi esile teisedki asjaolud.
Eesti inimesed on kõik justkui pereliikmed, kõigile peo peal näha vooruste ja puudustega, nii heas kui halvas. See käib eriti kunstiinimeste „perekonna” kohta.
Ando Keskküla puhul pööraksin eelkõige tähelepanu tema tegevusele uue meedia alal. Alahindamata innovatiivsust, mida Keskküla ilmutas 1960ndatel popkunsti, happening’i, 70ndatel hüperrealismiga tegeldes, tundub mulle, et 1990ndate alguseks jõudis tema uudsusjanu oma loomulikku sängi: ta hakkas tegutsema uue meedia, tehnoloogilise ja digitaalse kunsti alal. 1992. aasta alguses sai…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
