Ühe rahvuskultuuri arengu (olgu see oma või võõras) toetamine ei pea tähendama teistele kaigaste kodaraisse loopimist.
2019. aastal jõudis eesti lugeja lugemislauale lõpuks Herderi pääteos „Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast“ (originaalis 1784–1791), mille ilmumist on Joonas Hellerma nimetanud „uue tähe süttimiseks eestikeelse mõttekirjanduse taevas“1. Liina Lukas aga mõtiskleb Herderi tõlkimata jäämise üle ning sedastab, et „on raske seletada, miks selle Liivimaa geeniuseks ja reformijaks [—] saada unistanud filosoofi…
Kui üritada „Moodsat filosoofiat“ algusest lõpuni järjest läbi lugeda, on selle tagajärjeks paremal juhul mõistmatus, viletsamal aga hirm ja õõv filosoofia ees.
Esmapilgul on keeruline filosoofilise taiesena käsitleda õpikut, ent just selleks on Roger Scrutoni „Moodne filosoofia“ kirjutatud. Ehkki teose aukartustäratav maht võib jätta mulje, et tegu on mingit sorti üldkäsitlusega, on tegelikkus sellest kaugel. Scrutoni eesmärk ei ole õpetada filosoofia üldajalugu ega isegi viimaste…
Inglismaa ja Šotimaa poliitiline korraldus, ühiskonnaelu alused, usuline olustik ning üldised intellektuaalsed meeleolud olid märkimisväärselt erinevad.
Hulgast Kasemaa ja mõne teisegi pühendunu tõlgetest hoolimata on varasemat juudi mõttelugu eesti keelde vahendatud nii vähe, et iga teos on omaette teetähis.
Asko Künnap pageb uues luulekogus müstilisse riiki, mis kõõlub kusagil siinilma, säälilma ja kolmanda ilma vahel. Hoolimata näilisest segadusest valitseb selles riigis teatav helgus.
Küborgide kaitseks väljaastumine on James Lovelocki poolt mõnevõrra ootamatu, iseäranis ootamatu on aga tõeliselt tehisliku lülitamine evolutsiooni ahelasse.
„Mis siin toimub“ on ühest küljest täiesti mõttetu raamat, aga ühtlasi igapäevaste püüdluste ja olukordade tühjuse ning juhuslikkuse märkimisväärne tunnistus.
Mõnel puhul näib, et autor pole olemasoleva kirjandusega üldse kursis olnud või siis ei ole oma teesi edendamise huvides tagasi kohkunud ka otsese valetamise ees.
Lewis Mumford ütleb välja ilmselge: mehhaniseerimise algusajal tehti töölisest masina liikuv osa, kuid lõppeesmärk oli tööline kõrvaldada.
Hollandi mõtleja Koert van Mensvoort on võrdlemisi veendunud tehnooptimist, kes on olnud aktiivselt tegev ka võrgustikus Next Nature Network, mille eesmärk on teha tehnoloogilise arengu viljad inimesele loomulikuks ja „looduslikuks“ (natural). Põhjalikemaile tehnoskeptikutele on van Mensvoorti kavatsused ja eesmärk tõenäoliselt ebameeldiv ja õõvastav, ent tema käsitlus tehnoloogiapüramiidist…
Hiina pole ainus tsivilisatsiooniriik, ka USA puhul on sisemisest mitmekesisusest olulisemad jagatud identiteet ning selle külge kinnituv hoiakute komplekt, mida üritatakse levitada nii pehme kui ka kõva jõuga
Hoolimata näilisest brošüürlikkusest (paralleeltekst kolmes keeles, ohtralt illustratsioone) on kolme autori raamat sisutihe monograafia, mis pealkirja järgi lahkaks justkui äärmiselt spetsiifilist teemat. Siingi tuleb aga näilikkusest jagu saada, sest tegemist ei ole vaid diplomaatia ajaloo alase teosega. Raamatus ei…
Rein Veidemanni romaan „Piimaring“ tõmbab triloogia lõpetusena kokku Andreas Wiigi elukäigu. Nagu Wiigi triloogia kaks esimest raamatut, on ka „Piimaring“ romaan-entsüklopeedia.
„Liivaraamatu“ ja „Shakespeare’i mälu“ jutud mõjuvad, nagu keegi üritaks Borgest jäljendada. See keegi on aga Borges ise.
Mitte ühelgi kirjandushuvilisel ei ole ilmselt kahtlust, et Jorge Luis Borgese lood, mis ei ole sageli muud kui peidetud tähendusi täis tuubitud labürindid (mis muidugi ei tähenda, et see on ainus, mis nad on), on igati lugemisväärsed. Borges on kirjanikuna üldtunnustatud, see on möödapääsmatu tõsiasi. Kõik sildid, mida Jorge…
Sirpa Kähkönen ja Antti Tuuri jutustavad inimestest, keda juhib halastus ja tahtmine maailma paremaks teha, aga kes satuvad sinna, kus halastus on otsa saanud.
Indrek Kofi loomingut läbiv joon on autori ilmumise ja kadumise, säramise ja varjul olemise dihhotoomia.
Indrek Koff on fenomen – seda nii sõna eesti keeles juurdunud tähenduses (haruldane nähtus, ebatavaliste võimetega inimene1) kui ka ühes kreekakeelses tähenduses (sõnast φαίνω, nähtavaks saama, ilmuma). Fenomen on see, mis on haruldane, ja fenomen on see, mis kellelegi nähtavaks saab. Et miski saaks aga nähtavaks saada, peab ta esmalt olema varjatud.
Indrek Koff…
Kaur Riismaa värskeimal luulekogul „Soekülm“ on kaks korda nii palju ümbrispaberit ning neli korda nii palju võimalikke ümbrispaberikujundusi kui raamatutel harilikult. Vastavalt lugeja soovile volditav ümbris võimaldab valida küll samade motiividega, ent mitmesuguste värviskeemide ning kontrastsusega kujunduste vahel. Ometigi – eks viita ju kogu pealkirigi teatavale kontrastiotsingule nagu seegi, et riismaalikult pikad ja jutustavad…
Jüri Kolgi uut luuleraamatut süvenemata sirvides on esimene emotsioon „ta tegi seda jälle“. Pealtnäha on tegemist üpriski klassikalise Kolgiga: sadakond lehekülge pehmes köites, suurem osa tekste parasjagu just nii lühikesed, et neid mahuks ühele leheküljele suisa mitu (nõnda ei ole ometigi toimitud). Muudatusena torkab küll muidugi õige teravalt silma, et Jumalike Ilmutuste asemel…
On paratamatu, et igast suurest kirjandusteosest – seejuures pole määrav, kas tegu on kohaliku või maailmaklassikaga – jäävad lisaks loole kõlama ka mõned tekstikohad või tsitaadid, olgu „Hamleti“ „olla või mitte olla“ või „Kevade“ „kui Arno isaga koolimajja jõudis“. Neis, kes „Faustiga“ tuttavad, tekitavad read „Kes oled? – Osa jõust, kes kuulab igisäädust: / vaid kurja kavatseb,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Moše Hajim Luzzatto on olnud nii juurdleja kui kabalist, nii filosoof kui ka müstik, ning seda üheaegselt ja nõnda, et need kaks tegelikult üksteist ei välista. Seinamaaling Akkos Israelis.Yuval Y / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons
Bernhard Christoph Francke, Leibnizi portree. Õli, 1695.Wikimedia Commons
Rvīns Varde ei ole meie aja inimesele ei prohvet ega õpetaja. Pigem on tema näol tegu kroonikuga, kes paneb kirja selle, mida näeb, isegi kui kõik teised näevad ju tegelikult sedasama.Latvian Literature
Catherine Nixey sõnul ei olnud mungad üksnes vulgaarsed, haisvad ja napi haridusega, vaid ka petised. Nad teesklesid, et elavad range eneseeituse vaimus, ent tegelikult ei olnud nad midagi enamat kui joomarlikud kõrilõikajad, kes söövad enam kui elevandid. Eduard von Grützneri nägemus mungast teel ninaesist täitma.Wikimedia Commons
Talupojad 1911. aastal Nareki kloostri juures maad kündmas. X sajandil tänapäeva Türgi alale rajatud klooster on nüüdseks hävitatud.Eruand Lalayean / Wikimedia Commons
Kaur Riismaa (vasakul) ja Karl Martin Sinijärve luulelaadis võib näha konflikti, aga ka eesti luule mitmekesistumist. Dialoog on igal juhul sündinud!Rahel / Wikimedia Commons, Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
Euroopa luuleprõmmu meister Nuno Miguel García Piteira. Võistlustekstid avaldatakse peagi ürituse kodulehel.Toomas Liivamägi