$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Reet Kasik
-
Kust tuli helilooja?
Helilooja on Karl August Hermanni loodud nimetus, nagu ka näiteks haritlane, sünnipäev, salakuulaja ja veel tublisti üle saja sõna, mida me siiani eesti sõnavara püsiosana tunneme ja kasutame.
Laulupeo juubeliaastal on põhjust meelde tuletada kultuuritegelasi, kes on jäänud Eesti ajalukku seoses rahvusliku liikumise ja ärkamisajaga XIX sajandi lõpukolmandikul. Tolle aja kultuuritegelased ei olnud ühe eriala spetsialistid, vaid tundsid kohustust edendada mitmekülgselt ja avaralt kogu eesti kultuurivaldkonda: nad andsid välja ajalehti,…4 minutit -
Emakeele väärtus
Eestikeelse kõrghariduse ja teaduse eelisarendamine tuleb sisse kirjutada riigi eesti keele arengukavasse ja kõrghariduse programmi ning tagada rahastus.
Eesti keel ei ole kunagi olnud nii hästi uuritud, arendatud ja hooldatud kui praegu. Ka keeletehnoloogia arendused ja rakendused peavad ajaga sammu: meil on ulatuslikud elektroonilised keelekorpused, enamik sõnaraamatuid on elektrooniliselt kasutatavad, eestikeelne Vikipeedia teeb Eesti nähtavaks maailmas. Eesti keel on piisavalt rikas, et seda lahedalt kasutada kodusuhtlusest kuni ilukirjanduse…4 minutit -
Ise tehtud, hästi tehtud ehk
Uuemaid tuletisi ja liitsõnu eesti keeles
Keele sõnavara muutub ja täieneb nii spontaanselt, et keegi ei jõua tekkivaid uusi sõnu kokku koguda ega sõnaraamatutes talletada. Vähem kui kümnendik eesti sõnadest on lihtsõnad, üle 90% on liitsõnad ja tuletised. Uusi lihtsõnu tuleb juurde põhiliselt laenudena, seevastu tuletisi ja liitsõnu moodustatakse tekstitegemise käigus üsna vabalt, nii et sageli on võimatu öelda, kes, kus ja millal neid esmakordselt kasutas. Mõned näited ajalehtedest.
Viie…4 minutit -
Hirmust, vihast, keelest ja meediast
Viimasel ajal on palju räägitud keelest. Eesti Keele Instituudi ebamäärane tulevik on taas kord päevakorda tõstnud vastutuse kirjakeele kvaliteedi ja korraldamise eest, teaduse ja kõrghariduse reformi kavad on sundinud rääkima rahvuskeele saatusest ja staatusest. Mõnevõrra ootamatult on seoses pagulaspoliitikaga omaette teemaks tõusnud nn vihakõne.*
Väike rahvas on palju haavatavam kui suurrahvas. Meie vaimse iseolemise probleemid on kirjaniku sõnatäpsusega kokku võtnud Mihkel Mutt (Looming 2015, nr 7).…3 minutit -
Sõnaperede sõnaraamatust
Sõnaraamatud on kultuurkeele olulisi tunnuseid. Eri tüüpi sõnaraamatute olemasolu peegeldab keele elujõudu. Enamik sõnaraamatuid on pikaajalise kollektiivse töö vili ja nende tegemine algab materjali kogumisest. Teist tüüpi sõnaraamatud toetuvad juba olemas materjalikogule, esitades ja rühmitades kasutada olevat korpust mingite sisuliste või vormiliste tunnuste järgi. 2012. aasta lõpus ilmunud sõnaraamatus „Eesti keele sõnapered” on Silvi Vare liigitanud ja süstematiseerinud ÕSis sisalduva eesti keele põhisõnavara…2 minutit -
Teeme ise oma keelt
Eile oli emakeelepäev. Eesti keele elujõu üks allikaid on sõnamoodustus.
Uudissõnu tuleb keelde kahel viisil. Üks on terminoloogide ja sõnause-taoliste sõnavõistluste tee: mingi mõiste jaoks on tarvis nimetust ja siis mõeldakse see välja, laenatakse või moodustatakse keeles olemasolevaid reegleid, sõnamalle ja analoogiaid eeskujuks võttes. Uut sõna tutvustatakse, propageeritakse, soovitatakse ja pikkamööda võib uudissõna levida ja saada laiemalt tuntuks. Sellise sõna keeldetuleku tee on kuskil…5 minutit -
Tekstipäevad
Tekste uurivad tänapäeval kõik – muidugi keeleteadlased, aga ka filosoofid, psühholoogid, kirjandusteadlased, poliitika-, kultuuri-, meediaja religiooniuurijad. Tekstid ja keelekasutus on tõusnud silmapaistvale kohale, kuna paljudel aladel on sündinud ja tugevnenud arusaam, et just keel on see, mis loob arusaamist tegelikkusest. Kui ühiskonnakriitilises diskursuseanalüüsis on huvi keskpunktis, millist sotsiaalset tegelikkust ja miks keelekasutusega luuakse, siis lingvistilise suunitlusega tekstiuurijate fookuses on tekst ise, teksti omadused,…1 minut -
„Me ehitasime Eestit, mitte saatkonda või konsulaati”
Kulle Raig, Pitkä matka lähelle. Naapuriksi vapaa Viro. K&K Kirjastus, 2011. 316 lk.
Meil on tänaseks juba tubli riiulitäis raamatuid selle kohta, kuidas me uuesti iseseisvaks saime. Nende hulgas on nii mälestusi, dokumente kui ka analüüse, mis erineva detailsusega peegeldavad sündmusi Eestis või Moskvas ja mille keskmes on Eesti ja Nõukogude Liidu sidemete läbilõikamine. Hoopis vähem teame sellest, kuidas me uuesti maailma riikide hulka…3 minutit -
Kuidas tahan, nõnda ütlen
Mõni aeg tagasi kirjutasin ajalehest välja pealkirja „Peaminister Andrus Ansipi majast varastati Kersti Tootsi pesu”. JOKK-printsiibi seisukohast leht ei valetanud: pesupood, kuhu sisse murti, paiknes samas korrusmajas, mille ühes korteris peaminister Tallinnas viibides peatus. Toimetaja on aga kasutanud keelelisi võimalusi hoopis põnevama tähenduse konstrueerimiseks. Teine leht andis välissõnumi pealkirjas teada: „Hinnatõus tappis tudengi”. Loost endast selgus siiski, et tapjaks oli politseinik, kes hinnatõusuvastasel…3 minutit -
Meediakeele reguleerimisest
Sõnavõtt ajakirjanduskeele seminaril 28. IX 2009Veel kümme aastat tagasi uskusin ma, et ajakirjanduskeelt on võimalik väljastpoolt reguleerida. Aastatel 2001–2002 analüüsisin haridusministeeriumi tellimusel eesti ajalehtede keelekasutust ja kirjutasin uuringu kokkuvõttesse: „Avalikus keelekasutuses, sealhulgas ajakirjanduses, peaks korrektse, vigadeta kirjakeele kasutamine olema keeleseadusega tagatud”. See oli ilus ja idealistlik seisukoht, ja mul on kahju, et nüüd, tutvunud uue keeleseaduse eelnõuga ja selle ümber arenenud diskussiooniga, tuleb…2 minutit -
Keelehoolde vilju ei lase maitsta eesti keele langenud maine
Wiedemanni keeleauhinna laureaat Mati Erelt: „Minu põhiliseks tegevusalaks on olnud lauseõpetus. Uurijana püüan leida objektiivset normi, hooldajana lähtun sellest, kuid panen juurde ka natuke pragmaatikat, esteetikat ning ka pisut rahvuslikku uhkust”
ove maidlaKeeleteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor Mati Erelt on sündinud 12. III 1941 Tallinnas. Erialalt filoloog, kitsamaks erialaks strukturaal- ja matemaatiline lingvistika (1966–1969 TRÜ aspirant matemaatilise lingvistika alal). Töötanud aastail 1969–1991 Keele ja Kirjanduse…4 minutit -
Olete kohustatud ilmuma…
3 minutit
