Rahvusvaheliselt hinnatud kunstiobjektide puhul on ikka kõneldud nende väärtusest ja tähendusest, leitud uusi tõlgendusi neile ja ka nende loojatele. Viimasel ajal on üsna palju tähelepanu pööratud ka nende nn turustamisele ehk kaunimalt öelduna viisile, kuidas objekte praegusele vaatajale lähemale tuua. Märksa vähem on avalikult kõneldud nende objektide säilitamisest ja konserveerimisest. Spetsialistid, restauraatorid-konservaatorid on ise teadlikud oma töö keerukusest ning eelkõige sellest vastutusest, mis neil on nende teoste ees. Bernt Notke…
Intervjuu Niguliste muuseumi juhataja Tarmo SaaretigaNiguliste muuseum on tegutsenud juba veerandsada aastat: algul muuseumi-kontserdisaalina ning 2005. aastast muuseumina. Mis on muuseumi elus rõõmustavat olnud, mida võiks eraldi välja tuua?
Niguliste avati 1984. aastal kirikukunsti muuseumina. Üle 30 aasta väldanud ehitustööde käigus taastati ja kohandati Teises maailmasõjas purustatud Niguliste kirikuhoone muuseumiks, kuhu koondati vanem ja väärtuslikum kirikliku kunsti kollektsioon. Kontserdisaali funktsioon lisandus tänu hoone suurepärasele akustikale.
Eile algas järjekordne visuaalsete helide festival või lihtsalt kultuurifestival, nagu korraldajad sel aastal on välja kuulutanud. Programm – loengud, arutelud, töötoad, näitused, kontserdid, klubiõhtud jne – kestab tänavu tervelt kümme päeva. Põhiteema on „Kas sa elad reaalsuses?”. Pressitekstis võib lugeda, et „festival otsib vastuseid küsimusele, kui palju tegelikult mõjutab palju räägitud virtuaalsus igapäeva ja kus see maagiline nähtus kohtub harjumuspärase tavaeluga kõige põnevamatel viisidel”. Seda maagilist nähtust ning ka „Plektrumi”…
ÜLO ÕUN. Kunstnik katkeval avastusrajal. Koostanud Juta Kivimäe. Toimetanud Renita Raudsepp. Kujundanud Tuuli Aule. Fotod Stanislav Stepaško ja Toomas Kohv. Kumu, Tallinn 2009. 184 lk.
Ülo Õuna näituseks anti välja kataloog. Iseenesest on see normaalne (peaks olema lausa kohustuslik), et suured (ülevaate)näitused on varustatud kas siis kunstniku kogu loomingut või mõnd olulisemat projekti tõlgendava lisamaterjaliga. Ja tavapärane on seegi, et vaatamata digitaalse meedia üha suuremale levile on see lisamaterjal kataloogi,…
Koguja või koguta
15. septembril 1934. aastal ehk siis 75 aastat tagasi avati pidulikult Tallinna Kunstihoone, seda nii institutsiooni kui ka hoone tähenduses. Et peamiselt tollase moodsa kunstiga tegelev galeriihoone rajati pealinna esindusväljaku äärde, on kindel märk sellest, et kunst oli 1930ndate Eestis hinnas ka riiklikul tasandil. Või oli see ka asjaolude kokkusattumine, sest kaasaegse kunsti esindusgalerii ehitati kultuurkapitali initsiatiivil ning peamiselt ka kultuurkapitali (ehk riigi) raha eest, kultuurkapitali kujutava kunsti…
Eelmisel pühapäeval lõppes Vabaduse väljakul Tallinna Kunstihoone galeriis Kai Kaljo näitus „Ainult eestlastele”. 20. augustil avati pidulikult Vabaduse väljaku rekonstruktsioon, samal päeval sai Kai Kaljo 50aastaseks. Paras aeg, et hetkeks peatuda, midagi kokku võtta ja siis edasi minna.
Sinu viimane isikunäitus seob mitmeid tasandeid: meie riigi esindusväljaku rekonstrueerimine ja avamine ning sinu enda sünnipäev ehk teisiti öeldes riiklik (pealinna) esindusruum versus kunstniku isiklik ruum; rahvuse ühtsustunne versus isikuvabadus; looja (isik)…
Mõned aastad tagasi võis Eesti televisiooni kommertskanalites õige sageli näha Nokia telefonide reklaami „Nokia connecting people” („Nokia ühendab inimesi”), mille puhul aina uutele mobiilidele müügiedu tagamise kõrval tuli välja üks vägagi inimlik ja praegusel ajal ununema kippuv tõdemus: üksteisega rääkimine, asjade läbiarutamine.
Olete väga oodatud Kai Kaljo näituse „Ainult eestlastele” taasavamisele neljapäeval, 20. augustil kell 18 Tallinna Kunstihoone galeriisse! Kuna saatuse tahtel on 20. august Kai Kaljo 50. sünnipäev ja paljud Kai Kaljo sõbrad-tuttavad, aga ka üldisemalt kunstisõbrad olid näituse avamispäeval, 6. augustil veel Tallinnast ära suvitamas, siis avame 20. augustil näituse uuesti! Samal õhtul kell 19.58 algab ka rekonstrueeritud Vabaduse väljaku avamistseremoonia.
Selles, et ühe või teise tarbekunsti alaliigi nimetuses kajastuv materjal – klaasikunst, nahakunst, tekstiilikunst – ei ole sugugi kinnistatud pelgalt selle tarbekunsti alaliigi või ka laiemalt üldse tarbekunsti (või disaini) külge ning et ükskõik millist materjali võib väga edukalt kasutada vabades (kujutavates, kaunites) kunstides, ei ole iseenesest midagi uut. Pigem on arusaam, et nahka kasutavad vaid nahakunstnikud ning et klaas on väljaõppinud klaasikunstnike pärusmaa, kinni stereotüüpides, olgu need siis kunstimaailma…
Kristringi äsja Hobusepea galeriis lõppenud näitus oli väga inspireeriv, vaat et sama „vaimustav kui antiik”, kui parafraseerida väljapaneku pealkirja ehk autori suunavat seisukohavõttu. Kunstnik on valinud väga lihtsa viisi: ta on pildistanud Berliini muuseumide eksponaate, millest ilmselt enamik kuulub Berliini atraktiivseima vanakunsti muuseumi Pergamoni ekspositsiooni. Pergamoni muuseum ei ole mitte ainult paadunud muuseumifännide, nn elukutseliste turistide meelispaik, selle põhiekspositsiooni lavastuslikkus köidab ka lapsi ning teismelisi, keda on tavaliselt üliraske muuseumi…
Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi juhataja Katrin Kivimaaga vestleb Reet Varblane.Kunstiteaduse instituut on Tallinna kõrgema kunstikooli ehk praeguse nimega Eesti Kunstiakadeemia juures tegutsenud juba 17 aastat. Missugune peaks olema üks ideaalne tänapäeva kunstiteaduse instituut?
Kunstiteaduse instituut on praegu ainus eraldi institutsioon Eestis, mis pakub bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel kunstiteaduslikku haridust, s.t täisprogrammi ja mitte kõrval- või lisaainena. KTI esimene funktsioon ongi anda kunstiteaduslikku kõrgharidust. Kuna instituut tegutseb kunstiakadeemias, siis on…
Kai Vöcklerit ja Ülar Marki küsitleb Reet Varblane.Berliinis elav Kai Vöckler on urbanist, kuigi tegev on olnud ka kunstniku, disaineri, publitsisti, kuraatori, õppejõu ja lektorina, kui üles lugeda vaid mõned tema tegutsemisvaldkondadest. 2005. aastast on ta olnud seotud Kosovo ülesehitamis-, eelkõige pealinna Priština planeerimisprojektiga. Priština kogemusest kõneles Kai Vöckler ka 27. aprillil Kumus peetud konverentsil „Riik kui kodu”.
KRISTIINA KAASIKU näitus „Pääs kitsale rajale“ Vabaduse galeriis 23. IV – 13. V.Kristiina Kaasik viitab näituse kaastekstis ühele oma varasemale maalile, 1979. aastal valminud tööle „Pääs kitsale rajale”, mida maalides oli püüdnud välja elada tollast ahistavat ning alandavat olukorda: liikumispiirangut oma kodumaal, keelutsoone, spetsiaalseid lubasid. See on veidi libe konks, mis viib väljapaneku või ka laiemalt Kristiina Kaasiku praeguse kunsti tõlgendamise valedele radadele. Kunstnikul on ilmselt oma põhjused ning loomingu …
JAAN KLÕŠEIKO
11. mail anti Tallinna raekoja saalis üle tänavused Kristjan Raua preemiad. Seekord osutusid premeerituiks Virge Jõekalda (rahvusvahelise haardega näitusetegevuse eest, silmas pidades kriipivalt tundlikke sügavtrükiseeriaid „Minu aed” ja „Paradiisiaed”), Ülle Kruus ja Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseumi profiiliga huvitavalt lõimuva ja põhjaliku näitusetegevuse eest, millega kaasneb heatasemeline kirjastustegevus ja tulemuslik töö publikuga), Lilian Linnaks (mastaapse isikunäituse „Klassikud. Lilian Linnaks” eest tarbekunsti-ja disainimuuseumis, kus legendaarse tööstusdisaineri ning ehte- ja metallikunstniku looming…
Tallinna Linnagaleriis on selle nädala lõpuni vaadata Kai Herkeli Tiibeti-teemalist näitust „Himaalaja lapsed”. Neli aastat tagasi oli Kai Herkelil väljas Kastellaanimajas fotoprojekt Tiibeti naistest, nii Hiina kui ka India poolelt. Nomaadliku eluviisiga mägikülade emad ja vanaemad unistasid, et nende lapsed ja lastelapsed saaksid hariduse, et siis oleks neil parem, kergem elu. Seekord on Kai Herkel keskendunud lastele, väikeses mägikloostris õppivatele lapsmunkadele. Kloostrikooli võib võrrelda ülikooliga, kogu elu kestva kõrgkooliga. Kuigi…
MARGE MONKO näitus „Leib ja lilled” Draakoni galeriis kuni 21. II .Marge Monko näituse avamine ei sattunud rahvusvahelisele naistepäevale juhuslikult: väljapanekuga „Leib ja lilled” on käsitletud muutuva tööjõupoliitika ning tööpuudusega seotud teemasid Kreenholmi manufaktuuri näitel. Või teisiti öelduna on näituse teema töötava naise olukord majanduslanguse ning sellest tulenevalt peamiselt tööandjat kaitsvate uute seaduste ja ümberkorralduste tõttu, mille tagajärjel on töövõtja veelgi kaitsetum. Ehk veelgi teisiti öelduna kutsutakse (nais) töölisi üles…
Ars Fennica 2008 nominendi Mark Raidperega vestleb Reet Varblane.
Homme kell 15 avatakse Kumus Soome olulisema era kunstiauhinna Ars Fennica kandidaatide näitus. Näitus oli kõigepealt väljas mullu oktoobris-novembris Helsingis Amos Andersoni muuseumis, kuid auhinna võitja kuulutatakse pidulikult välja just Tallinnas. Ars Fennicat annab 1991. aastast välja Henna ja Pertti Niemistö kunstifond eesmärgiga edendada Soome kujutavat kunsti ning luua rahvusvahelisi kontakte. Auhinnaga kaasneb 34 000 euro suurune rahaline preemia, kunstniku loominguga…
Intervjuu „Maskiballi” kujundaja Ralf Forsströmiga.Ralf Forsström on tuntumaid Soome teatrikunstnikke maailmas, ta on tegutsenud mitmes Skandinaavia draama- ja ooperiteatris, aga ka mujal. Tema töid on eksponeeritud näitustel Tōkyōs, Shanghais, Torontos, Praha Quadriennale’il (aastaauhind 1983) jm. Neljakümne viie aasta jooksul on ta teinud üle kahesaja lavakujunduse ja kostüümikavandi draama-, ooperi- ja muusikalilavastustele, Soome rahvusooperis, Stockholmi kuninglikus ooperis, Göteborgi Stora Teatern’is, Helsingi linnateatris, Savonlinna ooperifestivalil ja Tampere ooperiteatris, kus ta lõi viimati…
SA Tallinna Kunstihoone Fond teatab, et kolmapäeval, 11. II kell 17 avatakse Tallinna Linnagaleriis armeenia-eesti ühisnäitus „thisPLACEd. Reaalne virtuaalne vahepealne”. Näitus on avatud 12. II – 1. III 2009.
Mart Lepp on kindel, et kunst on eelkõige mõeldud inimestele nautimiseks.
Mart Lepp, kuidas ise hindad seda väljapanekut või õigemini väljapanekute seeriat? Mis oli teie eesmärk sellise suurnäituse – kõige laiaulatuslikuma, mida teie kogude põhjal siiani tehtud on – koostamisel?
Eesmärk või õigemini kohustus muuseumi põhiekspositsiooni koostamisel oli anda meie ligi saja-aastase kunsti ülevaade, alustades Kristjan Rauast, Konrad Mäest ja lõpetades Peeter Lauritsaga. Arvestada tuli piiratud ruumiga: Kivisilla galerii kaheksa saaliga.…
„In graafika”, nagu ka performance’i-festival „Diverse. Universe” ning video- ja filmifestival on saanud Pärnu kunstielu firmamärkideks, just nagu Pärnu uue kunsti muuseumi (alias Chaplini keskuse) antropoloogiliste filmide festival või suvine kunstinäitus „Mees ja naine”. „In graafika”, „Diverse. Universe”, video- ja filmifestival kõnelevad Non Grata rühmituse (koolkonna, liikumise, mõtteviisi) järjekindlusest ja, kui kasutada moodsat bürokraatlikku leksikat, jätkusuutlikkusest. Enamgi veel, Non Grata rühmitus (ei tea, kas see on Al Paldroki isiklik võimekus…
Kultuuriminister Laine Jänes, mis saab kultuuriministeeriumi kunstinõuniku kohast? Senine kunstinõunik Helene Tedre täidab jaanuari lõpust Moskva saatkonnas kultuuriatašee kohustusi, kultuuriministeeriumi kodulehel on kunstinõuniku koht tühi, avalikku konkurssi ei ole välja kuulutatud. Viimane kuu aega käivad kuulujutud, et see koht kaotatakse ära, et ülesanded jaotatakse muuseuminõuniku ja asekantsleri vahel ära. Kui vaadata kultuuriministeeriumi rahastamist ja eelkõige seda, et kunst on vaieldamatult ka teiste kultuurivaldkondadega võrreldes alarahastatud, ning mõelda selle peale, et…
12. XII 2008 lõppes arhitektuuriaasta. Kas sellel oli ka sisuline tähendus või oli see üks järjekordne kampaania? On meil loota, et Eesti ühiskonnas hakatakse arhitektuuri vääriliselt hindama?
Karin Hallas-Murula: Arhitektuurimuuseumi väga tegusaks kujunenud aasta plaanid olid paigas juba enne, kui me arhitektuuriaastast teada saime, ning kõik see oleks toimunud ka ilma arhitektuuriaastata. Tavalisest rohkema, üheksa välisnäituse toimumist Iirimaal, Ungaris, Slovakkias ja Lätis mõjutas hoopis aasta „Eesti 90”.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
