Kunstiaasta 2008
Lõppevale kunstiaastale tagasi mõeldes ei meenu varasemast ühtegi nii vastuokset ega kontrastiderikast, kui oli 2008. aasta.
Usun, et igaüks, kes oli vähegi mingis kunstivaldkonnas tegev, peab tunnistama, et aasta oli pingeline, et kogu aeg toimus kunsti vallas midagi, mida tuli tähele panna, kuid millel ei jõudnud ka parema tahtmise juures silma peal hoida. Seda nii institutsionaalsel kui ka eraalgatuslikul, rohujuure tasandil. Ja ometi nii mõndagi kandis vilja: pandi tähele nii…
KRISTI PAABI näitus „Rohulibled on ainult üks hetk” Hopi galeriis kuni 16. XII .2005. aastal teatas endale nime teinud ja tähenduse omandanud naiskunstnike rühmitus F.F.F.F. pidulikult, et nad ei tegutse enam koos, et nad lähevad laiali. See aga ei tähendanud ei siis, kui nad seda Marko Raadi filmi avalikel võtetel ütlesid, ega ka hiljem, et nad loobuvad kunstist ja oma tööde avalikust väljapanemisest. See ei tähendanud ka ühistegemiste lõppu. See…
Reedel, 5. XII kell 16.00 toimub Tallinna Kunstihoone suures saalis ümarlaud Ando Keskküla loomingust, mis lähtub tema käesolevast
näitusest “Suur Vaikelu”. Erinevatest aspektidest kunstniku loomingus kõnelevad Raivo Kelomees, Harry Liivrand ja Reet Varblane. Kõik kuulajad
teretulnud!
ANA SLUGA näitus „Aeglane puudutus” Tallinna Linnagaleriis kuni 23. XI.
Ana Sluga õppis maali Ljubljana kunstiakadeemias, algul bakalaureusetasemel, seejärel aasta magistriõpingutes ja tuli siis vahetusüliõpilasena Eesti kunstiakadeemiasse. Tallinnas aga sattus kokku Kaido Ole (mis maalikunsti magistrantuuris on lausa möödapääsmatu), Margot Kase ja mitme teise toreda empaatilise õppejõu ja kaasüliõpilasega, mis osutus Ana Sluga edasise karjääri mõttes pöördelise tähtsusega tõsiasjaks. Ta hakkas sügavamat huvi tundma foto- ja videokunsti võimaluste vastu. Või,…
Kalev Reinik
Möödunud neljapäeval anti Kadrioru lossis üle Konrad Mäe medal: tänavune laureaat on Lola Liivat. Täna õhtul kell 16 algab Tartu kunstimuuseumis abstraktsionismi õhtupoolik ning sellegi ajend on Lola Liivat ja tema laureaadistaatus.
Dora Maar. Nimeta, 1934. Pressifoto
Eile avati Kumu suures saalis näitus „Tegelikkuse sabotaaž. Sürrealism Euroopa fotokunstis 1922–1947”. Näitusel on väljas üle 150 foto sürrealismi kõrgajast, kunstiajaloo suurnimesidki nagu Man Ray, Dora Maar, Brassaï, Éli Lotar, Claude Cahun on enam kui paarkümmend.
Jumana Manna. Rubi ja Tamer araabia meeste seeriast. 2007-2008. pressifoto
Möödunud pühapäeval lõppes Viini Essli muuseumis iisraeli ja palestiina kunstnike ühisnäitus „Kattuvad hääled”. Veel möödunud nädalal võis kõikjal üle Viini näha näituse plakateid, tutvustavaid bukleteid jagati nii Viini kunstimuuseumides, galeriides, aga ka hotellides. Nii et vaatamata sellele, et Essli uue kunsti muuseum (Essl Museum Kunst der Gegenwart) ei asugi päriselt Viinis, tilluke Klosterneuburgi linnake jääb paarikümne kilomeetri kaugusele, on ta igati…
ELIN KARD
Hobusepea ja Rael Arteli galerii osalesid möödunud nädalavahetusel Berliini kunstiakadeemias IGBK (Internationale Gesellschaft der Bildenden Künste ehk Visuaalkunsti Rahvusvahelise Ühingu) korraldatud non-profit projektis „Art Swap Europe” („Euroopa kunstivahetus”). Mis projekt see on ja mida see andis Hobusepea galeriile?
Raul Rajangu alias Luminoso surma, tabu ja sugutungi tõlgendus jääb ühiskonna kriitika varju, kuid ei ole sugugi vähem tähtis.
Vaade „Bedroom’s show’le”. Jaanus Heinla
Vene õigeusu semiootikaga mängiv Borjana Rossa ja Oleg Mavromatti ühistöö oli täiesti mõistetamatu Ameerikas. PRESS
Näitus „Obscurum per obscurius” ehk „Tõlgendada ebaselget veelgi ebaselgemaga” käsitleb religioonide konflikti ehk õigemini selle tekkimise ja ärahoidmise võimalusi. Ka näitusega kaasnenud seminaril olid kõne all samad probleemid, seekord läbi visuaalse kunsti filtri ehk siis konkreetsete tööde ning ka selle konteksti, millesse tööd olid asetatud. Seminari ettekanded ning ka ümarlaua arutelu avaldatakse näituse kataloogis, mis loodetavasti…
Saksamaal elava poolatari Anna Krenzi irooniline poola naise kujutis ei erine nõukogude naise kuvandist. Pressifoto
Kuuldused feminismi, sealhulgas ka feministliku kunstimõtlemise ja kunsti enda surmast või aktuaalsuse kadumisest on pehmelt öeldes ennatlikud. Läänemaailma ametlikes ringkondades peetakse küll ranget arvet poliitilise korrektsuse üle, kuid reaalse eluga pole sellel ei Lääne-Euroopas ega ka Ameerika Ühendriikides siiski, vaatamata sellele, et feministlik mõtlemine ja praktika on kestnud enam kui neli aastakümmet, suurt midagi tegemist. Otse…
Kolm õnnelikku graatsiat (vasakult): Nora Raba, Sirje Helme ja Anu Põder. Ilmar Kruusamäe viibis medalite üleandmise ajal Berliinis. 2x Jaan Klõšeiko
Möödunud esmaspäeval anti Tallinna raekojas üle Kristjan Raua medalid ehk teisisõnu meie kunsti vanim ja auväärseim aastapreemia. Kuigi, võrreldes paljude teiste, hiljem lisandunud preemiatega, Kristjan Raua preemia rahaline väärtus on jäänud ajale jalgu. Aga ehk aja jooksul laheneb seegi. Kristjan Raua preemia puhul on sootuks olulisemad kaks täiesti mittemateriaalset momenti.
Heikki Mäntymaa oma foto taustal. Jaan Klõšeiko
Kahe soomlase näituses Eestis ei ole iseenesest enam mitte midagi eripärast: neid on varem olnud ja neid tuleb ka edaspidi. Ometi on kahe Heikki, Mäntymaa ja Portaankorva ühisväljapanek siiski midagi sellist, mis lausa sunnib endast kõnelema. Küsimus pole isegi selles, et praegu Tallinna Kunstihoones eksponeeritav näitus on suurema projekti osa: teine samm, tasand, peatükk nende kas siis ühisprotsessist, -ruumist või -loost. Eks valitud leksika…
Endrik Mänd, kuidas kommenteerite nii Tallinna peaarhitekti kui ka võistluse žürii liikmena fakti, et kunstiakadeemia uue hoone arhitektuurivõistluse võidutöö „Art Plaza” ei hooli lähtetingimustest (kehtiv detailplaneering, hoone korruste arv jne). Mis juhtub, kui mõni tagapoole jäänud võistlustöö autoritest žüriiotsuse vaidlustab? Kui vaidlustatav on praegune otsus? Miks lähtetingimusi seada, kui neid täitma ei pea?
Hiljaaegu Estonia teatri lavale tulnud lasteballeti „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi” taga on väljapaistvate ungarlaste meeskond: muusika on kirjutanud Tibor Kocsák, kümnete muusikalide ja filmide muusika, mitmekümnete laulude autor, kes töötab praegu Madáchi teatri juhina ja Budapesti draama- ning filmiakadeemia professorina; lavastanud ungari üks tuntumaid koreograafe Gyula Harangozó, kel töökoht Viini Riigiooperis; kostüümid on teinud Rita Velich, kes on Ungari Riigiooperi peakostüümikunstnik ning lavakujunduse Kentaur, kelle puhul on raske üles lugeda…
Arhitektuuriõpetusest Tallinna tehnikakõrgkooli arhitektuuriõppetooli juhataja Irina Rauaga
Kui mõelda Eesti arhitektuurihariduse peale, siis on viimasel ajal ajakirjandusest jooksnud läbi hoiak, et kuna Eesti on nii väike, siis mitut kõrgkooli, kus võiks saada arhitektikutse, pole vaja, või kui on mitu kooli, nagu seda on ka praegu Eestis, siis tuleks selgelt spetsialiseeruda ning akadeemilist kraadiõpet võiks anda ikkagi ainult ühes kõrgkoolis. Akadeemiline kõrgkool oleks siis Eesti kunstiakadeemia, kus arhitektuuriosakonna saabki lõpetada ainult magistrikraadiga,…
Annette Messager oma installatsiooniga „Villased sõrmed” (1997-98) EMMAs. Pressifoto
Helsingis näitustel käies kipub ikka veel rikka ja eduka mehe koju sattunud vaese sugulase tunne olema. Kuigi meie kunstipildi viimase aja ilminguid ning potentsiaalset arengut silmas pidades oleks õiglasem väikese õe ja suure venna metafoor, kuid midagi pole parata: vaatamata tõsiasjale, et suured rahvusvahelised näitused lähevad järjest rohkem maksma ning suured mainekad muuseumid ei nõua mitte ainult eksponeerimise, vaid ka pakkimise ja…
Lõppeva aasta pressilemmik sotsioloog Juhan Kivirähk tõdes aastakokkuvõttes, et vaatamata eeldusele, et Eesti kuulub Euroopa Liidu täisväärtuslike liikmete hulka, pole me läinud demokraatliku Euroopa avatud ühiskonna, vaid hoopis astunud suure sammu suletud konservatiivse riigikorralduse suunas. Näidetena tõi ta aprillilõpu sündmused ja „tantsu” õiguskantsleri valimiste ümber. Kunstiaasta, nii tehtud kunsti, kunstisüdmuste kui ka kunstielu peale tagasi mõeldes on pilt õnneks märksa ambivalentsem.
Vabadussõja samba valik osutab küll otseselt soovile ennast (ja…
Intervjuu Marko Mäetammega, kes esindas tänavu Eestit Veneetsias ja kellel oli äsja Hobusepeas näitus.
21. XI lõppes järjekordne Veneetsia biennaal, seekord juba 52. Ka Eestile oli see oluline, sest kümme aastat tagasi, 1997. aastal, oli eesti kunst Veneetsia biennaalil esimest korda riigi tasandil väljas. Tollal küll ilma paviljoni või galerii kaitsvate seinteta Giardini lähedal kaldapealsel Jaan Toomiku ja Raoul Kurvitza mõjusate installatsioonide ning Siim-Tanel Annuse performance’i näol.
Leonhard Lapini multimeedium „Multiplitseeritud inimene”: Kristel Leesmend, Uku Uusbergi ja Indrek Ojari. Oliver Kulpsoo
II NU performance’i-festival ei lõppenud küll sellise võimsa akordiga nagu esimese Gob Squadi „Super Night Shat”, mis tagantjärele pani kogu festivali teisiti vaatama. Kuid tänavune algus Martin Creedi lahedalt vaimuka varietee-etendusega, mis pööras pea peale üleforsseeritud tähenduste otsimise, ning kulminatsioon Leonhard Lapini „Multiplitseeritud inimese” remake’i näol lubavad üritust pidada kordaläinud sündmuseks. Ka seminari ning filmide arutlev-lisanduv kihistus…
Óscar Muñoz. Memoriaali projekt. Videoprojektsioon. 2003–2005. Repro
Ülemöödunud Sirbi tagaküljel avaldatud The Elfriede Jelinek School of English Language’i (siinkohal tahan vabandada autori(te) ees, sest Sirpi oli toimetuse eksituse tõttu sattunud autorina Valie Export Society) kontseptuaalne (loe: sotsiaalkriitiline, poliitiline) teos tekstiga „Tooda või sure” tekitas vahetu vastukaja. Kumu kommunikatsioonijuht Kristiina Pennari saatis Sirbi peatoimetajale meili ning küsis, mis seos on sellel kujundil Kumu ja Hansapanga logoga? Teose agressiivne kujund (seksile ja vägivallale…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
