Taaniel Raudsepp: „Näituste ja kunstiteoste produktsioon ei ole odav. Toimivast kunstivaldkonnast tõuseb aga ühiskonnale suur kasu.“
1934. aastal asutatud Tallinna Kunstihoone on Eesti Kunstimuuseumi kõrval vanim ja mainekaim kunsti-, eelkõige näitusteinstitutsioon. Selle pika aja jooksul on olnud paremaid ja halvemaid, iseseisvamaid ja sõltuvamaid aegu, aga kunstnikkonnale ja kunstipublikule on see alati tähtis olnud. Taaniel Raudsepp on Tallinna Kunstihoone, ametliku nimetusega Sihtasutus Kunstihoone ees olnud pisut rohkem kui neli…
Joanna Warsza: „Kuraatori suurim rõõm on ideede ja mõtete ühtimise tabamine, selle kontekstualiseerimine ja sellele millegi uue ehitamine.“
Joanna Warsza elab Berliinis ja Varssavis. Teda huvitab avalik ruum ja kunsti võime sekkuda ideoloogilistesse protsessidesse või need vähemalt nähtavaks teha. Ta oli üks 2012. aasta VII Berliini biennaali kuraatoritest, 2013. aastal kureeris ta LV Veneetsia biennaalil Gruusia paviljoni ja Göteborgi biennaali, 2014. aastal Peterburis X „Manifesta“ avaliku ruumi programmi…
Kunstiteoste seadusega reguleeritud sihttellimine avalikku ruumi on mitmetes riikides juba aastakümneid tavaks. Eestis sai see teoks kunstiinstitutsioonide, eelkõige kunstnike liidu visa võitluse tulemusena 2011. aastal. Kunstiteoste tellimise seaduse (KTTS) või suupäraselt protsendikunsti eesmärk on avaliku ruumi esteetiline rikastamine. Praeguseks on selle raames tellitud 59 teost, veel viis on tegemisel. Kuigi…
Viimase aja levinumaid märgusõnu on „koostöö“. Üleskutse koostööle kordub pea igas institutsionaalses või ka rohujuuretasandi tekstis. See ei ole ennast kehtestavas, manifesti vormis, nagu oli Marxi tõstatatud „Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“. Pigem kordub see mantrana ning seepärast on selles rohkem sisendusjõudu nii soovijatele endile kui ka neile, kellega koos tahetakse…
Eero Epner: „Meie eesmärk ei ole Konrad Mäge kuidagi monopoliseerida, vaid vastupidi, kutsuda juurde uurijaid ja toetada nende tegevust.“
On suurepärane ja meil kahjuks veel haruldane, kui kunsti toetamiseks ühendatakse era- ja riigikapital. Pean silmas pikaajalist jätkusuutlikku, mitte ühekordset toetust. Sihtasutuse loomise taga on Enn Kunila, kes on selle nõukogu esimees. Aga kes oleks keelanud (või keelab ka praegu) mõnel teisel missioonitundelisel inimesel mõne kunstinähtuse või kunstniku loomingu…
Enamikus Eesti kõrgkoolides on psühholoog, kelle poole tudengid õppimises ja ka isiklikus elus ette tulevate raskuste korral saavad pöörduda. Mõnes kõrgkoolis, näiteks Tallinna Tehnikaülikoolis, on välistudengitele veel oma psühholoog. Tartu kõrgemas kunstikoolis Pallas psühholoogi küll ei ole, kuid veebisaidil on täpselt kirjas, kust abi saab. Tartu ülikooli veebisaidil on…
Selle aasta algul tuli kultuuriministeeriumist kõiki kunstiinimesi rõõmustav teade, et kujutava kunsti eelarve ulatub esmakordselt pooleteise miljonini. Suurim muudatus on tehtud Tallinna Kunstihoone kui riigi ja kunstnike liidu loodud sihtasutuse rahastamises: selle tegevustoetus suureneb 350 000 euro võrra, ulatudes 615 000 euroni, lisandub veel 105 000 eurot remonditöödeks. Kasvab ka SA Kaasaegse…
Gregor Taul on pälvinud laureaadinimetuse 2018. aasta kirjutiste eest nii kunsti- („Performatiivse monumendi sünd“, 5. I; „Monumentaalsus kuubis luubi all“, 7. IX ja „Elitaarne kunst“, 23. XI) kui ka arhitektuurivaldkonnas („Protsendikunst kui ühisruumi tööriist“, 9. III; „Kus lõpeb monument ja algab tänavakivi“, 8. VI). Aga mitte midagi ei oleks…
Töötades koos väikemuuseumidega, tuleks neid rohkem kuulata ja nende soovidega arvestada.
Maarin Ektermanni ja Mary-Ann Talvistu kureeritud „EV 100“ kunstiprogrammi projekt „Kunstnikud kogudes“: Aet Adra ja Laur Kaunissaare näitus „Puhkus on töö“ Narva-Jõesuu koduloomuuseumis 19. V – 24. VIII, Laura Põld Kunda tsemendimuuseumis 15. VI – 30. IX, Jevgeni Zolotko näitus „Viivikonna passages“ Sillamäe muuseumis 29. VI – 31. VIII, Jaanus Samma näitus „Kiri seintel. Kodavere välikäimla“ Liivi…
Paarisuhe ja loovus – kahe loovisiku kooselu, hoiakute ja ideede väljakujunemine vastastikuse mõju õhkkonnas – on teema, millele paari viimase aastakümne jooksul on palju tähelepanu pööratud. Kuid nii, nagu see kipub olema igas uues käsitlusviisis, valitsevad ka siin klišeed, iseäranis vaba looja, geeniuse müüt. Nii on loovus ja loomisprotsess konstrueeritud looja vaba tahte, suure ande ettenägematu, kontrollimatu…
Mary-Ann Talvistu: „Koordineeritud ja rahastatud tegevusel on laiem kandepind, Eestis on noortega tegutsemine killustatud või siis tegelikust elust liiga lahus.“
Läti kultuuriministeerium oleks võinud usaldada kunstiinstitutsioone ja anda neile lisaraha, selle asemel et avaliku võistlusega pressida läbi nõrku projekte.
Henri Hütt: „Kui juba kollektiivselt kokku tulla, siis miks mitte ka teadvustada, et publik pole vähem tähtis, kui on vaatemäng.“
Tänavuse VII „Nu-performance’i“ festivali „Objekt ja kollektiiv“ panid kokku Henri Hütt ja Mihkel Ilus. Hütt alustas nüüdistantsust, kust ta on interdistsiplinaarsete kunstide kaudu liikunud visuaalse kunsti poole. Ilus on tegelnud maalikunstiga, kuid teda on huvitanud pigem maalipiiride lõhkumine, laiendatud väljal tegutsemine.
Esimene „Nu-performance’i“ festival toimus 2005.…
Lõppema hakkav esimene Riia biennaal ehk Riboca (The Riga International Biennial of Contemporary Art) ei ole kedagi külmaks jätnud, vähemalt mitte lähikonna kunstiväljal. Ma ei ole kuulnud ühegi Põhja- ja Baltimaade kunstiürituse kohta nii palju positiivset tagasisidet, aga ka kriitikat. Kriitika on puudutanud korralduslikku ja kommunikatsiooni…
Vano Allsalu: „Arsi kunstilinnaku puhul planeerime nii vähe kui võimalik, jätame ruumi loomulikele protsessidele, et vastandid saaksid hakata mängima.“
1975. aastast Arsi nime kandev kunstitoodete kombinaat asutati kohe pärast Teist maailmasõda, kui ühendati mitmed 1920ndatel ja 1930ndatel asutatud rakenduskunsti töökojad ja allutati nende tegevus ENSV tarbekunsti keskusele. 1950ndate lõpuks oli kunstitoodete kombinaadist kujunenud laia ampluaaga ambitsioonikas ettevõte, mis pidi pakkuma tööd tarbekunstnikele ja populariseerima nende loodut.…
Millises seisus on performance’i-kunst praegu?
Viimati, kui ma kontrollisin, siis oli performance’i-kunst harkseisus. Seda kinnitab tähtsas kunstimetropolis N külastatud vältimatu biennaal NN, mille programm kubises, kui mitte öelda pungitses, harkseisudest. Samas, üks paljukiidetud mõtleja NNN on arvanud, et liigutakse hoopis käärseisu suunas. Mõned arvavad ka, et suundumus on…
Leeuwardeni Euroopa kultuuripealinna programmis on mitu modernistliku kultuuri silmapaistvale liikumisele või tegijale pühendatud ettevõtmist. Või kui päris täpne olla, siis nii Friisimaa muuseumi „Fantoomjäse: kunst sealpool Escherit“ kui ka Drachteni muuseumi „Sealpool dada ja Stijli, II osa“ ei ole pelgalt kummardus dadaismile või Maurits Cornelis Escherile, vaid nende tekitatud…
Kuni 14. IX saab kandideerida Brüsseli Wielsi kunstiresidentuuri. Möödunud aastal valiti sinna kaks kunstnikku: Paul Kuimet tegutses seal aasta esimesel poolel, Jaanus Samma praegu.
Miks peaks julgustama meie kunstnikke Wielsi kandideerima?
Wiels on üks Euroopa tugevamaid ja huvitavama programmiga kunstikeskusi, kus läbi aastate on olnud väga hea näituseprogramm,…
Tanel Veenre: „Alati ei pea ise muutuma, las muutub ümbritsev ja saan uue tähenduse.“
Ehtekunstnike rühmitus õhuLoss (Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits ja Villu Plink) alustas juba 1999. aastal: esimene õhuloss ehitati Hollandis Marzee galerii katusekorrusele. Edasi tulid näitused Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Prantsusmaal, Iisraelis, Hiinas, Lätis. Tänavu, üheksateist aastat hiljem näidati oma töid taas Hollandis ja ikka samas galeriis. Mainekas kunstnikerühmitus ei ole…
Ulrika Jõemägi, Juta Kivimäe. Kadunud skulptorid. Linda Sõber (1911–2004) ja Endel Kübarsepp (1912–1972). Kujundaja Külli Kaats, keeletoimetaja Ester Kangur. Tallinn, Eesti Kunstimuuseum 2018. 118 lk.
Ulrika Jõemägi, Anne Untera. Kunstile ohverdatud elu. Salome Trei (1905–1995). Elulooline arhiiviaines ja hilislooming. Kujundaja Külli Kaats, keeletoimetaja Ester Kangur. Tallinn, Eesti Kunstimuuseum 2015. 88 lk.
Linda Sõbra ja Endel Kübarsepa…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Karolin Kruuse. Anna, mari. Foto, 2018.
Kadi Estland, 2017 veebisaidis „kadi estland is my reader“.
Kumu noorteklubi raames on toimunud veganpiknikke Kumu sisehoovis, avaliku ruumi arutelusid, tehnoloogiapäevi, häälekoolitusi, tantsu-performance’eid, helitöötubasid jpm.Karel Koplimets
Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse „Kantavad maastikud“ olid kõigepealt väljas Läti rahvuslikus kunstimuuseumis. Esiplaanil Daina Dagnia maalid „Sihtmärgi kuninganna“ (1980) ja „Immigrandid“ (1969) ning Ieva Epnere video.Margarita Ogolceva
Andrea Geyer. Kollektiivne kudum. Ruumiinstallatsioon, 2018.IMMA / Ros Kavanagh
Yoko Ono teos näitusel "Sealpool dada ja Stijli"Piia Ruber
Silja Saarepuu ja Villu Plink. VAIP. Video, 2014.Kaader videost
Voronja galeriisse pääseb igaüks tasuta, kuid soovija võib jätta annetuse.