Riho Paramonov
-
Aadu Must kui Eesti ajaloo Conan Doyle
Aadu Musta ei ole kannustanud konkreetsed teemad ja küsimused, vaid soov leida üles võimalikult palju olulist materjalist, mis heidab valgust Esticale.
7 minutit -
Poiss (Aleksei Serebrjakov) maailma vastu filmis „Fanaatik“.Kaader filmistKaratefilmid Nõukogude Liidus
Karate võlus noori, sest oli 1970. aastatel siinses kultuuriruumis midagi täiesti uut. Kaugest idast pärit iidset võitluskunsti ümbritses müstilis-maagiline fluidum.
8 minutit -
On võitlejaid, keda iseloomustab mingi erijoon. The Boogeymani suust väljuvad ühtäkki väänlevad vihmaussid, mida ta võib vabalt süüa (jõumees armastab valku) või siis murtud vastasele suhu toppida.YoutubeVrestling kui tekst – lugusid saab ka kakelda
Ülefeminiseeritud, -politiseeritud, -estetiseeritud, -reeglistatud ja suukorvistatud maailmas mõjub vrestlingu metsik triangel vabastavalt.
11 minutit -
Eesti alevike ajalookompott maitseb hästi, kuid kõhtu täis ei saa
Miks on jäänud peaaegu täielikult kasutamata ajakirjandus, see lõpmata kogu kõige eriilmelisemat teavet?
5 minutit -
Elame õndsas teadmises, et tõuksiga sõites hoiame keskkonda. Keskkonda hoida saab siiski vaid lihasjõul liikudes.Anastasia Shuraeva / PexelsRenditõukeratas – kas sõber või vaenlane?
Iduettevõtetega kaasnev majandusloogika on vanad innovatsiooni leviku printsiibid pea peale pööranud.
8 minutit -
Eestlastest ei ole ükski mees jõudnud kulturismis sama kaugele kui Olev Annus. Ainulaadne mees, ainulaadne lugu. Pildil Annus 2018. aastal.Martin Ahven / Õhtuleht / ScanpixTallinna Terminaatori kangelasteod
Omadused, mis teevad Olev Annusest enesekeskse ja keerulise iseloomuga fanaatiku, kerkivad spordis esile trumbina.
6 minutit -
Putinil on ükskõik, kuidas teda nimetatakse, kuid küllap on temast lähtuva destruktiivse ideoloogia ja propaganda jaoks ka naaberriikide keelelis-väljenduslik allakäik kordaminek.Stefan Müller / CC BY 2.0 / FlickrMõlgutusi sõjaaja ajakirjanduskeelest
Piirolukorras väljendatakse end nagunii vabamalt ja julgemalt kui tavaks. Seepärast vajab liiasus ennemini tasakaalustamist kui tagant õhutamist.
4 minutit -
Ees ootab surematus ja elu tähtedel
Kaku ei ole küllaldaselt kaasanud humanitaarset arutlust. Ta kirjutab asjast, kuid vähe või õigemini juhuslikult sellest, mis asja ümbritseb ja sellele tähenduse annab.
6 minutit -
Isegi kõige odavamates autodes on vähemalt üks suur ekraan, kõige kallimates autodes võib neid olla üle viie.Wikimedia Commons, CC BY-SA 3.0Kulgemine ekraanidest ääristatud magistraalil
Varem sai tänaval kohe aru, milline auto on Suurbritanniast, milline Itaaliast, milline USAst. Nüüd on vaid üksikutel autodel rahvus.
6 minutit -
Delfiine tapetakse igal aastal. Kuidas on võimalik, et nüüd ei suudeta teha vahet 250 ja 1400 isendil? Kuidas on võimalik, et teadustööst kasvab välja tapatöö? Selgeid vastuseid pole. Üks asjassepuutuv fäärlane arvab, et delfiini tapmine ei erine suuremat veise või mõne teise olendi tapmisest.YoutubeLooduse kõneisikud demokraatiaprotsessis
Kuna inimesele on omane enesepettus ja tal on raske aru saada, et kestlik ühiskond saab olla vaid loodusühiskond, ongi parim, mida teha, looduse otsustav tõmbamine demokraatiaprotsessi.
7 minutit -
Meie aeg on rikas tehnoteaduslikest utoopiatest. Pentti Linkola ühiskond on samuti utoopia, aga lähtub modernsuseelsest aegruumist.Helge Heinonen / FlickrPentti Linkola vastuoluline ellujäämisretsept
Linkola tunneb hästi loodust, kuid vististi mitte inimest. Tema konstrueeritud ühiskond on keeldude ja käskude kasvulava, kus kultuur on teisejärguline.
8 minutit -
René Levoll tegeleb ennekõike autode leviku kaardistamisega, autoühenduste, sporditegevuse, transporditehnika tootmisega vaadeldavas regioonis jms. Ta ei analüüsi, mida tähendas auto omamine, kuidas autot kasutati, mis mured ja hüved sellega kaasnesid, kuigi üht-teist saame teada nendegi lõikude kohta.Tairo Lutter/Eesti meedia/Scanpix„Automotokroonika“ avab uue peatüki autoajaloo käsitlemisel
Mõnikord muudavad kõige igapäevasemad, harjumuspärasemad ja tavalisemad asjad inimest ja ühiskonda kõige enam, ehkki need muutused pole kergesti märgatavad.
7 minutit -
„„Kohvikukultuur, mida meil mõnel pool aetakse, ja need naised, kes kohvikus käivad poliitikat tegemas, on halvaks eeskujuks meie rahvale,“ hurjutas Konstantin Päts uusaastakõnes 1935. Riigivanemat häirivad harjumused imbusid eestlastesse paljuski välismaise filmikunsti mõjul“. Pildil Kultase kohvik 1937. aastal. Kohviku omanik Nikolai Kultas oli ka kinokultuuri arendaja.Toomas Huik / Postimees / ScanpixKuidas kirjutada populaarne ajalooraamat?
On raske hinnata, miks üks raamat on müügiedukam kui teine. Kas asi on teemas, autoris, sisu tuumakuses või hoopis loetavuses? Või siis reklaamis? Või kõiges kokku?
7 minutit -
Villem Ernits kui erinevuse külvaja
Nii eriskummalist kultuuritegelast kui Villem Ernits pole vist isegi tema ajast võimalik leida: sedavõrd mitmekülgne ja totaalne on tema kõrvalekaldumine keskteest.
7 minutit -
Mees, kes näitas, et tahte läbi saab suureks väikenegi, võib-olla ei vajagi suuremastaabilist jäädvustamist kivisse ja metalli. Üle kiviplaadi libisev vari, mis ületab pikkuselt Lurichi figuuri, on sümboolses mõttes võimas, märkides sellest hämmastavast inimesest jäänud jälje mõõtmatust. Pildil Lurichi Amandus Adamsoni tehtud miniatuurne mälestussammas Pirita teel.Wikimedia CommonsLurich – moderniseerumise tunglakandja
Ajaloonarratiiv on keskendunud vaimuväljale ja poliitilisele mõttele. Mõistmaks, millised jõud ja impulsid on inimesi suunanud, tuleb uurida ka spordiharrastust.
9 minutit -
Moodne kaunitar teab oma väärtust, nagu ka seda, et mehed vaatavad talle ihaledes järele ja teised naised tunnevad kadedust või siis ka imetlust (Alfred Kivi. Sadamakail. Tušš. 1931). EKMi kogu.Vurle moderniseerumise keerises
Philipp Blom on rääkinud tabavalt meestest, kes muutustega silmitsi seistes klammerdusid lootusetult vananenud moraalipõhimõtete külge ega olnud moodsate linnade kiireks eluks üldse valmis.
7 minutit
