Estonia on tuhat korda rohkem kui ooperiteater. Arutu on raisata aega, energiat ja raha teiste kultuurivaldkondadega vastandumiseks ja nii tähtsa ehitise ahistamiseks.
Häirekella lüüakse Eestist pärit autorite rahvusvahelise pärandi hulka kuuluva kahe hoone pärast, pöördudes riiklike ja kohapealsete otsustajate poole, et märgilised hooned säiliksid.
Ehk oleks kliimaeesmärkide saavutamise toetusmeetmetega targem keskenduda hoonete energiatõhususe parandamisele, mitte lammutamisele?
Sel kevadel restaureeris Randel Saveli kõrgema kunstikooli Pallas lõputööna Põlvamaal Peris ekspressiivse ja väljendusrikka hiigelsuure pannoo „Mahtra sõda“1, mille 1985. aastal tellis Andrus Kasemaalt Ed. Vilde nimeline kolhoos Ado Eigi ja Ann Toode projekteeritud kolhoosikeskusele. Suur oli aga mu üllatus, kui selgus, et vald tahab hoone lammutada liginullenergia meetme raames. Tiina-Mall Kreem ja Linda Kaljundi on…
Narva ja Haapsalu linnused on parimad näited sellest, et muinsuskaitse ja restaureerimine ei ole konservatiivne, vaid avatud uutele arusaamadele, võimalustele ja nõudmistele.
Kultuuriväärtustele tekitatud kahju on kahju kogu kultuuripärandile. Tapa mõisa õhkimine õppeharjutusena ilma igasuguse aruteluta on lugupidamatu
Pean üsna sageli rääkima-kirjutama Eesti mõisatest. Faktimaailm on üsna lihtne: 100 aastat tagasi oli meil umbes 2000 mõisakompleksi, millest on säilinud ligi neljandik, sest mõisatele said saatuslikuks 1905. aasta rahutused, maailmasõjad ja okupatsioon. Ebamugav on tunnistada, et suur osa mõisatest lammutati Eesti Vabariigi kehtestamise järel ja üsna kokutama võtab, kui rääkida…
Ajalooliste hoonete hülgamine teeb muret kogu maailmas, eriti kahaneva elanikkonnaga linnades. Jiří Tintěra küsib doktoritöös, mida selle vältimiseks teha.
XII sajandil ehitama hakatud ja korduvalt ümber ehitatud Pariisi Jumalaema kiriku taastamine annab hoogu muinsuskaitses igikestvale vaidlusele, kas ja kuidas taasluua n-ö autentne tervik.
Pariisi Jumalaema kiriku kahetsusväärne tragöödia tänavu 15. aprillil kasvatas aga tänuväärselt teadlikkust kultuuripärandi olulisusest. Paari tunni jooksul tõotati teha ülisuuri annetusi kiriku taastamiseks selle endisel kujul, üle maailma kaikusid avaldused pärandi väärtuse kohta inimkonna identiteedi alustalana. Eestis meenuvad samalaadsete õnnetustena Pühavaimu torni põleng restaureerimistööde ajal 2002.…
Diskrimineerimis- ja läbipaistvusalastes aruteludes aitavad inimõigused leida hinnangukriteeriume, jõustades tavaliselt kõrvale jäetud hääli.
1. – 6. maini korraldas rahvusvaheline muinsuskaitse eksperdiorganisatsioon ICOMOS Tallinnas ja Lahemaal rahvusvahelise koolituse „Pärand ja inimõigused“, mis hõlmas nii loenguid, seminare kui ka kohtumisi kohaliku elanikkonna esindajatega.
Inimõiguste puhul lähtutakse iga inimese õigusest väärikusele ja võrdsusele. Nii üksikisiku kui ka inimrühmade identiteedi alustala on pärand, mida on väärtustatud ammu enne ühegi…
Fredi-Armand Tomps: „Muinsuskaitse segab ainult neid, kellele on rahvakultuur võõras ja kes omavolitsevad ega taha muinsuskaitseseadust tunnistada.“
Kohtume Eesti kõige pikema karjääriga muinsuskaitsja ja arhitekti Fredi-Armand Tompsiga päeval, kui Valgetähe III klassi teenetemärk presidendi tunnustusena on tal juba teada, kultuurkapitali elutööpreemia avalikustamiseni aga veel mõni päev aega.
Tompsi esimesed kokkupuuted reaalse muinsuskaitsetööga ulatuvad 1947. aastasse, kui ta osales TPI tudengina Niguliste kiriku päästetöödel. Tompsil on olnud kandev roll Eesti vabaõhumuuseumi…
Portreefilm „Kadunud aegade elustaja Fredy Tomps“ (2017, Eesti, 60 min), filmi autor Margit Mutso, montaažirežissöör Kalle Käärik, operaatorid Aare Varik ja Meelis Kadastik, animatsioonid Inke-Brett Eek, muusikaline kujundaja Toomas Lunge, helioperaator Mati Jaska, produtsendid Peeter Brambat ja Eros Brambat, teksti loeb Anu Lamp. Esilinastus 3. II 2017 arhitektuurimuuseumis.
Tunnise filmi sisse mahub nii…
Väike riiklik toetus mälestistele paneb omanikud raskesse olukorda, kuid tekitab siiski motivatsiooni ise vahendeid juurde leida ja suurendab vastutust.
9. – 14. novembrini tuli Firenzes kokku maailma muinsuskaitse eksperte ühendava Rahvusvahelise Mälestiste ja Pärandipaikade Komitee peaassamblee. Iga kolme aasta tagant toimuvat suurkogunemist toetas teadussümpoosion, mille pealkiri „Pärand ja maastik kui inimlikud väärtused” peegeldab muinsuskaitselise mõtlemise seisu: objektile annab väärtuse ennekõike inimene.
Ei ole kahtlustki, et tuleval aastal 50. aastapäeva tähistav ICOMOS on…
Aruteluringile saadetud uus muinsuskaitseseadus on Eestis viimase saja aasta jooksul seitsmes, aga 1925., 1936., 1961., 1978., 1994. ja 2002. aasta seadustega saab oma sisu ja eesmärgi poolest kõrvutada ka vähemalt viit nõukogude aastatest pärit määrust. Olgugi et tegu on olemuselt konservatiivse valdkonnaga, on keskeltläbi tosina aasta tagant seaduse uuendamine üsna normaalne intervall,…
Kultuuripärandi aasta „Pärijata pole pärandit” kestab
Kultuuripärandi aasta algus on olnud toimekas: aasta egiidi all on pärandiaasta kalendri järgi toimunud juba ligi 90 sündmust – üks sündmus iga päeva kohta. Lisaks arvukalt neid, mis kalendriformaati ei mahu. Kevad algas aga tõelise publikurekordiga: 27. märtsil Eesti Vabariik 95 meeskonnaga kahasse korraldatud e-mälumängu lõpetas…
Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juures tegutseb juba 2001. aastast miljööalade osakond, kes reguleerib Tallinna seitsmeteistkümnel kehtival ja ka neljal kavandataval miljööalal toimuvat. Ennekõike seisneb meie töö omanike nõustamises ja projektide läbivaatamises ning kooskõlastamises. Miljööalade ajalugu ei ole kuigi pikk, aga selle aja jooksul on nende kaitse põhimõtteid üsna palju täiendatud ja täpsustatud. 10.…
Seminar „Kultuuriloost lähtuv planeerimine” Viljandimaal Õisu mõisas 10. XI.
Kultuuripärandi õppepäevadega tehti Mulgimaal algust juba 1996. aastal. Räägitud on moodsast arhitektuurist, taludest, ehitusvõtetest, turismist ja paljust muustki. Kultuuripärandi mõtestamisel ja tutvustamisel on Viljandimaa kindlasti üks tegusamaid maakondi, siit on alguse saanud nii mõnegi laiema ettevõtmise katseprojektid. Korraldajaid, s.o Viljandimaa muinsuskaitseinspektorit Anne Kivi ja…
Suur hulk UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objekte elab päevast päeva oma elu, nimekirja kandmisega on aga võetud rahvusvaheline vastutus pärandi säilimise eest.
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi peab riik tagama rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Inimkonna suurima rikkusena on tähtsustatud ka kogu maailma kultuuri- ja looduspärandit. Pärandi hoidmiseks on välja töötatud hulk…
Jaan Vali, Eesti tuletornide ajalugu. Toimetanud ja kujundanud Jana Reidla. Tallinn Tulepaak OÜ, 2011. 480 lk. Näitus „Igal majakal oma tuli” Eesti Arhitektuurimuuseumis 9. IV – 5.VI. Koostajad Carl-Dag Lige, Sandra Mälk, Sirli Naska, Matis Rodin, Mait Väljas ja Leele Välja.
Oled sääl, kus mässab torm:Kes su walgust peab silmas,Ei see ära eksi ilmas,Sest…
Kodanikualgatusena ellu kutsutud muinsuskaitse ümarlaud on jõudnud oma esimese avalikult nähtava töövõiduni: Eesti Ajaloomuuseumis on üleval Eesti kõige trööstitumas olukorras mälestiste valik. Igast maakonnast ja suuremast linnast on näitusel väljas üks halvas mõttes näidisobjekt. Kõik Eesti kultuurimälestised on võrdselt tähtsad ja seetõttu ei ole mõtet vaielda, kas esile tõstetud paigad on need…
Kas elulootust on ainult kaitsealusel vanal?
Enamik ehitistest meie ümber on arhitekti looming. Pole vahet, kas tegu on efektse üksikobjekti või tüüpprojekti alusel looduga. Tulevase kasutaja vajadused, eesmärk ja ruumiprogramm saavad arhitekti nägemuse järgi arhitektuurseks tervikuks, vähem või rohkem oluliseks märgiks oma ajas ja keskkonnas.
4. oktoobril avalikustas riigikontroll oma aastatel 2006-2007 muinsuskaitseametis läbi viidud tulemusauditi lõpparuande. Auditit võib julgelt pidada esimeseks korralikuks riigi tasandil läbi viidud analüüsiks muinsuskaitseameti tegevuse, eesmärkide ja töö tulemuste kohta. Kokkuvõte oli aus: riik ei ole teinud piisavalt selleks, et täita oma põhiseaduslikku ülesannet kultuuripärandi säilimise tagamisel.
Muinsuskaitseamet kui riigi esindaja kultuuripärandi kaitsel…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
2014. aastal andis vabaõhumuuseum Liberty üle RKASile, kavatsus oli rajada sinna presidendi residents. Päästev mõte ja lootus saada muuseumi väärindav naaber läks vett vedama ja nüüd müüdi kompleks enampakkumisel 2,62 miljoni eest erakätesse. Pildil Egon Kochi suvila.Ilme Park / Wikimedia Commons CC BY-SA 3.0 ee
Linnahall 1980. aastal vahetult pärast valmimist.Raine Karp
Estonia ehitati Tallinna muldkindlustusvööndisse, mida asuti XIX sajandi lõpul kujundama linna ümbritsevaks haljasalaks. Foto 1920. aastatest.Rahvusarhiiv
Lammutamisohus Ahmedabadi ülikooli kampuse teaduskondade ja auditooriumide hooned ning ühiselamud on osa Louis Kahni ja kuulsate India arhitektide Balkrishna Doshi ja Anant Raje aastatel 1962–1974 rajatud ülikoolilinnakust.Arne Maasik
Narva vanalinn, mille ülesehitamine kerkib ikka ja jälle päevakorda. Vaade Narva jõelt Narva vanalinnale (1930–1940).Carl Sarap / Virumaa Muuseumid SA / Wikimedia
Uuendatud Haapsalu linnus avas külastajatele uksed eelmisel aastal.2 × Tõnu Tunnel
Lammutamisega paraneb Tintěra hinnangul linna elukvaliteet. Vanalinnas hoonete lammutamine toob aga paratamatult kaasa muinsuskaitse vastuseisu, mis ongi tema doktoritöö üks keskseid teemasid. Pildil elamu Kuperjanovi 12, peatselt renoveeritav ehitusmälestis Valga südalinnas.Arvo Meeks / Valgamaalane / Scanpix
Muinsuskaitse kui sfäär rahajaotajaid eriti ei huvita. Euroraha jaotavatel sihtasutustel pole ühtegi kultuuripärandi taotlusvooru, pärandi taastajad peavad leidma sobiva programmi kas turismi-, keskkonna- vms valdkonnast. Pildil Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi toel rekonstrueeritud Kiek in de Köki suurtükitorn Tallinnas (projekti autorid Katrin Etverk ja Leonardo Meigas).Tiit Veermäe
