Erkki-Sven Tüüri juubelikontserdil kõlanud teosed on kaks eriilmelist vaadet ärkamisele – ärkamise teekond inimese piiratud olemisest sügavamasse mõistmisse elu olemusest.
Elis Hallik on kirjastuse Schott esimene eesti helilooja, ühtlasi selle väärika ja pika ajalooga kirjastuse üks väheseid noorema põlvkonna naisheliloojaid.
Toivo Tulevi loomingu puhul äratab sügavat austust tema pidev loominguline otsingujanu, lahtilaskmine saavutatust ning avatus uuele, mis tahes kujul see end talle siis ka ei ilmutaks.
Enno luulel on tänu ontoloogilisele avarusele olnud igal ajal kindel austajaskond ning eesti heliloojad on teda väga armastanud.
Sarja „Heli ja keel“ heli- ja sõnakunstiõhtu „Igatsus kui tuli tungija … Riho Esko Maimets ja Ernst Enno. Mõtisklusi teosoofiast“ 9. III Eesti Raadio 1. stuudios. Kavas Ernst Enno luulest inspireeritud Riho Esko Maimetsa (esiettekanne), Gustav Ernesaksa, Eduard Tubina, Tõnu Kõrvitsa ja Pärt Uusbergi looming. Laval Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova…
Iga katse seada või kasutada rahvaloomingu elemente nüüdisaegses helikeeles on ja jääb sisulise dimensiooni väljendamises tinglikuks.
Sarja „Heli ja keel“ VII hooaja avakontsert „Uni. Jüri Reinvere, Larin Paraske. Soome-ugri rahvaste loodususundid“ 28. X Eesti Raadio 1. stuudios. Kavas Jüri Reinvere, Jean Sibeliuse ja Larin Paraske looming. Laval Toomas Vavilov (klarnet), Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello), Tammo Sumera (elektroonika), Janika…
Tavapärasest kammerkontserdist eristas Galina Grigorjeva juubeliõhtut südamlik ja pidulik atmosfäär, iga interpreet tuli lavale esitama kingitust armastatud heliloojale.
Galina Grigorjeva juubelikontsert 2. XII Kadrioru kunstimuuseumis. Allar Kaasik (tšello), Iris Oja (metsosopran), Kaia Urb (sopran), Diana Liiv (klaver), Kristi Mühling (kannel), Denis Golubev (oboe) ja Peterburi Nikolai Rimski-Korsakovi nimelise konservatooriumi Izmailovski kvartett.
Galina Grigorjeva hääl eesti uues muusikas tõuseb esile kirgaste, puhaste värvide, sügava vaimse tunnetuse ning slaavilikult…
Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants“ Tallinnas
Kammerooper „Raud-Ants“ koostöös Theatrumiga 15. ja 16. VI Tallinna Püha Katariina kirikus: ansambel Resonabilis koosseisus Iris Oja (hääl), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt) ja Aare Tammesalu (tšello), dirigent Andrus Kallastu. Helilooja ja libretist Kristjan Kõrver, lavastaja Ott Aardam, valguskunstnik Rene Liivamägi.
Kristjan Kõrveri „Raud-Ants“ on paljude tähenduskihtidega lürogroteskne mõistulugu muusikas, kuhu on kontsentreeritult koondatud nii inimolemise tuum- ja valupunkte kui ka inimajaloo keerdkäike. Kõrveri kammerooperi…
Theatrumi „„Delhi“ tants“, autor Ivan Võrõpajev, tõlkija ja lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Andri Luup, helilooja Helena Tulve. Esietendus 27. II Theatrumi saalis.
Miski pole see, millena see pealiskaudsel vaatlusel näib, ning teadvus loob alles suhestumise kaudu selle olukorra, mida oleme harjunud nimetama reaalsuseks. Selliseid paralleelseid reaalsusi on lugematul hulgal, nagu on lugematult palju sel planeedil lahti rullunud-rulluvaid elusaatusi. Osa neist haakub omavahel, luues ühendusi, sildu,…
Läänelik-ratsionaalne, tehnokraatliku progressi usku tsivilisatsioon on jõudnud oma kasvu piiridele, täpsemalt öeldes on kasvu kõrgpunkt jäänud selja taha, järeldub Kaupo Vipi raamatust „Globaalpohmelus. Naftatipuvaade tööstusühiskonnale. Mahavaikitud seostest meie maailmapildi, globaalmajanduse tänaste murede ja homse kollapsi vahel”. Ta kirjutab: „Tööstusühiskondade poolt odavaile energiasisendeile ja pidevale majanduskasvule rajatud hedonismipillerkaar on pöördumatult ümber ja globaalne heaolupohmelus haaramas kogu tsivilisatsiooni. Olukord on juba meie kontrolli alt väljunud. […]…
Nüüdismuusika kohast ja tähendusest Eesti ühiskonnas.
Uus süvamuusika on seotud protsessidega, mida elab läbi praegusaja üliintensiivsetes pingeväljades elav inimene. Nüüdismuusika loomine ja esitamine on üks nende protsesside mõtestamise ja ka mõjutamise viise. Uue muusika valdkond ühiskonnas on allhoovus, mis osaleb ajastu transformatsiooniprotsessides küll vaikselt, ent siiski intensiivselt. Mil moel võiks aga uus muusika mõjutada ühiskonda energeetiliselt, erinevate tasandite impulsside kaudu? Sissejuhatuseks lubatagu korraks liikuda avaramasse…
Kultuuripoliitika on osa riigi poliitikast. Selles suures poliitikas mängitakse mänge, mis on kellelegi kasulikud – see on nii ilmselge, et ei vaja isegi enam mingeid näiteid, sest neid pakub iga päev külluses … Seda nimetatakse reaalpoliitikaks. Ka kultuuripoliitikas mängitakse mänge, mis on kellegi huvides. Ilmekamalt kui ükski teine pretsedent viimaste aastate kultuurielus tõestab seda muusikanõunik Siiri Siimeri töökohalt lahkuma sundimine nädal aega tagasi. Jutte…
„Resonabilis 10”: Iris Oja (hääl), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt) ja Aare Tammesalu (tšello) 11. IV Estonia kontserdisaalis.
Maailmas, kus elame, on nn reaalsus ja inimese sisereaalsus energeetilis-informatiivsete struktuuride kaudu lahutamatult seotud. Tänapäeva maailma meeletu keskkonnasaaste peegeldab tegelikult nende inimmasside sisemaailma, kes ei vaevu oma siseilma korrastama. Võiks lausa öelda, et sisekaemuseks võimeliste inimeste hulgast meie planeedil sõltub inimliigi edasikestmine. Uus loodav muusika on…
Pärdi Keskuse filmiõhtud ja Nargeni festivali Pärdi päevad
Arvo Pärdi muusika kõnetab inimolemuse kõige sügavamaid kihte, mida lühinägelikule tarbimisele õhutav ühiskond püüab inimeste teadvuses tasalülitada. Teemasid nagu hinge teadvustatud teekond duaalses, materiaalsena näivas maailmas ning hingevalu, mis kaasneb polaarses maailmas elamise ja sellest tulenevate konfliktidega, aga ka võimalust tõusta vaimus kõige ebaõigluse, koleduste ja kannatuste kohale, ning – olles ühenduses immateriaalse kõrgema teadlikkusega – leida…
W. A. Mozarti „Idomeneo”: lavastaja Olivier Py, dirigent Marc Minkowski, solistid Richard Croft, Yann Beuron, Sophie Karthäuser, Mireille Delunsch, Julien Behr, Colin Balzer ja Luca Tittoto, Les Musiciens du Louvre·Grenoble, Eesti Filharmoonia Kammerkoor 22. ja 26. I Salzburgi Mozarti nädalal.
Mozarti „Idomeneo” on aktuaalne teos tänases maailmas, kus võõravaenulikkus ja usufanatism on põletavamaid teemasid – nagu ka inimlikkuse ohverdamine muude huvide (religioossete, poliitiliste, majanduslike…
Eesti muusikamaastiku irratsionaalsuse taustal iseloomustab muusikaelu Kesk-Euroopas tsiviliseeritum juhtimine, ehkki võimuiha ja väiklus ametnike tasandil panevad ka siinmail aeg-ajalt püsti suuri intriige. Suurimateks skandaalideks on praegusaja ühe andekaima dirigendi Christian Thielemanni võitlus bürokraatidega Müncheni Filharmoonikute kunstilise juhi lepingu pikendamisel (ametnikud tahavad häbematult suurt otsustusõigust sisulistes küsimustes – tuttav paralleel meiegi kontekstis) ning vanamuusikakorüfee René Jacobsi lahkumine Innsbrucki vanamuusika festivali kunstilise juhi kohalt, kuna ta…
Tallinna Kammerorkestri (TKO) sattumine praegusesse absurdsesse olukorda (vt probleemi põhjustesse süüvivat Tiina Mattiseni „TKO on surnud! Elagu TKO?!” eelmises Sirbis) peegeldab ühiskonna väärtushinnangute kriisi, mis on omakorda teatavasti majanduskriisi algpõhjuseks. Peegelpildi sõimamine oleks kasutu ning möödavaatamist ei saa me endale lubada, kui eesti kultuuri saatus meile korda läheb. Sestap võtkem endale aega ning püüdkem mõista, mida see meile kõneleb.
Mõtisklus Arvo Pärdi muusika tähendusest tänases maailmasArvo Pärdi tintinnabuli-muusika kuulub modernse muusikamaailma suurimate mõistatuste hulka. Kust ammutab iseenesest lihtsatest elementidest koosnev helikeel, mille juurde Pärt pärast XX sajandi muusika kollapseid tee leiab, sellise maagilise väe? Pärdi maailmakuulsaks saanud muusika baseerub enamjaolt sakraaltekstidel, kuid see muusika ei puuduta ainult religioosseid inimesi. Igatsus selguse, puhtuse, tõesuse järele, kirglik eksistentsi tuuma otsing pole ühegi usutunnistuse ega maailmavaate…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ees kummardavad koormeister Mai Simson, Erkki-Sven Tüür ja Tõnu Kaljuste.Anneli Ivaste
Elis Halliku muusikas on strukturaalne, matemaatiline ja teoreetiline mõtlemine heas tasakaalus intuitiivse loovuse, õrntundliku poeetilisuse ning elu sügavamaid hoovusi tunnetava ja terviklikkusse teed otsiva vaimuga.Krõõt Tarkmeel
Tarmo Johannese klaar- ehk selgeolek ning sundimatult ja rõõmuga voogav musitseerimine ühendas erinäolistest teostest koosneva kava ühtseks rännakuks sise- ja väliskosmose avarustes.Rene Jakobson
Toivo Tulev (keskel) koos muusikutega autoriõhtu proovisErakogu
Ingely Laiv (oboe) ja Jakob Teppo (klaver) on läbi käinud tele-show tulest, veest ja vasktorudest ning ilmselt just see enda mitmesugustes olukordades kokkuvõtmise ja musitseerimise kogemus on parim treening, mida noored muusikud kommertskonkursi kadalipust saavad.Piia Ruber
Liisa Hirsch, Triin Ruubel, Atvars Lakstīgala ja Tallinna Kammerorkester pärast interpreetidelt suurt keskendumisjõudu nõudnud teose „Ascending … Descending“ esiettekannet.Mait Jüriado
Halastajaõde (Maria Peterson)Piia Ruber
Austria muusikateadlane Leopold Brauneiss pidas Eesti muusika- ja teatriakadeemias Arvo Pärdi muusika analüüsi eriseminari.Toomas Siitan