Oma võimu punkritest riigimehed kordavad –
„julgeolek“ „kodumaa“ „julgeolek“ „kodumaa“.
Iina Gyldén
Kultuurivaldkonna kärbete juures hämmastab aina, kuidas neid püütakse selgitada julgeolekuga. Sõda Ukrainas on toonud kaasa majandusliku ebakindluse, kuid kultuur on ju ometigi koht, kus saame end enesekindlalt tunda, et kuulume kuhugi – nii Eestis kui mujal maailmas, nii väiksemas kui suuremas mastaabis. Ei ole julgem tunne, kui suurel osal eesti rahvuskultuuri eestvedajatel võetakse jalgealune ära. Toon ühe väga konkreetse näite, kus kultuuri kõrgel…
14. märtsil, emakeelepäeval selguvad Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Paljusid on üllatanud, et kandidaatide seas ei ole Kristiina Ehini luulekogu „Janu on kõikidel üks“. Sama eepilise haardega kogu, mis mõtestab sügavuti eelkõige just Eesti ajalugu ja eesti pärimust, ei ole aastaid ilmunud. Võib-olla viimati oli selleks Krulli „Kui kivid olid veel pehmed“. Ehini luulekogus on piisavalt luuletusi, mis on sündmused iseeneses ja kestavad kindlasti üle aegade kauemgi. Mõned näited:…
Lauri Kaldoja luulekogu „Vessel“ meenutab Rube Goldbergi doominoefektil töötavat masinat, kus üks ese annab impulsi järgmisele, kuni pikk jada jõuab lõpuks välja kas mitte kuhugi või triviaalsuseni.
Jacques Tornay, „Verbide õitseaegu“
Šveitsi luuletaja Jacques Tornay (sündinud 1950) luulekogu „Verbide õitseaegu“ on üpris mahukas, sisaldades ligi 100 lehekülge luuletusi, lisaks saatesõna. Oma võlusid näitab see siiski kohe esimesel sirvimisel ning sobib seega ühtaegu nii lugejale, kes kergesti püsi ei leia, kui ka sellele, kes soovib süüvida.
See on üks viimase aja kummalisemaid luulekogusid. Teos tekitab kujutluse tasasest omaette nohisevast professorist, sisendab oma mõtisklustega rahu, kuid mõjub…
Jüri Kolk pälvis emakeelepäeval koguga „Mee lakkumine ei ole meelakkumine“ Gustav Suitsu luulepreemia. Teos on seda igati väärt. Siiski tekkis küsimus, miks on see saavutanud rohkem tähelepanu, kui näiteks eelmisel aastal ilmunud „Otse aia taga“ (edaspidi OAT). Kas neil on siis nii suur vahe ja on üks teisest tõesti tunduvalt parem?
Enne kui erinevusi otsida, toon välja selle ühise, mis mind on Kolgi luuletusi lugedes köitnud. Kokkuvõtlikult võiks seda nimetada enesesisenduse luhtumiseks. Kuidas peab elama,…
Jaan Kaplinski ja Kaljo Põllu ühisteosed on ühtaegu rahvuslikud ja rahvusvahelised.
Valdur Mikita „Lingvistilise metsa“ fenomenist on juba palju räägitud. Veel ei ole jõutud kuigi palju mõtestada tema uut raamatut „Lindvistika“, kuid näib, et selles on enam kui eelmises esil animism ja maagiline sõna. Mikita eestvedamisel on eestlased taas asunud teadvustama oma soome-ugri juuri.
Soome-ugri müüdi puhul on ilmselt kõige raskem omaks võtta ideed loodusrahvast, kes on nii hea, et…
„Perekonnaalbum“ on väike võluv raamat, mida on raske käest ära panna. Üha uuesti ja uuesti tahaks seda üle sirvida, vaadata, imetleda, mõtiskleda. See on ühest küljest väga lihtne lugemine, kuid omamoodi ka petlik: kõik ei pruugi olla nii, nagu esialgu paistab.
Raamatu tagakaanel on luuletus, mis juhatab teose sisse: Kui kohtusid Sõna ja Suhe, / sündis selline Lugu. //…
Jan Kausi romaanil „Ma olen elus“ on palju kihistusi ja teemasid, mis väärivad tähelepanu ja järelemõtlemisaega. Loodan, et ei tee teosele liiga, kui võrdlen seda mõningate kihistuste avamiseks pealtnäha täiesti erinevate romaanidega.
Romaani põhitegevus toimub pärast Teist maailmasõda ning liigub tänapäevani välja, ehkki mitte lineaarselt. Tegevuskohtadeks on Tallinn, Haapsalu ja Tarurootsi poolsaar. Kindlat peategelast romaanis pole, kuid tegelaste võrgustiku…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Artikli autor Rootsi Akadeemia Nobeli raamatukogu sissepääsu juuresErakogu
Kirjanik ja kunstnik Hanneleele Kaldmaa. „Sinustki võib saada fossiil“ on Kaldmaa teine raamat ning autor on selle nii kirjutanud kui ka illustreerinud.Kris Moor
Pildil Rube Goldbergi leiutatud automaatne salvrätt (1931).Wikimedia Commons
Piia Ruber