Kirjanduses napib konfliktsete naiste portreid, kuigi naised valetavad, joovad, suitsetavad ja võivad äraelamiseks korda saata kuritegusid samamoodi kui mehed.
Aasta lõpus sai jälle tutvuda igat masti kokkuvõtete ja soovituslike nimekirjadega teatri, kirjanduse, filmi, muusika jm vallas. Lihtsustatult, nn eksperdid jagavad oma arvamust tähelepanu väärivatest fenomenidest ja artefaktidest kohalikul kultuuriväljal. Vot ei teagi, kas asi on minus, aga teatrit puudutavate muljete lugemine ajas kulmu kipra küll ja seda kohe mitmel korral. Nimelt tuleb välja, et kogu eesti teatri mitmekesisuse kiuste soovitavad nn eksperdid peaaegu konsensuslikult a) suurte teatrite toodangut ja…
Ei möödu päevagi selleta, et keegi tuttava kultuurirahva hulgast ei valutaks ühismeedias südant kärpepoliitika tõttu ärajäetud näituste, etenduste või lausa tegevustoetuse kaotuse pärast. See, mis praegu eesti kultuuris kärbete tõttu toimub, on kirjeldamatult õudne ning tõik, et kultuurministeerium vähendas tantsuteatrite Fine5 ja Sõltumatu Tantsu Lava toetust ning jättis Eesti Tantsuagentuuri (ETA) lausa tegevustoetusest ilma, on lihtsalt uskumatu!
Alustan sellest: minu jaoks oli ETAs tantsu õppimine pöördeline protsess ja elusündmus, tänu millele…
Naistevastane vägivald on ühiskonniti niivõrd normaliseeritud (loe: nähtamatu), et šokeerivaid uudiseid täis meediaruum kahjuks vaevalt enam kedagi üllatab. Naisi pekstakse, naisi vägistatakse, naisi pannakse põlema – ja ometigi näen nendele uudistele oma ühismeedias enamjaolt ikkagi naisi (ja teisi vähemusi) reageerimas valulikult (ja vihaselt). Sestap küsin: mis teil viga on, (cis-)mehed, et te tihti neil teemadel vait olete või üldse sõna ei võta? Kas tõesti on raske üles näidata ka kõige…
Igasuguse struktuurse vägivalla all kannatavad grupid, rahvad ja inimesed on omavahel tihti seotud selle kaudu, et neil puudub õigus oma traumale näkku vaadata ning sellega tegeleda.
Kujutage ette sellist vaatepilti: noor multitalent Gregor Kulla lamamas Kopli tänaval värskes õhus madala laua peal, mängimas oboed ja samal ajal teine multitalent Marta Vaarik tõmbamas Kulla pärakust välja sädelevat roosat linti, kuhu on kirjutatud jurist Robert Sarve saadetud nõudekiri. Linti, mis ära lõppeda ei tahagi … Seda kõike kannavad samal ajal liveʼis üle noored filmitalendid Raul ja Romet Esko kõigile neile, kes kohapeal seda hullust mingil põhjusel kaemas pole.…
„Kuula minu karjumist, kuula nende unistusi“ kutsub üles olema jätkuvalt erk ja tundlik Ukrainas toimuva ja ukrainlaste suhtes. Näitust kannavad suuremalt jaolt sõja eest põgenenud inimeste lood, unistused ja iha edasi elada.
Eestit on tabanud uus vihalaine ja selle objekt ei ole miski muu kui „Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas“. Eks neid vihaobjekte ole veel, iga nädal lausa uus kangelane. Mõni fiktiivne, mõni elust võetud, aga eestlane kohe peab midagi vihkama, selleta enam ei saa.
Käisin minagi siis skandaalset filmi vaatamas ja aru ma ei saa, miks tippkriitikutest pool sellest nii leilis on. Mulle nimelt film – trummipõrin! – meeldis. Iseenesest…
Viimasel ajal kütavad väljaannete kirgi kaks teemat: võimalik sõja eskaleerumine ja matside pealetung teatris. Uudistest jääb mulje, et elementaarse etiketi mõistmine käib keskmisel eestlasel paratamatult üle jõu. Teatrimajad ja lavastajad aga ei ole jäänud teps mitte käed rüpes istuma, vaid on võtnud nõuks nii mobiilis skrollijatele kui etenduse ajal napsitajatele viimaks koha kätte näidata. Näiteks VAT-teatri õpetlikud videod on vägagi tervitatav ettevõtmine, kuid tõik, et mõni lavastaja võtab nõuks katkestada…
Melanie Bonajo on uue aja trikster, kes oma loomingus uurib läheduse ja intiimsuse erinevaid vorme. Oma näitusel esitab ta (mitte)seksuaalsust lahkavate videotega radikaalse nägemuse erootilisest kosmosest.
Nii füüsilise keha muutmist kui ka selle sotsiaalset vormimist läbi tugevate filtrite võib käsitleda kultuuri kaudu ilmneva vägivallana, mida ei pruugi olla lihtne märgata.
Nädalal, mil kunstiteadlane, kuraator ja kriitik Reet Varblane lahkus, ilmus ühismeedias talle ridamisi väga ilusaid järelehüüdeid. Kui üks vägev inimene läheb, on loomulik, et teda mälestades kirjutatakse imelisi ridu. Küll aga pani mind imestama tõik, et nii paljud mulle tähtsad kultuuritegijad – kunstnikud, lavastajad, dramaturgid – on olnud Reet Varblasest sellisel määral inspireeritud ja mõjutatud! Kuidas ma ometigi ei teadnud, et Reet on olnud suisa võtmeisikuks ka minu enda põlvkonna…
Elame liiga põneval ajal. Tahaks korrakski hinge tõmmata, lugeda rahulikult raamatuid, kohtuda kohvikus sõpradega ja rääkida ükskõik millest, aga mitte (päeva)poliitikast. Ei taha enam doomscroll’ida, ei taha karta sõja laienemist Eestisse (kuigi hübriidsõda nagunii käib), enamgi – ei taha enam mitte millestki midagi arvata. Ka siinses veerus. Kas võib kirjutada arvamusloo sellest, et ei jaksa, ei viitsi, ei taha enam mõnda aega mitte midagi arvata?! Ei suuda enam kiruda Reformierakonda…
Kas saame valida, keda armastame? Ingo Niermann ütleb raamatus (ja raamatuga) „Lahendus 257. Täiuslik armastus“ („Solution 257: Complete Love“) – jah! Kas armastus ei pidanud siiski pime olema? Kas ei ole see üks noist vähestest asjadest, mis „lihtsalt juhtuvad“ meiega, täitsa ette kavatsemata ja spontaanselt? Ning kas ei olegi spontaansus selle fenomeni kõige kütkestavam osa? Et järsku – põmm! – lihtsalt tunneme justkui põhjendamatut leebust, iha ja vajadust mõne inimese…
Hrafnhildur Arnardóttirile tuleb tänulik olla, et millegi nii ilusa loomisega on võimalik ellu äratada üks parajalt kole(tislik) kriitika, mitte uinuv-uinunud mõistus.
Tõenäoliselt peaksin järjepidevalt kirjutama hoopis Kroonikasse või Õhtulehte, sest klikimagnetitest pealkirju olen sama varmas välja mõtlema, nagu Postimees avaldab abieluvõrdsuse vastaseid propagandaartikleid. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Eelmisel nädalavahetusel käisin Soomes elava Usbekistanist pärit luuletaja Hamdam Zakirovi kutsel vestlemas eesti-vene identiteedist „Art&Plow“ festivalil. Minuga koos rääkis veel Turu poeet Susinukke Kosola, kodanikunimega Daniil Kozlov, kelle vanemad emigreerusid Venemaalt Soome, kui ta oli alles mõni kuu vana. Kuigi mõlemad…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kõigi nende satsilis-patsilis-satiiniste objektide keskel on üldine vaib läbivalt ebamugavustunne. Isegi veidi kõle on.Alana Proosa
Kuigi žanrilt neljanda seinata pihtimuslavastus, kehastuvad neli näitlejannat (Eva Püssa, Siret Tuula, Kaisa Selde ja Silva Pijon) kahe vaatuse kestel erisugusteks tegelaskujudeks pidevalt ümber, mille läbi settib justkui kollektiivne polüfooniline biograafia.Ilja Smirnov
Sveta Grigorjeva esimene luulekogu „kes kardab sveta grigorjevat?“ vallandas 2013. aasta sügisel elava poleemika naiskirjanduse üle. Ajakirja Vikerkaar noored kriitikud on Grigorjeva raamatu valinud kümnendi parimaks debüütteoseks.Värske Rõhk
Näib, et näituse kuraatorid püüdsid detsentraliseerida suure ja ühtse ajaloolise tõe pretensiooni kui sellist.Paul Kuimet / Kunstihoone
Maria Kapajeva teos „Soojad riided“ (kaasautor Polina Kuznietsova). 42 min, korduv video.Anna Mari Liivrand
Näituse „Melanie Bonajo. Kui keha ütleb Jah+“ avamine Kumus.Joosep Kivimäe
Näituse üks eesmärke on näidata keha käsitlemise võimalikkusi.ERM
Hrafnhildur Arnardóttir ehk Shoplifter räägib lähemalt oma valikutest ja kunstnikutaotlustest videos installatsiooni taga väikeses ruumis.Anu Vahtra