Disain on kollektiivne ega sõltu sellest, kas seda kasutatakse kodanliku tarbimise huvides, tulevikukujutluste jutustamiseks või sotsiaalprobleemidesse sekkumiseks. Ükskõik, millisest otsast disainile läheneda, tegu on ikka praktikaga, mis kaasab oskuste ja teadmistega spetsialiste, aga mis olulisemgi – disaini kollektivistlikkus väljendub asjaolus, et disain on suunatud kellelegi teisele, suunatud disainerist endast väljapoole. Kui „kunst kunsti pärast“ võis meid kunagi veenda, siis „disain disaini pärast“ mõjub lihtsalt kummastavalt.
Seda, et mingi praktika eesmärk asub…
Disain on sotsiaalne praktika, mis ei peaks tähistama pelgalt „tehtud asju“, vaid potentsiaali „asju teha“.
Eset, mis ühtegi funktsiooni ei kanna, ei ole olemas. Kui objekt – olgu looduslik või tehislik – ei pruugi oma esialgses olekus kanda üheselt määratletavat funktsiooni – olles seejuures määratletud näiteks kui materjal –, siis eseme puhul ei saa funktsioonist mööda vaadata. Ese on objekt, mis on disaineri ja tehniku töö kaudu tõstetud kultuurilisse…
Augustinus pihtis, et aja osas on ta suures segaduses. Ta ei teinud sellest saladust ja seetõttu teavad lääne mõttelooga kursis olijad, et kui keegi Augustinuselt ei küsinud, mis on aeg, siis ta teadis küll, millega on tegu, aga kohe, kui keegi seda temalt küsis, kadus tal järg käest ja ta ei teadnud enam. Nii nagu oli Augustinusel, nii on ka praegu vaja aja määratlemiseks lisandit – üldjuhul…
Ükski disainilahendus ei ole alatine ega paku lahendusi kõigile. Hierarhiatu ja avatud sotsiaalse disaini puhul teadvustatakse piiratust eriti teravalt.
Sel aastal on Maarja Kangro vahendusel jõudnud eesti keelde kaks saksa luuletaja ja esseisti Hans Magnus Enzensbergeri (sünd 1929) teost: irooniline essee „Intelligentsuse eksiaias“ ja poeem „Titanicu põhjaminek“.
2007. aastal esmailmunud „Intelligentsuse eksiaias“ kirjutab Enzensberger sellest, kuivõrd laialihargnev, põhimõtteliselt määratlematu on intelligentsus ning selle ajatu vastaspoolus – rumalus. Enzensbergeri järgi monopoliseerisid Wilhelm Wundt ja psühholoogia XIX sajandi teisel poolel intelligentsuse ning selle käsitamise. Järgnevatel sajanditel iseloomustab intelligentsuse konstrueerimist…
XX sajandi I poole avangardliku poola-juudi kirjaniku Bruno Schulzi „romaan novellides“ „Kaneelipoed“ („Sklepy cynamonowe“, 1934) meenutab nii Franz Kafka metamorfoose, inimest ning ruumi groteskselt painutavaid romaane kui ka selsamal ajaperioodil kirjutanud šveitslase Robert Walseri „väikese inimese“ ambivalentset ja heitlikku poeetikat. „Kaneelipoodide“ mitmekümnes lõdvalt, ent mitte mingilgi moel sattumuslikult kokku põimitud ekspressiivses loos juhatatakse meid läppunud tubadesse, argiasjade keskele. Seejuures ei lähtu Schulz ümbritseva kirjeldamisel mitte mateeriast, vaid…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.