Ajaloopildid on ajalooteemalise kirjasõnaga võrdväärsed ühiskonna ajalooteadvuse mõjutajad.
Eha Komissarovil oli õigus, kui ta Kadrioru kunstimuuseumi ja Tallinna ülikooli keskaja keskuse talvel korraldatud välkseminaril „Pilt ja ajaloomälu Eestis täna“ väitis, et Eestis ei ole Poolaga võrreldavat ajaloomaali traditsiooni. Ometi on ka Eestil oma ajaloopildi traditsioon, mida tuleb vaadata koos baltisaksa pärandiga. Traditsioonile pani albumiga „Viiskümmend pilti Venemaa saksa Läänemere-provintside ajaloost“1 (1839, 1842) aluse Friedrich Ludwig von Maydell.…
Kuraatori iga sõna innustab vaatajat iseseisvalt
edasi mõtlema ja juhatab mitte ainult piltide sisse, vaid ka taha.
Näitus „Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia eesti XIX sajandi visuaalkultuuris” Kumus kuni 12. I 2014. Kuraator Tiina Abel, kujundanud arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid ja Angelika Schneider, graafiliselt kujundanud Tuuli Aule, konsultandid Merilis Roosalu, Tõnis Liibek ja Irena Bužinska.
Fotokunsti probleemistikuga on Eesti Kunstimuuseumis jõudumööda tegeletud…
Näituseprojektiga „Maikrahvi uued rõivad” anti Suurgildi hoone maalidele õige koht meie kunstiajaloos.
Sündmuskoht 22. III – 10. I V Eesti Ajaloomuuseum: Tallinna Suurgildi hoone Pikal tänaval, esimese korruse väike saal. Laeni ulatuvad tellingud kahel pool seina kahe suureformaadilise ajaloomaali Leopold von Pezoldi „Maikrahvi sissesõit Tallinna” ning Theodor Albert Sprengeli „Reformatsiooni algus Tallinnas” ees. Tellinguil valgeis kaitserõivais inimesed, EKA restaureerimisosakonna…
Peeter Lauritsa näitus „Mattise martüürium” Kiek in de Kökis kuni 29. IV .
Ma pole ei Peeter Lauritsa sõber ega ka kaasaegsest kunstist kirjutaja. Olen lihtsalt galeriides uitaja, emotsioonide noppimise ja professionaalsuse hoidmise pärast. Lauritsast kirjutama kihutab mind avastus, et olen taas liikunud temaga ühes suunas, kuigi erinevaid radu. Ütlen nii, sest kord varem on meie rööpsed, kunstiteaduslikud…
2006. aastal peeti Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna ülikooli ajalooinstituudi egiidi all Sten Karlingi 100. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents „Kunst ja kirik. Sakraalarhitektuur ja -kunst Läänemere regioonis13. – 18. sajandil”. Äsja saabus trükist konverentsi inglise-saksakeelsete ettekannete põhjal koostatud artiklikogumik. Nii konverentsi kui kogumiku „Kunst ja kirik” taga seisab peaasjalikult professor Krista Kodres, kes teab väga hästi, kuhupoole kaasaegne kunstiteadus…
Ennistuskoda Kanut, 2008.
Näitusel „Ennistatud Eesti. Eesti vabariigi 1920.-1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine” osalevad Eesti Riigiarhiivi (Eesti Ajalooarhiivi ja Eesti Filmiarhiivi), Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Vabaõhumuuseumi, Ennistuskoja Kanut, OÜ Mandragora, Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu ja Eesti Kunstimuuseumi konservaatorid-restauraatorid.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Meheportree, mis meenutab Balthasar Russowit mängufilmis „Kolme katku vahel“.Tallinna linnaarhiiv
Toomkiriku teadustemplina ülesehitamise kava, kus tähetorn, kirik ja raamatukogu on ühe katuse all (1803). Krausele iseloomulikult on detailselt välja joonistatud interjöör. Eesti Ajalooarhiiv RA EAA 2100.11.147, leht 5.