Tallinna Filharmoonia toob 1. oktoobril (etendub ka 3. ja 5. X) välja kriminaalse keskajateemalise osalusdraama „Viimane mustpea”, mille teksti on loonud Indrek Hargla ja muusika Tõnis Kaumann, õhtut juhib Tanel Saar. Esitavad Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Katariina Ratasepp (VAT-teater), Martin Kõiv ning keskaja muusika ansambel Rondellus ja tantsijad.
Hargla näidendi keskmes on apteeker Melchiori tütar ja üks kuller, kes toob Lübeckist Tallinnasse Mustpeade vennaskonnale väga tähtsa saadetise, mis tekitab palju paksu…
Margit Tohver-Aints: „Väikeses mahus tegutsedes suudame olla mitmekesised.”
Munitsipaaletendusasutus Tallinna Filharmoonia (TF) alustas 2014. aastat direktorita, sest Marko Lõhmus lahkus detsembris omal soovil ja esimene konkurss ei andnud soovitud tulemusi. Kevadest on selles ametis Margit Tohver-Aints, kes on lõpetanud EMTAs bakalaureuseõppe klaveri ja magistrantuuri kultuurikorralduse erialal ning olnud viimastel aastatel Tallinna muusikakeskkooli asedirektor majanduse alal. Nüüd, kui filharmoonia tähistab homse, s.o 13. IX galakontserdiga oma 20. tegevusaastat ja avab nädal hiljem…
Viimane kontsertklaver telliti Estonia kontserdisaali 17 aastat tagasi, mistõttu uue instrumendi vajadusest on kõneldud-kirjutatud juba kümmekond aastat üha kasvava teravusega. Nüüd on kohal uus D-mudeli kontsertpill, suurim Steinway klaverite seas, mis on standardiks enamikus maailma juhtivates kontserdisaalides. Hamburgi Steinway & Sonsi tehases käisid sobivat klaverit valimas pianistid professorid Peep Lassmann ja Ivari Ilja. Sirp uurib neilt ja Eesti Kontserdi peaprodutsendilt Madis Kolgilt, kas ja kui kauaks nüüd eesti pianistide ja…
Ei olnudki nii ammu – umbes sama palju aastaid sajandivahetusest tagasi, kui praegu uut on kulunud –, kui Soome muusikafestivalide buklet äratas imestust ja imetlust. Kui palju, kui sisukaid, kui põnevate esinejate ja kavadega! Ja tundmatutes maanurkadeski. Nüüd võime juba üldistada, et Eesti festivalikorraldus on arenenud veel kiiremini kui meie maa ja oleme jõudnud festivalirikkamate riikide hulka. Viie esimese hulka ei julge pakkuda, sest nagu selgub Kristjan Halliku artiklist (lk…
Eesti üks vanemaid loomeliite läheb 90. sünnipäevale vastu uue esimehega.
Aprillikuisel üldkogul valiti heliloojate liidu (EHL) uueks esimeheks Märt-Matis Lill, kes siiani oli aseesimehena olnud Olav Ehala parem käsi. Sirp uurib, millist positsiooni näeb uus esimees 120 liikmega liidul Eesti heliloojate, muusika- ja kultuurielus laiemalt.
Rahvusmeeskoori Euroradio kontsert „In paradisum” palmipuudepühal Estonia kontserdisaalis.
Pühapäevane RAMi kontsert on ühtaegu nii pidulik pühadekontsert, mis jõuab Klassikaraadio vahendusel EBU liikmeteni, kui ka teie esimese autori-plaadi esitlus. Kumb aspekt tundub teile kui autorile praegu olulisem?Galina Grigorjeva: Ma ei saa üht teisele eelistada – mõlemad on ühtviisi olulised. Muidugi on see väga vastutusrikas ja vaimustav, kui saad ülestõusmispüha eel esitleda oma loomingut Euroopa kuulajale. Mulle oli niisugune ettepanek suur ootamatus.…
Milline on teie valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) see on saavutatud?Marje Lohuaru, Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees: Kuna muusikavaldkond on nii lai ja mitmetahuline, siis ei ole võimalik ühtainsat edulugu välja tuua. Klassikalise muusika edulugude rida algas juba palju varem, kui Eesti kultuuripoliitikasse ilmus loomemajanduse teema. Ei olnud siis ka EASi ega eksporditoetusi, kuid sellele vaatamata olid meie maailmatasemel muusikud väga edukad ja on seda…
Eile, 27. märtsi hommikul kuulutati välja konkurss uue eesti ooperi kirjutamiseks, et tähistada esietendusega novembris 2017 väärikalt Eesti Vabariigi juubelihooaega. Loen tingimustest, et ideekonkurss on suunatud üksnes Eesti Heliloojate Liidu liikmetele – kas tahate nii kindlustada kvaliteedi või on see reaktsioon mõnede teatri uuslavastuste kriitikale?Oleme senini tellinud uusi teoseid otse heliloojatelt, nüüd proovime veidi teistmoodi, muud põhjust ei olegi. Korraldame ideekonkursi, mis on tõesti suunatud üksnes heliloojate liidu liikmetele, et…
Programmis „Riia – Euroopa kultuuripealinn 2014” anti 15. ja 16. märtsil Läti ülikooli suures aulas esiettekannete kontsert „Merevaigu laulud”, kus koor Kamēr esitas Jānis Liepiņši juhatusel 17 helilooja laule läti rahvamuusika ainetel. Selleks telliti teoseid paljude maade heliloojatelt, nende seas meie Peeter Vähilt. Autorite seas olid ka Vladimir Martõnov (Venemaaa), Xabier Sarasola (Hispaania), Gabriel Jackson (Suurbritannia), Param Vir (India), Kasia Glowicka (Poola), Nicolas Lens (Belgia), Vytautas Miškinis (Leedu), Jan Sandström…
Muusika- ja muusikuterikkas Tallinnas pole just palju häid kontserdipaiku. Nende seas on hinnatud üheks esinduslikumaks Kadrioru kunstimuuseumi saali. Sel kuul on muusikahuvilisel sinna rohkem asja – eelmisel pühapäeval algas uuesti kontserdisari „Lossimuusika” ja järgmisel nädalavahetusel etendatakse Helena Tulve kammerooperit „Läheb nii pimedaks” –, mistõttu Sirpki küsib, mis teoksil.
21. ja 22. II toob MTÜ NordArt Group Ühing Kadrioru kunstimuuseumi saali Helena Tulve kammerooperi „Läheb nii pimedaks” („It Is Getting So Dark”, tekst Sei Shonagoni „Padjaraamatu” ingliskeelsest tõlkest, 2004). Mäletatavasti oli korraldajate esimene suurprojekt Fääri saarte esimese ooperi, Sunleif Rasmusseni „Hullu mehe aias” (2006) lavastamine 2008. aasta sügisel Kultuurikatlas. Vahepeal on esitatud mitu koorikava ja nüüdseks jõutud teise ooperiprojektini, eestvedajaks ikka Veronika Portsmuth.
Grammy tuligi, nagu Immo Mihkelson eelmises Sirbis asjatundlikult pakkus. Nüüdseks on meie Grammy-elevus jõudnud Salzburgi, kus Mozarti sünnipäevanädalal esinevad homme Camerata Salzburg ja Läti Raadio koor Tõnu Kaljuste juhatusel. Mozarti ja Richard Straussi teoste kõrval on kavas kaks teost Kaljustele Grammy toonud plaadilt „Aadama itk” („Adam’s Lament”, ECM, 2013) – nimiteos ja „Salve Regina”, kohal on maestro Pärt.
Eelmise nädala kultuurkapitali auhindade üleandmisel oleks võinud sama pilti korrata, sest kaks kaalukamat helikunsti sihtkapitali preemiat pälvisid just nemad: aastaauhinna Paul Mägi laiahaardelise dirigenditegevuse eest nii Eestis kui välismaal ning elutööpreemia Arne Mikk suurejoonelise ja mitmekülgse tegevuse eest Eesti muusikakultuuri edendamisel.
Kui direktor Jüri Leitenile uusaastakontserdil telekaamera ees kalender kingiti, vastas ta tänades, et Eesti Kontserdile sobiks järgmise või ülejärgmisegi aasta kalender – rahvusvaheliselt pikalt ette kavandatud muusikaelu on meilgi norm. Seepärast olin üllatunud, kui eelmisel neljapäeval kultuuriministeeriumi suures saalis korraldatud muusika-aasta mõttetalgud – teema-aasta 2015 keskmes on muusika – kujutasid pigem toetusetaotluste suulist esitamist. Kas pole hiljaks jäädud? Ja kas need plaanid poleks võinud olla asjaosaliste arvutis (enamik kuuldavasti oligi),…
Muusika pärast on Riiga ikka sõidetud, kõige sagedamini ehk sealsesse mainekasse ooperimajja. Homme startiv kultuuripealinna aasta annab selleks põhjust liigagi palju, et siinkohal kõike üles lugeda. Juba homme saaks valida Olga Jegunova klaveriõhtu, Matīss Čudarsi ja Rūdolfs Macatsi jazzkvarteti kontserdi ning Riia keskturul korraldatava retromuusika kontsert-performance’i vahel. Ja mitte ainult.
Juubelite aeg. Britteni 100. sünniaastapäevale viitav plagu Tallinna kesklinnas on asendanud Rannapi 60. sünnipäevale kutsuva (suurejooneline kontsert kajab ka tänases Sirbis). „Sõjareekviemi” esituseks jõuab oma teiselt USA-vallutuselt tagasi ERSO – võiduga, kui otsustada turnee esimese kolmandiku põhjal. Orkestriga on laval, jah, muidugi – segakoor Latvija, kes muu. Ei saa me ikka Lätita, kui lisada, et ERSO kontserdireisil oli Arvo Leiburi kõrval teise kontsertmeistrina kaasas Sandis Šteinbergs, või meenutada Toivo Tulevi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
