$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Tiit Hennoste
-
Elurikkus ja pügatud muru. Mis on ilukirjandus?
Sel aastal oli mul au olla kulka essee- ja artiklipreemia žüriis. Ja enesele ootamatult põrkusin seal lihtsa küsimusega: mis on (ilu)kirjandus? Tavaliselt on seda defineeritud ühelt poolt fiktsioonina ja teiselt poolt kunstina, mille keskseks tunnuseks on kujundid. Nagu seda oli klassikaline romaan, kas või „Kolm musketäri“. Aga see oli XIX sajand. XX sajand tõi muutuse.
Fiktsiooni asemel sai mõnikord keskseks tegelik elu, faktid, millele fiktsiooni vaid killukaupa sisse segati. Teiselt poolt piiri…3 minutit -
Valgus tunneli lõpus. Aasta alguse mõtisklus
Oli kole aasta, ei saa salata. Ja kui Euroopa piirdus koroonamonomaaniaga, siis Eestit täitis püha kolmainsus koroona, EKRE ja referendum, nende kohal kõrgumas permanentne valitsemise kriis. Nii oli pilt küll mitmekesisem, aga rõõmu sellest ei olnud. Uue aasta alguses tahetakse ikka näha lootust, nii ka tänavu. Kas paistab Ratta tugeva turja tagant valgus tunneli lõpus?
Koroonast on kirjutatud meretäis. Ega ta sellest kadunud pole. Isegi vähenenud mitte. Aastavahetusest alates paistab küll…3 minutit -
Käkid kuumas ühisköögis
Seekord ma tahan kõneleda käkkidest. Sündmused sähvivad sellise hooga, et ei jõua järele. Suurim sündmus oli muidugi Mart Helme lingvistidele ja poliitika-arutlejatele palju tööd andnud sõnavõtt, milles mõisahärra suu taas ajudest ette kihutas. Suhtlusuurijana ma järgnenud naiivkeeleteadust lahkama ei hakkaks. Mõtte pani liikuma järelarutlus, mis koondus selle ümber, kui palju EKRE ikkagi sellega võitis. See jäi mulle üpris arusaamatuks. Võitis jah selle kriisi lahendamisel. Vabandama ei pidanud ja Ratas neelas…3 minutit -
Inimesed risttuultes
Mul on viimasel ajal pidev tahtmine kasutada Eesti elu kohta Stalini või nn sulaaja eesti näidendite pealkirju. Näiteks suurimal stalinistlikul näitekirjanikul August Jakobsonil olid „Elu tsitadellis“ ja „Kaks leeri“, üks kesksetest juunikommunistidest Johannes Semper kirjutas veidi hiljem „Inimesed risttuultes“. Võiks alustada näiteks nii: „Risttuultes maailmas ei saa alati valida üheselt pooli. Aga elu tsitadellis on tehtud võimatuks ning kaks leeri nõuavad: sa PEAD valima. Vaikimine on asumine vastase poolele.“
Ühesõnaga, leerid…3 minutit -
Hirm. Elust Koroonia Vabariigis
Pandeemia tuli nagu välk selgest taevast ja tõstis uuele tasandile vana dilemma „raha või elu“. Tõi uued kangelased, kes kõnelesid elu poolt ja kellest õhkus asjatundmist ja rahu. Ja kiskus alasti äriinimeste künismi, kellele raha on kõik. Ei, ma ei pea silmas mitte neid, kes soovisid oma poe võimalikult ruttu lahti teha. Vaid neid, kes seda argumenteerisid nii: surevad põhiliselt vanad, kes oleksid nagunii peagi surnud. Jah, mõnigi kord ei…3 minutit -
Keeleteaduse saatus viiruse ajastul
Parim võimalus näha tegeliku maailma ja ajalehemaailma põrkumisi on ohtlikel aegadel. Koroonaviirus on vallutanud ajalehed ka Londonis, kus ma seda kirjatükki kirjutan. Muu hulgas kirjutatakse, et Tesco poekett on piiranud oakonservide ja pasta müüki ning inimesed on kukkunud kokku ostma tualettpaberit. Ei unustata ka põhivajadusi, näiteks õpetatakse, kuidas eneseisolatsioonis elades alkoholi koju tellida. Tuleb ennast aknal näidata, et tooja saaks veenduda sinu täisealisuses. Times pakub ka karikatuuri peaminister Johnsonist, kes…3 minutit -
Ajakirjandus, tulevik ja raha
Selle kommentaari käivitasid kaks uudist: andmed paberlehtede tiraažide mulluse languse kohta ja digiajakirjanduse käibemaksu vähendamise hoogne lobi. Mõlema taustal kumab ammune häda: meedia majandusseis on kehvapoolne. Paberlehtede tellijate hulk väheneb ja järjepanu kaovad ka lehtede klassikalised tuluallikad. Digireklaami raha kipub minema globaalsetele hiidudele. See tekitas mõned küsimused.
Paberlehtede tiraaž on langenud juba aastaid, aga mullu langes see Postimehel ja Päevalehel, Õhtulehe oma püsis üsna hästi. Pikemas lõikes on Postimehe seis olnud…3 minutit -
Tiit Hennostele tõi kriitikaauhinna arvustus „„Välja valitud gladioolid. Demonstratsioon-esinemine“, mis on kirjutatud Märt Väljataga luulekogule „Gladioolid“.Ave TaavetAvatud kriitika ülistus
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel 8. detsembril 2019
5 minutit -
Ülikool on valguse tempel. Tartu vana ülikooli süda all-linnas ja Toomel on valgustusajastu teaduse utoopia tegelik realisatsioon.Andres Tennus / Tartu ülikoolMust, valge ja varjundid. Õnnesoov eesti ülikooli sajandaks aastapäevaks
Uus maailm ei ole enam musta ja valge maailm. See on maailm, milles kaks poolust moodustavad mina ja teised.
9 minutit -
Tiit Hennoste tahaks liiga tihti kirjutajalt küsida, kas tal oma mõtteid ka on.Piia RuberInstitutsionaalne kultuurimeedia uusavangardses maailmas
Alustame ajaloost. On taas samasugune aeg nagu XX sajandi alguses. Pole isegi vaja uusi sõnu tema iseloomustamiseks. Ma laenasin järgnevad laused veidi lühendatud kujul omaenda raamatust, mis kõneleb XX sajandi alguse kirjandusest.
• Sõjad ja revolutsioonid hävitasid miljoneid elusid, lammutasid vanu riike ja tõid kaasa miljoniteni ulatuvad põgenike lained.
• Poliitikas oli uute autoritaarsete ideoloogiate levimiskatsete aeg.
• Tehnoloogia arengus toimus meeletu hüpe. Tehnoloogia lubas ületada aja ja ruumi piire.
• Suurlinnad üha kasvasid…7 minutit -
Punased Valge silmadega
Eesti vasakintelligentide kommunistideks ja nõukogude kollaborantideks saamise lugu.
„Punased I“ on esimene pool monograafiast, mille eesmärk on otsida selgust kollaborantide, konkreetselt Nigol Andreseni, Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi valiku motiivides. Teisisõnu, millal, kuidas ja miks tekkis intellektuaalidel n-ö tõmme marksismi ja nõukogude kommunismi poole? Miks need inimesed ikkagi asusid Staliniga aktiivse koostöötamise ja Eesti hävitamise teele? Vastuseid on pakutud palju, kuid lahendust probleemile ei ole. Autor leiab, et neid…8 minutit -
Haridus kui tööjõutootmise vahend
Eesti kesksete parteide haridus- ja teadusprogramm
Võib rääkida pikalt sellest, mis on nende valimiste peateema. Eesti riigi tuleviku peateema on kindlasti haridus ja teadus. Ilma selle valdkonna probleemide lahenduseta ei pääse kunagi viie viimase seast ära. Viimased kümme aastat on valitsust juhtinud Reformierakond, haridusministrid on olnud Mailis Reps (2005–2007), Tõnis Lukas (2007–2011), Jaak Aaviksoo (2011–2014). Enne seda oli Juhan Partsi valitsus (2003–2005), kus haridusministriks Toivo Maimets. Seega: selle eest, mis…6 minutit -
Kafkarna – vaikivad inimesed
Kõige taustal elab ja tegutseb vaikiv, normaliseeritud mass. Need on inimesed, kes läksid kaarega mööda vaenatute sugulastest, keda nad kunagi olid tundnud.
Mariusz Szczygieł, Gottland. Tõlkinud Hendrik Lindepuu, toimetanud Leelo Laurits. Kujundanud Matthias Sildnik. Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2014. 200 lk.
Praha on hämuste hommikupäikeste linn, kus kõik mõjub ebareaalsena, viirastusena teisest ilmast. Eriti kui vaadata linna peale Püha Vituse katedraali juurest. Esimest korda sattusin…6 minutit -
kuule ma eemale nüüd
Netile omaseks peetud keelega mängimist näeb netikeeles tegelikult väga harva ning eesti netikeele morfoloogia ja tuletus on üllatavalt kirjakeelne.4 minutit -
EÜE jälg: õnnelik katse emmatella emmateldamatut
EÜE jälg. Koostanud Tiit Pruuli. Toimetanud Tiina Hallik ja Eha Kõrge; kujundanud Kalle Toompere. Varrak, 2013. 560 lk.7 minutit -
Sotsiaalne ärkamisaeg – tervisi teisest Eestist!
Kas Ansip vabandas? Kas ta vabandas siiralt? Minu arust on Ansip ja Co sellest väga kaugel.
See tekst on kirjutatud keset Eesti ühiskonda keerutavat kriisi ja algab seepärast in medias res.
Partei ja südametunnistus
Jürgen Ligi on öelnud: ma ei tahagi midagi teada sellest partei rahastamise tagamaast. Aare Pilv nimetanud selle relvavennamoraaliks ja laiendanud kogu Reformierakonnale. Mu arust on selles suur osa tõtt, kuigi peaasjast on lojaalsuse…7 minutit -
Kindle-single
Suure spiraalimasina keerukoht kirjastamises
Kirjastamine, levitamine ja lugemine muutub ja mureneb. Viimasel ajal tuleb selle kohta üha uusi ja uusi teateid. Poed on ärevuses ja vihased. Amazon on lugejatele selgeks teinud, et inimene ei vaja enam raamatupoodi. Me saame sirvida müügil raamatuid võrgus ja neid ühe hiireklikiga osta. Ja lisaks valida, kas tahame saada seda teksti kohe ja elektrooniliselt või paari nädala pärast ja paberil.…4 minutit -
Kõndimisest mõtete pääl
Pole mõtet salata, et juba „Eesti mõtteloo” sarja pealkiri teeb sellest ka autahvli.
Ilmamaa kirjastuse 1995. aastal ilmumist alustanud „Eesti mõtteloo” sari on jõudnud auväärse punktini. Raamatuid on sada (praeguseks juba 101). Võimas saavutus. Kui see sari algas, siis pidas mõnigi seda Runneli favoriitide kirjatööde kogumiks. Nüüdseks on ammu selge, et see on tõepoolest eesti mõtte lugu. Ja pole mõtet salata, juba sarja pealkiri teeb…5 minutit -
Vastuolude aeg
Klassikalise ilukirjanduse lugemise vähenemine näitab, et kadumas on oluline side, mis Eesti ühiskonda koos on hoidnud. Kool kaotab ühe oma ülitähtsa rolli: aidata luua inimesel endale ajalugu ja juured.
Ilmus järjekordne inimarengu aruanne, seekord kolme Balti riigi võrdlus. Ma vaatan siin mõnda probleemi hariduse ja keele peatükkidest ning kõnelen peaaegu ainult Eestist. Pole võimalik parimagi tahtmise juures välja tuua kogu seda mahukat probleemistikku, mis aruandes…7 minutit -
Eesti 20. Masendus ja lootus
On ametnikke, kes teevad oma juhile vajalikku tööd ja kelle elu sõltub otseselt ustavusest juhile.
Eesti riik saab 20 aastat vanaks, teist korda ajaloos. Mis oli 20 aastat tagasi? Inimesed ootasid imet, vähemalt nii nad räägivad. Ime pidi olema kohe ja kõigile saabuv ideaalne riik, mille mudeliks lapsepõlve päikeseriigiks pleekinud mustvalge foto sõjaeelsest Eestist. Ma ei hakka rääkima sellest, et maailm oli muutunud ja seda…5 minutit -
Professor Parkinsoni õpetused
Kaitseministeerium kuulutas välja konkursi avalike suhete osakonna nõuniku kohale, nõudeks muuhulgas doktorikraad. Asi tundus imelik. Õige pea jõudis ajaleht tuumale lähedale: tegu on lihtsalt kohakesega riigikogust välja jäänud ministri vanale sõbrale. Mulle tuletas see juhtum meelde ammu ilmunud raamatu.
Aastal 1958 avaldas C. Northcote Parkinson raamatu, mis kandis pealkirja „Parkinsoni seadus” (ilmus muuseas eesti keeles 1960. aastal). Seal on peatükk „Kaadri valiku printsiibid”. Professor kirjeldab selleks…2 minutit -
Edasi lükata!
Lehed kirjutavad. Mina loen.
Kätte on jõudnud aeg, mil venekeelsed gümnaasiumid peaksid hakkama minema üle eesti keelele. Otsus on vastu võetud aastaid tagasi ja asja aetud ka hea mitu aastat. Nüüd organiseeruvad koolid nagu püssist lastud ja teatavad, et nemad ei suuda ja riik on jätnud kõik tegemata. Kogu üleminek on aastaid arendatud hiiglaslik potjomkinlus, kuulutab keskerakondliku poliitikataeva uus komeet Yana Toom. Ja vana tegija Mihhail…2 minutit -
Ei koos lootusega
Uut valitsust on juba iseloomustatud paljude kõvade sõnadega. Kõlama on neist jäänud raudne, sõjaväeline käsi. Selles pole kahjuks midagi uut. Eesti riigi juhtide liikumisest kõva käe ja vaikimise ajastu poole on kõneldud juba kaua. Uus valitsus lihtsalt vormistas selle suuna ministrite valikuga ära. Puudub ainult loosung: „Viime eesti viie vaikivama riigi sekka Euroopas”.
Kõige enam jahmatust on põhjustanud kultuuriminister ja haridusminister. Mõlemad on mehed, kes…2 minutit -
Mida nad hakkavad ehitama seal plangu taga?
See lugu ilmub reedel, kui suurem osa valimisanalüüsidest on juba ilmunud, aga on kirjutatud esmaspäeval, kui suurem osa oli veel ilmumata.
Kuidas kampaania oli? Oli rahulik ja võiks öelda isegi igav kampaania (nagu igav Põhjamaa). Meie postkasti sattus vist ainult 4-5 reformipoliitiku lehekest ning IRLi, sotside ja RE ajakirjad. Ja peale Savisaare idarahapaljastuste ei tulnudki muid. See näitab igatahes meedia kõrget taset kompraga käitumisel. Küll…2 minutit
