Nende valimistega paistab olevat mõnigi asi selge. Üks neist on seekordne võlusõna: (kõrg) haridus. Haridus on võti, mis peab avama meile ukse helgesse tulevikku. Reformierakond ütleb, et haridus tekitab kõrgepalgalisi töökohti ja tagab õnnelikuma elu. IR Li järgi hoiab haridus eesti keelt ja kultuuri. Keskerakond on tagasihoidlikum ja leiab, et haridus toob meid kriisist välja. Sotsid on vastupidi, eriti suured optimistid ja leiavad, et hariduse tõusu abil kasvavad ettevõtlikkus, tööhõive…
No nii. Nüüd on see lõpuks käes. Parteide valimisnimekirjad on välja lastud ja esimesed suured probleemid ahastavate pealkirjade all lugejate ette paisatud. Miks sai Evelyn Sepp selle koha, mis ta sai? Meie siin Pärnus ei vaja pealinnast saadetud varjaage! Vabandust, mis tähtsust sel on? Mu arust on palju tähtsam miski muu. Mis siis?
Aasta lõpus tehakse ikka kokkuvõtteid. Millised olid selle aasta suured avalikud sündmused, mis muutsid meie kohaliku maailma käiku? Kes teab. Aga mõned kandidaadid pakun välja. Võib-olla saab tippsündmuseks alanud valimiskampaania, milles Andrus Ansip on kasutanud jätkuvalt oma vana head manipuleerimisvõtet, mis on glittering generalities ja mille põhitaktika on: Eestile on kombeks üks demagoogiavõte korraga. See töötab. Kas palju mitmekesisema demagoogiarepertuaariga Savisaar saab talle vastu? Esialgu paistab, et ei saa. Lisaks…
Tegelikult alustasin seda kirja üle kuu aja tagasi, kui Urmas Vadi palus mul pidada nädal aega kultuuripäevikut ja siis see raadios ette lugeda. Pidasin päevikut ausalt. Teksti parajasse pikkusesse lühendades avastasin järsku, et tegelikult moodustavad korjatud faktidest tõusnud mõtted ikkagi omavahel seotud võrgu. Ei saa inimene vabaks teda painavatest mõtetest, ikka seob ta need ka uute faktidega kokku.
Avastasin ühes keeleloengus, et mul pole enam võimalik eesti filoloogia üliõpilastega suhelda. Suur…
Ma tahaks kirjutada Eesti teaduselust. Viimase aja suur teema teaduses on olnud välismaale läinud eestlastest teadlaste kojukutse. Otsa tegi lahti vist president ise. Riburada järgnesid teised ja ka piimajõed lubati kohe voolama panna. Lause „Tulge koju!“ ei tähenda kutset tulla kodutänavasse nostalgitsema. See tähendab kutset tööle Eesti ülikoolidesse ja teadusasutustesse. Ja see on midagi muud. Võib-olla härra president ei tea seda, mis neis paikades toimub, aga need, kes tema üleskutset edasi…
See kiri tuleb kaugelt Euroopa provintsist nimega Poola. Ma käisin konverentsil. Teemaks oli avangard ja modernism, täpsemalt kõrge ja madala suhted avangardiga. Aga ma ei taha konverentsist kirjutada, vaid sellest, et juba mitmendal kirjanduskonverentsil põrkun ma mõne üha korduva asja otsa. Näide üks. Sektsiooni juht tutvustab futurismiplokki ja teatab siis vahemärkusena, et meil on siin professor Jaapanist, kes tegeleb jaapani futurismiga. Vaadake, milline eksootika. Kõik vaatavad professor Eksootikat. Teises sektsioonis…
Kui räägitakse keelest ja võimust, siis tavaliselt räägitakse sellest, kuidas keele kaudu võimu realiseeritakse. Näiteks, kuidas hämardatakse tähendust võimulolijate kasuks, kuidas räägitakse hindade tõstmise asemel nende korrigeerimisest või peidetakse tegija umbisikulise tegumoe või abstraktse printsiibi taha, mille praegune tüüpnäide käib stiilis „Hindu tõstab optimism”. Kuigi kõik teavad, et hindade tõstjaks on kindlad inimesed, kusjuures neil on ainult üks (ainult üks!) eesmärk: suurendada oma firma kasumit. Vahe võib olla vaid selles,…
Ma olin vahepeal Lõuna-Saksamaal ja Baieris. Internetti iga nurga peal neil ei ole. Pangakaarte igal pool vastu ei võeta. Müncheni kesklinnas liigub hulgi mustades rätikutes mustaverelisi naisi. Need ei ole turistid, nad elavad seal. Aga baierlased istuvad ikka tuhandete kaupa oma biergarten’ites kastanite all, võtavad liitrise kannu koos seakoodiga ette ja ei lase ennast häirida suurt millestki. Kõikjal on rahu ja mõnusus. Vaid kuumus on tappev ja tahaks kuhugi külmkappi…
Viimasel ajal on räägitud ülikoolist palju. Ühelt poolt on meedias hakatud rohkem kirjutama teaduse saavutustest. Aga olulisem on ikka see, kui ülikoolis juhtub mingi prohmakas. Ja õppejõud ise räägivad väsimusest, allakäigust jne. Ühesõnaga, asjad ei ole ülikoolis korras.
Ma olen viimased kuud tegelnud üliintensiivselt eesti keelega. See polnud uurijategevus. Aitasin teha koos Kristiina Rossiga Eesti Rahva Muuseumile keelenäitust. See näitus läks küll lahti ilma minuta, sest kirjutan seda kirja kaugest Euroopa provintsist nimega Malta, kus toimub arvutilingvistika suurkonverents LREC 2010.
Valimiskampaania pirrud on löönud lõkendama. Ja mitte kahest, vaid vähemalt kolmest otsast korraga.
Poliitikud on asunud jagama lubadusi ja kohti valimisnimekirjas. Aga see pole midagi enneolematut ega taganttulematut. Jääb üle ainult oodata, milline issanda õnnetus meid sel korral tabab. Kogemused ütlevad ühte: mida võimsamad lubadused, seda vastikum tulemus valijale. Ja ma ei usu, et poliitikud sel korral oma ohjeldamatut lubamisrallit peatada suudavad. Majandus juba taastub (seda näitab reklaamide hulk, mida firmad…
Osa inimesi on maailmapildilt optimistid. Nad leiavad, et maailm on suhteliselt kena koht kõigele vaatamata ja muutub üha paremaks. Ja et parasjagu päevakorral probleemid pole just kõige tähtsamad. Teine osa inimesi on pessimistid. Need leiavad, et maailm on üsna kole koht ja muutub üha koledamaks. Ja probleemid on peaaegu ainsad, mis veel alles on jäänud.
Mullu umbes samal ajal kirjutasin raamatumüügist ja selle edetabelitest. Jutt oli sellest, et Eesti kirjastusturul, kus bestselleri piiriks on 2000 eksemplari, on oma hitipiir. See on 6000 eksemplari. Sellest ülespoole liiguvad vaid erilised bestsellerid. Nii oli ka mullu. Kirjastajate liidu edetabelis oli 6000 sees 6, 7000 sees 2 ja kõrgemal kokku 8 raamatut.
Netis on ehitatud tuhandeid keskkondi. Valdav osa sureb kiiret halastussurma ja vaid nende korjused hulbivad aastaid neti avarustes. Millel on lootust ellu jääda? Paistab, et obligatoorsed on mitu tunnust.
Võlg on väga oluline mõiste eesti inimese jaoks. Võlg on võõra oma. Laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Talude võlguostmine. Võlaike. Kui saaks ükskord need võlad makstud… Kirjanike vekslivõlad. „Vekslivõltsija”. Korterilaenud. Eraisiku pankrot. Ega ma sulle võlgu ei jää. Kogu elu keerleb selle ümber, et võlga ära maksta. Võlaorjusest pääseda. Ma olen näinud inimesi, kes on maksnud järgmisel päeval ära kakskümmend senti, mille nad eelmisel päeval laenasid. Töönarkomaanist eesti mees…
Meedias on kahte sorti pilte. Ühtedel on konkreetsed inimesed, kes kuuluvad uudise juurde. Nad esinevad loos oma nime ja näoga ja neid ei saa vahetada välja kellegi teise vastu selle loo juures. Ei saa panna Ansipi jutu juurde Savisaare pilti, kuigi sisuliselt neil suurt vahet pole. Teistel piltidel esindavad inimesed mingit tüüpi, liiki, rühma, näiteks ostja kaupluses või seagripihaige apteegi ukse taga. Need inimesed on valitud mitmekümne võimaliku ja sobiva…
Valimisreklaame muudkui sajab. Minu jaoks jõudis tipp kätte siis, kui hoidsin käes Tartu linnapeakandidaadi Margus Tsahkna oma. Hunnik oksekindlal klantspaberil lehti, koos piltidega põnnipõlvest peale. Puudus ainult broilerikasvatuse olulisim rekvisiit, kanapuur. Ma ei tea, kui palju neid elulooraamatuid laiali jagati, aga paarkümmend tuhat ikka. Igatahes, selle järel sai tõeks Andrus Ansipi surematu lause, et mingit majanduskriisi Eesti Vabariigis ei ole, ja kui see on kriis, siis tema tahaks selles igavesti…
Sellist raamatut ei ole võimalik arvustada. Selles on materjali ja mõtteid liiga palju. Tuhat lehekülge tihedat teksti ja kaks tuhat viidatud allikat äratab iseenesest sügavat aukartust. Ja kui autor suudab asja ka koos hoida, säilitades põhilised niidid ja loogika, siis on väga hea hinne tagatud. Aga mõni katkendlik sõna siiski. Viimase paari sajandi kultuuriliigenduste all on ikka olnud kaks vastandust. XIX sajandi alguses sai väga oluliseks vastandus kõrge ja madala…
Ma ei tahtnud kirjutada keeleseadusest. See, mis mul ütelda, on mitu korda ära öeldud (Urmas Sutrop, Jaan Kaplinski, Tiiu Erelt jt). Aga eelmise nädala Sirbi lugemine sundis. Alustan algusest.
Klassivend ja ammune sõber hukkus liiklusõnnetuses. Surnuaial küsis järsku üks klassiõde: „Kas sa usud saatusesse? Et just nii pidi minema?” Ei, vastasin mina. Kas inimese elu juhib saatus või juhus? Juhus on juhus. Saatus on aegade jooksul kandnud mitmeid nimesid. Aga ikka on nende kõrval olnud kolmas võimalus, inimese vaba tahe, mis on lubanud ise oma elu määrata.
Pole mingi uudis, et inimesed on võõrdunud parteidest. Põhjusi on palju. Kambakraatia, ülbitsemine, igasuguse kriitika ignoreerimine, eetikalagedus jms. Sellest on palju kirjutatud. Aga üks probleem on selline, millest mu arust on vähem juttu olnud. Asjad, mis on meie elus muutunud paarikümne aasta jooksul, võib jagada kolme rühma. Esimesed on uued kogu Euroopa jaoks. Näiteks igasugused e-asjad, kas või e-valitsus. Teised asjad on need, kus nõukogude mõtteviis on omandanud uue, aga…
Majanduse hädadest on kõneldud juba liigagi palju. Nii et üha uusi filipikaid ja karjatusi lugedes ei teki enam mingit reaktsiooni. Aju on tuimaks tehtud. Ja kõik paistab juba öeldud olevat ka. Aga ikkagi tahaksin lisada sellesse koori ühe pisikese hääle juurde, mõeldes tulevikule, mitte olevikule. Ja mõeldes veidi teistmoodi keeles. Maksudest mõeldakse enamasti lihtsalt: mida vähem riik ära võtab, seda parem, sest seda enam jääb mulle raha kätte. Ja ma…
On alanud ettetellimine uuele eestikeelsele päevalehele Eestimaa Elu. Kiireimate jalgadega reporterid ja teravaimate silmadega toimetajad on asunud juba tööle meile. Meie leht pakub teile ajakirjanduspõllu sügavkündi. On ainult aja küsimus, millal teised Eesti lehed annavad lõplikult alla ja lõpetavad oma kõblastega meediamaastiku sonkimise. Vaatamata majanduskriisile oleme veendunud, et tellite meie lehe.
Esimene number juba ülehomme teie ees.
UudisedRaamatukogu lift elustas alakõhus ärevusliblikad.Abilinnapea tõmbas kübarast 86 aiakohta.Võsastuv luhahein pürib briketiks.Angerjad murravad kaluritele truudust.Oravad…
Viimased päevad olid sel inimesel jälle kiired. Kolmapäeval neli koosolekut, neljapäeval juubelipidu, laupäeval kõne, pühapäeval ja esmaspäeval loengud Tallinnas, teisipäeval loeng Tartus, kolmapäeval kaks koosolekut. Sinna vahele parandused artiklisse ja projekti aastaaruanne. Ja märkmiku alaservas NB : kell 11.30 põigata läbi südamearsti juurest. Ühesõnaga, ei midagi erilist, tavaline eesti rattaorava elu. See, mille kohta keerlejad ise aeg-ajalt karjatavad: peatage maakera, ma tahan maha minna. Aga kui suur rattakeerutaja selle maakera…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
