-
II Vello Jürna nimeline lauljate võistlus 28. – 30. XI Väike-Maarjas ja Tallinnas.
-
Charles Gounod’ ooperi „Romeo ja Julia” kontsertettekanne 28. XI Estonia kontserdisaalis: külalissolistid Oriana Kurteši (Albaania), Adam Diegel (USA), Patrick Bolleire (Belgia) ja Stella Grigoriani (Gruusia) ning RO Estonia solistid, koor ja sümfooniaorkester Vello Pähna juhatusel.
-
EILi kontsert: Annaliisa Pillak ja Jaanika Rand-Sirp 7. XI Mustpeade majas.
-
Robert Lepage’i pöördumise lõpusõnad etenduse „Kuu tagumine külg” kavalehel „Ma loodan, et minu kohmakalt varjatud lugu suudab teid puudutada ja tuua teile natuke Kuunostalgiat” ärgitasid minus hoopis kaugemaid seoseid.
-
„Estonia 100”: keskaegne müsteerium „Taanieli mäng” („Ludus Danielis”) 19. IX Estonia kontserdisaalis. Dirigent, kunstiline juht ja lavastaja Andres Mustonen, kujundus ja kostüümid Riina Vanhanen, esitas ansambel Hortus Musicus, kaastegevad Kädi Plaas (sopran), Pavlo Balakin (bassbariton, RO Estonia), Riho Ridbeck (bass), Anto Õnnis (tenor), Tõnis Kaumann (tenor), Brian Melvin (trummid), Taavo Remmel (kontrabass), Ellerheina ja RAMi solistid.
-
Festival „Estonia 100” (6. – 20. IX) on pakkunud rikkalikus valikus eri ajastute ja žanride muusika kõrval kõikmõeldavaid üritusi, alates näitusest „Estoonlased kujutavas kunstis” Adamson-Ericu muuseumis kuni teatrilaadani. Igati vääriline austusavaldus neile, kes selle maja rajasid ja kes selles majas õilsat kunsti teeninud aastasaja jooksul.
-
Kui 1996. aastal kuulutati välja esimene Klaudia Taevi nimeline lauljate konkurss Pärnus, oli skeptikuid palju. Skepsis jätkus eriti siis, kui võistlus kuulutati 2001. aastal rahvusvaheliseks. Nüüdseks on ettevõtmine kasvanud rahvusvaheliselt tuntuks, selle võitjad on saanud tiivad selga pääsemaks maailma mainekatele ooperilavadele. Anna Samuil (2001. a võitja; Gilda Verdi „Rigolettos” 2003) on kaheksandat hooaega Berliini Riigiooperi solist, kelle repertuaaris Violetta, Donna Anna, Fiordiligi jpt rollid ning nüüdseks ka osatäitmine La Scalas…
-
Domenico Cimarosa ooper „Salaabielu”: lavastaja Giorgio Bongiovanni, dirigent Risto Joost, EMTA ooperistuudio (muusikaline juhendaja Ene Rindesalu) ja sümfooniaorkester 21. V Estonia teatris.
Kaasatuna ER Klassikaraadio ümarlauda, kus teemaks meie lauljate noore põlvkonna tase, ning jälginud RO Estonia juhtkonna kummastavaid pretensioone EMTA lauluosakonna tegevuse suunas, meenub ikka ja jälle meie selgepilguline A. H. Tammsaare. Kui fantaseeriks ja kujutleks kahe koloriitse ja jõulise mehe, nagu seda olid Pearu ja Andrese, mõtlemises äkilise „selginemise”,…
-
Kui muretseme oma väikesel maanukil järelkasvu pärast, siis teatavasti Kesk-Euroopas on see probleem juba ammu märksa valulisem. Selles kontekstis sain rõõmustava kogemuse mõni aeg tagasi (9. II), vaadates Pariisi Ooperi (L’Opéra National de Paris) Palais Garnier’is, kus viimastel aegadel etendatakse põhiliselt ballette, kaht lastele mõeldud ooperit: Maurice Raveli kahevaatuselist lüürilist fantaasiat „Poiss nõiduse kütkes” („L’enfant et les sortilèges”) Colette’i tekstile ning Alexander von Zemlinsky (1871–1942) ühevaatuselist traagilist muinasjuttu „Kääbus” („Der…
-
Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegini” Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon: muusikajuht ja dirigent Paul Mägi, lavastaja Dmitri Bertman, kunstnik Igor Nežnõi ja kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva (kõik kolm Moskva ooperiteatrist Helikon). 26. IV Vanemuise teatris.
Ilmselt seetõttu, et tänavu möödub 6. novembril 120 aastat Pjotr Tšaikovski surmast, on maailma lavadel lugematu arv „Jevgeni Onegini” lavastusi. Teos kuulub helilooja loomeelus tema eluraja lootusrikkasse perioodi ja selle libreto aluseks on värssromaan, mille kallal Aleksandr…
-
CD „Dirigent Jaan Hargel”: salvestusi Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist, restaureerinud Maido Maadik, kujundanud Everi Vähi, toimetanud Maarja Kasema, välja andnud Jüri Hargel (2012).
Kuna olen veel tugevalt Evi Arujärve artiklis „Rituaalne teekond rahvusliku müüditeadvuse voogudes” (Sirp, nr 7, lk 12) avaldatud mõttekäikude mõju all, siis toon siinses kontekstis välja mulle olulisima tsitaadi: „Kollektiivne identiteet on miski sõnastamatu inimese lihas, veres ja alateadvuses. Seda vormivad aastatuhanded ja seda ei saa ümber kirjutada”. Võib-olla…
-
Jaak Jõekallas, Unustamatu Miliza Korjus. Toimetanud Lauri Vanamölder, keeleliselt toimetanud Ingrid Selg. Kujundanud Mart Kivisild. Pegasus, 2012. 214 lk.
Meie saatus on meie kätes. Me käed on saatuse käes. Kavalehele vaatamata ei tea, mitu vaatust on ja mitmes vaatus on saatus. Seal vahel on vaba tahe. Doris Kareva, „Aja kuju”
Need luuleread meenuvad mulle ikka uuesti siis, kui olen kirjasõna abil kohtunud uue inimsaatusega. Seekord siis tänu Jaak Jõekaldale Miliza Korjuse…
-
„Hans ja Grete”: katkendid Engelbert Humperdincki muinasjutuooperist, esitasid Kädy Plaas (Grete), Annely Peebo (Hans), Pirjo Püvi (Haldjas), Juuli Lill (Nõid), René Soom (Isa), Evelin Võigemast (Justustaja), RO Estonia poistekoor ja ERS O Anu Tali juhatusel 17. ja 18. I Estonia kontserdisaalis.
Usun, et pole lapsevanemat, ükskõik mis eas, kes ei teaks nende sõnadega algavat laulukest. Eelmisel nädalal sai kaks saalitäit lapsi ja nende vanemaid teada, et lauluke pärineb saksa helilooja Engelbert…
-
Selline pealkiri võib tunduda praegu (pean silmas silvergate’i uskumatut kulgu!) võõristav, justkui soov peita pea liiva alla. Kuid õnne võimalikkus jääb neile, kelle ellu kuuluvad kaunid kunstid.
Loodan, et vaadanud-kuulanud Estonia laval Gounod’ ooperit „Faust” kolmel korral (19. IX, 20. ja 26. X), on mul ülevaade nii lavastusest kui ka osatäitmistest. Kuna olen „Fausti” näinud ka 10. XII 2011 live-ülekandes METist ja 2004. aastal Covent Gardeni laval salvestatud DVD-lt, siis seda…
-
Ooperi- ja operetikontsert 23. IX Mustpeade majas ja muusikapäeva galakontsert 3. X Estonia kontserdisaalis.
Selle artikli pealkiri sai inspiratsiooni Jaak Tombergi eelmise Sirbi artiklist „Teostamatuse printsiibist ja teatriutoopiast”, kust leidsin muu hulgas sellised mõttekillud: „Utoopia tähistas oma sisseõnnistamishetkel, Thomas Moruse ajal, head mitte-kohta, midagi paremat, mida pole olemas.[—] Praeguses tavakasutuses tähendab utoopia valdavalt totalitaarset laadi parenduspüüu ohtlikult võimalikku lõppsihti.” Vist alati saab selle „võimaliku lõppsihi” olemusele mõttevahetuses läheneda väga erinevast vaatevinklist,…
-
Need kuldsed sõnad kuuluvad vene ooperilavastajale Boriss Pokrovskile („Mõtisklusi ooperist”, Sovetski Kompozitor, Moskva 1979). Peatükis „Musitseerimine tegevuse kaudu” arutleb ta muu hulgas: „Oletame, et lavastuse kontseptsioon on hakanud selginema, kuigi me ei kiirusta selle formuleerimisega. Draama on lavastajale omaseks saanud mitte ainuüksi jooksvaks tegevuseks lihtsustatud sündmustiku näol, vaid hulga ekskurssidena inimese, tegelaskujude vaimsesse maailma. Peale pindmise kihi (sündmusliku) tuleb mõista ka draama emotsionaalset protsessi. Viimast ei võta lavastaja omaks mitte…
-
Saaremaa ooperipäevad 16. – 22. VII
Meid ümbritsevas igat liiki müras on hädaoht, et me kuuleme, kuid ei kuula, ja vaatame, kuid ei näe. Olles nüüd juba mitmet-setmet korda käinud Saaremaa ooperipäevadel, ei oska sõnul seletada, kuivõrd tänulik olen saatusele, et olen saanud olla tunnistajaks eriliselt imelistele kooslustele sellel väikesel maanukil. Just nimelt koosluste, sest mitte ainult muusika ja muusikute, vaid ka läbi sajandite oma püsiväärtust tõestanud paekivi-dolomiit on kinkinud meile…
-
„Öölaulud”: Iris Oja (metsosopran) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) 24. V Mustpeade maja Valges saalis. Kontsertetendus „Diiva”: Annaliisa Pillak (metsosopran) ja Marko Hilpo (klaver, Soome) 25. V Kumu auditooriumis.
Hingekosutav on tõdeda, et meie päevaskandaalidega risustatud maailmas sünnib paralleelselt, siin ja praegu, imelisi vaimsusest kantud ettevõtmisi nii teatrilaval kui kontserdipaikades. Tahes-tahtmata leiab kinnitust paradoks, et mida vaesem on kunstnik, seda rikkam on tema otsinguvaim! Eelmisel nädalal sain osa kahest väga eriilmelisest õhtust.
Esimesel…
-
Kai Rüütel Covent Gardenis
Kui 2009. aasta Saaremaa ooperipäevade avaüritusel Kuressaare teatris tähistati näitusega „Seni laulad, kuni oled noor” Saaremaa mehe Hendrik Krummi 75. sünniaastapäeva, ilmus seal lavale uskumatult intensiivse energiavälja, ilu ning sarmiga noor inimene. Läkitanud saali vaevalt mõne fraasi oma imeliselt sametise ja lennuka häälega, äratas ta minus kui kuulajas äratundmise, et sündimas on midagi uskumatult paljutõotavat! Tema nimi oli saalis vahest ainult mõnele tuttav – Kai Rüütel.
Sellest päevast…
-
„Eesti muusika kullafond III”: Aile Asszonyi ja Uus Tallinna Trio ehk Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello) ja Marrit Gerretz-Traksmann (klaver) 24. IV Estonia kontserdisaalis.
Seekord sarjas „Eesti muusika kullafond” kuuldud muusika hõlmas väga värviküllaseid helindeid: Veljo Tormise varane looming (1955–1966) sopranile ja klaverile ning Helena Tulve 2002. aastal esiettekandele toodud „Lumineux/opaque” viiulile, tšellole, klaverile ja kolmele veiniklaasile. Mõlemad kontserdipooled lõpetas aga Dmitri Šostakovitši mõttemaailm Trioga nr 2 e-moll op. 67(1944)…
-
Pille Lille juubelikontsert: Margarete Haverinen-Brandt, Marina Morozova, Olga Zaitseva, Geraldine Casanova, Maire Haava, Jassi Zahharov, Mati Kõrts, Aare Saal ning klaveril Ralf Taal ja Collin Hansen. 14. IV Estonia kontserdisaalis.
Aeg ei peatu kellegi jaoks. See on kas karmi tõe tunnistamine või teema lennukateks optimistlikeks mõttearendusteks. Jutt tuleb poolsajanda verstapostini(!) jõudnud lauljannast, omanimelise fondi käivitajast ja juhist ning minu arusaamist mööda põneva mõttelennuga visionäärist ja lausa misjonärist, kui soovite, kelle nimeks…
-
Vene klassikaline romanss ja rahvalaulud ning Puškini luule 28. II Estonia kontserdisaalis.
Eesti Kontsert on taasalustanud kontserdisarja, mis aastakümneid tagasi oli väga populaarne, seekordne esiklaps sündis alapealkirjaga „Venemaa”, järgmine peaks toimuma 3. mail teemal „Prantsusmaa”.
Ettevõtmine on äärmiselt teretulnud kahel põhjuse: kuulaja saab tutvuda ajas vastu pidanud muusikaga, vähem tuntud noorte interpreetide ja poeesiaga, mis pole kindlasti kõigi kontserdikülastajate hulgas laia levialaga. Aastakümnetetagustest kontsertidest oli valdava osa ellu kutsunud flötist Jaan Õun,…
-
Verdi „Otello” ja Halévy „Juuditar” 24. ja 25. IX Estonia teatris.
Lausa müüt: üle 20 draamalavastuse Kaunase Riiklikus Draamateatris, 1996. aasta UBU auhind Itaaliast, Shakespeare’i „Hamleti” ja „Othello” sensatsiooniline lavastus, mille kumu ulatus üle Euroopa, 1994. aastast mitmed lavastused Euroopa ja Ameerika festivalidel, asutas 1998. aastal teatristuudio Meno Fortas ja on selle kunstiline juht tänini, arvukalt auhindu kodumaal (nt aasta parim lavastaja 1994 ja 1998) kui ka rahvusvahelisi esiletõstmisi nagu…
-
Galakontsert „Tiit Kuusik 100” 17. IX Estonia teatris: lavastaja Arne Mikk, dirigent Arvo Volmer, kunstnik Kustav-Agu Püüman.
Mis on see, mis määrab ühe inimelu käekäigu? Meenuvad leheküljed Erika Auliku väga põnevast tõsielulisest teosest „Viru tänav ja teised”, kus kirjas järgmine situatsioon: meie Läänemaa ühes kalurikülas istuvad 1944 septembrikuu, vist juba 22. kuupäeval oma pakkidega paadi ootel perekonnad Tuglas, Keres, Kuusik ja Aulik. Kuid paati ei tule. Mis edasi sai, on teada.…
