-
Saaremaa ooperipäevad 17. – 23. VII Kuressaares.
Saaremaa ooperipäevadel oli sel suvel plahvatuslikule „Tähehaavale” (vt eelmist Sirpi) lisaboonusena eelnenud kolm meie muusikaelu väärtust kasvatavat kontserti, millest ei saa vaikides mööda minna. Need olid René Eespere ja Leelo Tungla lastemuusikal „Metsluiged”, galakontsert ja „Kolm bassi korraga”.
Alustan lastele mõeldust. Kuna olen vanaemaseisuse tõttu enamikku meie lavadel lastele etendunust näinud-kuulnud, siis julgen võrdlusega lagedale tulla: seekordne ületas kindlasti enamiku eelnevatest nii oma muusikalise materjali,…
-
Saaremaa ooperipäevad lõppkontsert: José Cura, Aile Asszonyi, Estonia orkester ja koor Arvo Volmeri juhatusel. 23. VII Kuressaare lossi ooperimajas.
Geoloogide maailmas on sellisele nähtusele nagu Saaremaa Kaali kraater antud hellitav nimi „tähehaav”. Tuhandeid aastaid tagasi on seda maanukki tabanud meteoriit oma vägeva energiaga, mille tagajärjel toimusid looduses meeletud muutused. Meie käime nüüd imetlemas sellesse kraatrisse tekkinud eriskummalist järve ja kujutluspildid toimunust äratavad meis eripalgelisi fantaasiaid.
Julgen 23. juulil Kuressaare lossi ooperimajas toimunut…
-
See on küsimus, millele ühest vastust pole. Kindlasti eelistab iga ooperisõber kaasaelamist elavale, siin ja praegu sündivale muusikalisele imele. Kuid kui puudub võimalus istuda ME Ti, Covent Gardeni või Salzburgi saalis, ent tehnoloogia annab võimaluse kuulata-vaadata maailma tippkunstnike tegemisi, nautida täiuslikkuseni välja voolitud rolle suures plaanis, s.o kinoekraanil, siis pole kahtlust – see on õnn. Ja ma ei kahtle absoluutselt ka selles, et need kolm aastat, mil Eesti kinosaalides (Tallinn, Tartu…
-
VII Klaudia Taevi konkurss 8. – 12. VI Pärnus
See suvi jääb vist mitte ainult minule eriliseks – eelduseks viibimine juunikuu esimesel dekaadil Pärnus: 30kraadises leitsakus ööbikute külluslik laksutamine hunnitutes parkides, konnade seksikas pulmalaul varajastel hommikutundidel rannaroostikus ja Taevi-nimelisel noorte lauljate konkursil prevaleerinud koloratuursopranite elektriseerivalt särtsakas ja küllaltki tasavägine võistulaul! Hämmastav, kuidas sellest esialgu tagasihoidlikust lokaalsest ettevõtmisest on saanud täismõõduline, suure resonantsiga rahvusvaheline konkurss! Meil võiks ju olla suurte tegijate nagu…
-
„Vocalissimo”: Priit Volmer, Piia Paemurru, Oksana Sinkova ja Heiki Mätlik 27. IV Tartu kontserdimajas.
Aprilli lõpupäevil kõlas Pärnu ja Tartu kontserdimajas ning Tallinna raekojas sarja „Vocalissimo” hooaja viimane kava, kus Priit Volmer, Piia Paemurru, Oksana Sinkova ja Heiki Mätlik esitasid Schuberti ja eesti heliloojate muusikat. Rõõm nentida, et viis aastat tagasi produtsent Tuuli Metsojaga alguse saanud sari on elus, hinganud küll eri mahus, kuid alati huvitavas koosluses. „Vocalissimo” on andnud hea…
-
Siinmail varem kuulmatu bel canto ooper Vanemuises
Gaetano Donizetti ooper „Maria Stuarda”: muusikajuht ja dirigent Mihkel Kütson, lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa), kunstnik Roy Spahn (Saksamaa), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi), peaosades Aile Asszonyi, Karmen Puis ja Oleg Balašov. Esietendus 5. V Vanemuise väikeses majas.
Lugenud ajakirjanduses ilmunud arvamusi Donizetti „Maria Stuarda” lavastuse kohta Vanemuises, tekkis taas soov pöörduda Toomas Pauli raamatu „Totrus ja tähendus” poole. Tsiteerin: „Austria kirjanik Karl Kraus on öelnud:…
-
Kui jälgida muusikateatrite olelusvõitlust tänases maailmas, siis võib julgelt väita, et meie omad pole erand siin maakeral – kuulume terviku hulka. Olgu selle tõsiasja kinnituseks üks alapealkiri ajakirja Opera Now (märts/aprill 2011) esikaanel: „Miks poliitikud vihkavad ooperit”!
Kuid, vaatamata sõltuvusele rahast, meie mõlemas muusikateatris on ooper siiamaani küllalt hea tervise juures. Vanemuise ooperite nimistu on üldplaanis väga mitmekesine ja huvitav, kuid ajakava ja lauljate rakendusega seoses kerkib valulisi küsimärke.
Muusikalavastuste mitmekesiduse…
-
Vene heliloojate vokaalmuusikat 1. III RO Estonia talveaias ja 5. III Vene Kultuurikeskuse kammersaalis.
Täiesti väljaspool valimiskampaaniat oli suur nauding kuulata märtsi algul kahel õhtul Tallinnas vene heliloojate romansse, ooperiaariaid ja -duette meie lauljate esituses. Esimesel kuulsime teatrilavalt eemaldunud Nadia Kuremit ja Mati Palmi, klaveril Tarmo Eespere, ning teisel Vanemuises aktiivselt hõivatud Alla Popovat ja Valentina Kremenit, klaveril Andres Mutso. Nii Tšaikovski, Mussorgski, Rimski-Korsakov ja Rahmaninov kui praegusajale juba lähemal…
-
Riia ooperiteater Tallinnas
Läti Rahvusooperi külalisetendused: Giacomo Puccini „Madama Butterfly” 21. I ning Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin” 22. ja 23. I Estonia teatris.
Kohtumine Läti Rahvusooperi kahe etendusega meie Estonia teatrisaalis tuletas taas meelde, et üsna meie külje all on suurepärased lauljad, muusikud ja erksad kontseptuaalsed mõttemallid. Eks lätlasi ole päris mitu korda rohkem kui meid ja seega ka valik kunstivallas märksa rikkalikum. Kuid kui rääkida laulukunstist, milles neil juba…
-
Muusikaõhtu: Maria Veretenina (sopran), Jaakko Ryhänen (bass, Soome), Piia Paemurru (klaver), Erika Jefimova (orel) 4. I Kaarli kirikus.
Ajakirja Looming mullu viimases numbris ilmus Arvo Valtoni novell (või mõistujutt?) „Kirsioks”. Olin pärast Viivi Luige „Varjuteatri” lugemist veendunud, et sain viimase aastakümne sügavaima elamuse tõelisest, ehedast mõtetejagamisest lugejaga ja muidugi sõnavaldamise kultuurist. Ja uskusin, et küllap läheb jälle tükk aega, kuni miski suudab sellisel määral lummata ja kaasa haarata. Ometi tuli…
-
Imre Kálmáni operet „Silva”: muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, esietendus 16. IX Estonias.
Pealkirja selgituseks tsiteerin kavaraamatust lavastaja Mart Sanderi sõnu: „Kuna selles ligi sada aastat vanas loos leidub teravaid paralleele tänapäeva maailmaga, otsustasin neid rõhutada mitte lavastuse kaasajastamise, vaid „vanutamisega” – üritan teha lavastuse, mis edastab moodsa sõnumi vaatamata sellele, et selle visuaalne külg on rõhutatult, peaaegu karikatuurselt vanamoodne. Miski ei näita meile…
-
… ja teatrilavalgi toimub pidev „verevahetus”. 4. novembril tähistati Estonias Verdi „La traviata” etendusega kahe suurepärase laulja Urve Tautsi ja Anu Kaalu juubelisünnipäeva.
Väikese pöördumise publiku poole tegi RO Estonia konsultant Arne Mikk, kes temale omase delikaatsusega ei nimetanud sünnidaatumeid (mis meie ajakirjanduses haiglase täpsusega alati nime järel figureerivad!), vaid kõneles kahe kunstniku kaalukast panusest ja tähtsusest meie 1960-1990ndate teatriloos ka sellele osale publikust, kes neid iial pole laval kuulnud-näinud. Heas,…
-
Rahvusvaheline muusikapäev Estonia kontserdisaalis: Mozarti „Bastien ja Bastienne” 1. X ja ooperigalakontsert „Generatsioon XXXL” 2. X.
Ühinen sajaprotsendiliselt pealkirjast laenatud sõnadega ühelt tublilt lauljalt, kes ka ise parimas loomeeas ja osales rahvusvahelisel muusikapäeva ooperipeol „Generatsioon XXXL”. Seal sai külalisdirigendi Carlos Spiereri (Saksamaa) juhatusel koostöös Estonia orkestriga ooperisõpradele juba tuttavate lauljate Helen Lokuta, Heli Veskuse, Annely Peebo, MonikaEvelin Liivi, Kristina Vähi, Mart Madiste, Oliver Kuusiku, Rauno Elbi, Aare Saali ja Priit Volmeri kõrval…
-
„Vocalissimo”: Aile Asszonyi ja ansambel Vivacello 21. IX Estonia kontserdisaalis. Meie väga rikkalikus kontserdielus on raske valida, kuhu minna. 21. septembril oli taas võimalik nautida väga omapärast õhtut. Sai ju kaheksat tšellot koosluses sopraniga nautida alles hiljuti ühel Pärdi juubelikontsertidest, kuid seekord olid nii tšellistid kui laulja omamaised ning lisaks Arvo Pärdi vaimustavale teosele „L’abbé Agathon” kõlas meie kuulajale üsna tundmatut muusikat.
Tšello ja naishääl on oma olemuselt äärmiselt sarnase mõjuga…
-
Ajendiks Birgitta festivali ooperilavastused
Olles värskete muljete kütkes seoses Albu vallas nähtud Urmas Lennuki Tammsaare teemadel mängeldud-komponeeritud ning lavastatud „Tammsaare varjus. Mari lugu” etendusest ning Katariina kirikus Iraanist pärit 30aastase lavastaja Homayun Ghanizadehi n-ö variatsioonidest teemal „Antigone”, kus samuti lubati oma fantaasiatel lennata ja antiikkreeka ainesega omatahtsi mängida, julgen arvata, et on vaimustav ja kohati uskumatu, kuivõrd rabavaid kontseptsioone võib sünnitada andekas inimaju juba väga-väga mitmet kanti interpreteeritud teemade puhul.…
-
Saaremaa ooperipäevad 19. – 24. VII
Ilmselgelt olen üks väheseid Maarjamaal, kes juba kolmandat aastat osa saanud Saaremaa ooperipäevadest peaaegu täisannuse. Kuna kultuuriürituste kohal ripub pidevalt „rahakirves”, siis on tõesti imetlusväärne, milline publikumenu on neid päevi saatnud! Ilmselt on toimkond eesotsas Marika Pärgi ja Arne Mikuga teinud kõrgpilotaaži promotöös. Tänu sellele ei ole kahtlust ka tulevase aasta edukuses, sest uued plaanid sisaldavad selliseid maailmanimesid nagu Soile Isokoski ja José Cura,…
-
Kui laps saab uue ja tundmatu legomängu, ootab ta põnevusega selle kokkupanemise resultaati ja küll on pettumus suur, kui mingil põhjusel nii mõnedki osised sinna konstruktsiooni ei sobi – tegijad on midagi sassi ajanud! Sarnaste emotsioonidega võrdleksin ka oma muljeid Johann Straussi „Nahkhiire” kahelt esietenduselt meie rahvusooperis. Jäi mulje, et Viini klassikaline operett, kuhu kuuluvad kindlasti ka pikantsed stseenid, on miksitud prantsuse vodevilliga ja sealjuures kasutatud ohjeldamatult selle žanri mitte…
-
Need sõnad kuulusid Georg Otsale ja sellise pealkirjaga ilmus ajalehes Sirp ja Vasar (16. I 1976) muusikateadlase Helga Tõnsoni arvustus ooperile „Don Giovanni”, mis jäi Otsa luigelauluks – sedakorda lavastajana, kelle töö katkestas halastamatu vikatimees.
-
RO Estonia: Georges Bizet’ ooperi „Pärlipüüdjad” kontsertettekanne 15. IV Estonia kontserdisaalis.
On ju üldtuntud tõde, et kultuuriloo kõikides harudes on viimase kolme sajandi spiraalne areng kaasa toonud korduvaid nähtusi, mis on muide enamasti pretendeerinud uuenduslikkusele. Seegi, et tänases muusikamaailmas ammutavad nii paljud loojad inspiratsiooni oriendist, on ju vana uus – idamaine eksootika ja mõttemallide erinevus on köitnud ka Bizet’d, mõnikümmend aastad hiljem Raveli, Debussyd, Rimski-Korsakovi ja veel paljusid.
-
„Kannatusaja renessanssmuusika”: RAM , dirigent Filippo Maria Bressan (Itaalia) 25. III Tallinna Jaani kirikus.
Aastal 1527 loodud „Kristuse kannatuslugu Johannese järgi” („Passione di Christo Secondo Giovanni”), autoriks Firenzes tegutsenud organisti, helilooja ja õpetaja Francesco Corteccia (1502–1571), ning 1995/2001. aastal valminud „Ingel seisis” („Stetit angelus”) hetkel Padova konservatooriumi kompositsiooniõppejõuna tegutseva Giovanni Bonato (1961) sulest on piiripunktid, mis raamisid helimaailma, kuhu kuulaja viidi paastumaarja- ja leinapäeva õhtul Jaani kirikus. Nende teoste vahele…
-
Uskusin, et ei julge pärast 1998. aastal Soome RO s kuuldud Wagneri „Valküüri” meistrite meistri Leif Segerstami interpretatsioonis enam iialgi selle helilooja loomingu juurde tagasi tulla! See oli igas mõttes täiuslik: muusikaline mõtlemine, terviku hingus, orkestri kõla, akustika ja muidugi solistide tandem eesotsas võrratu Jukka Rasilaineniga Wotani rollis. Wagneri „Lohengrini” uuslavastus Tamperes tekitas siiski intrigeerivat huvi, sest praeguse Soome laulumaailma suurkujude Kirsi Tiihoneni, Jukka Rasilaineni ja Jaakko Ryhäneni kõrval on…
-
Mäletan oma noorusajast mitmeid vapustavaid kinoelamusi seoses ooperiga: Verdi eluloofilmid, kus kõlas Arta Florescu imeline hääl, ja Carusost – Mario Lanza meil tolles ajas ennekuulmatu energialaengu ja isiksuse sarmiga hääl ja olemus, ja muidugi ooperfilmid „La traviata” Teresa Stratase ja Plácido Domingoga ning Šostakovitši „Leedi Macbeth Mtsenski maakonnast” kirgliku ja jõulise Galina Višnevskajaga peaosas.
-
„Vocalissimo”: Annaliisa Pillak ja Ralf Taal 16. I Tallinna raekojas.
Kuna viimastel aegadel on olnud melomaanidel võimalus näha-kuulata kino vahendusel nii La Scala kui Metropolitan Opera üliglamuurseid ooperietendusi, kus laulmas tänase päeva kõige säravamad lauljad ja kaamera toob vaatajani sageli viimse piirini võimendatud laulja emotsiooni ja kõlapildi, siis mõjus Pillaku ja Taali kammerlaulu sarjas esitatu kui oma, kodumaise viljapuuaia parim õunasort! See oli elus, oma loomulikus vahetuses nii värske ja…
-
Ooperi sünniaja taustast ning saatusest Eesti lavadel
26. jaanuaril 1790. aastal esietendus Viini Linnateatris Mozarti koomiline ooper „Così fan tutte”. 16. XI 1789 oli Constanze ja Wolfgangi perre sündinud viies laps, tütar Anna, kes lahkus elust samal päeval (27. XII 1787 oli lahkunud pooleaastane tütar Teresia). On säilinud kiri Puchbergile, ühele sõbrale Vabamüürlaste loožist: Mozart, täis ahastust, palub laenuks 500 florintit, sest olukord peres on kisendav. Samast ajast pärineb helilooja kiri…
