-
Menotti lühiooperid “MEEDIUM”ja “TELEFON”: lavastaja Neeme Kuningas, dirigent Erki Pehk, esietendus Estonia kammersaalis 7. X.
1911. aastal Itaalias sündinud ja USAs laineid löönud Gian Carlo Menotti on öelnud, et tänapäeva heliloojate instrumentaalne suhtumine inimhäälde on tema arvates kindel mugavus, kartus selle olemuse liigse ekspressiivsuse, liigse “inimlikkuse” ees. Kuulates-vaadates kahte ülikontrastset lühiooperit “Meedium” ja “Telefon”, võime veenduda, kuivõrd rikkalikult on Menotti kasutanud inimhääle ja -vaimu ressursse nii napis ajaruumis, nagu seda on…
-
Taisto Noor Sarastrona. alan prosa
-
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: AILE ASSZONYI (sopran) ja HELIN KAPTEN (klaver) Kadrioru lossis 11. IX.
On rõõm, et Eesti muusikaelus on taastumas soololaulu traditsioon. On see ju üks näitaja, kas oleme selles valdkonnas tõsiselt võetavad ka maailma kultuuripildis või ei.
-
Viltune rist – kas valgusekiir paremasse maailma või allakäigurada põrgusse?
-
IV Klaudia Taevi nimeline noorte lauljate võistlus Pärnus 1. ? 5. VI.
-
Noored lauljad rahvusooperis.
Nende sõnadega võiks iseloomustada viimaste aegade sündmusi Estonia laval. Nimelt on reas rahvusooperi repertuaaris olevates lavastustes üles astunud uued osatäitjad, meie muusikaakadeemia bakalaureuse ja magistrantuuri lõpetajad.
-
EINO TAMBERGI ooperi ?CYRANO DE BERGERAC? teatraliseeritud esitus, dirigent Vello Pähn, lavastaja Neeme Kuningas. Osades Rauno Elp, Alfia Kamalova, Mati Kõrts, Jassi Zahharov, Helen Lokuta, Ivo Kuusk jt. 25. V Rahvusooperis Estonia.
-
NARGEN OPERA: Haydni ooper ?ARMIDA? Eesti Draamateatris 8. V, Tallinna Kammerorkester ja solistid Tõnu Kaljuste juhatusel.
-
?Südame laul ? Georg Ots 85?: TALLINNA FILHARMOONIKUD, Vitali Bilyi, Juhan Tralla jt solistid ERI KLASI ja ERKI PEHKI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 20. III.
-
JOSEPH HAYDNI ooper ?ELU KUU PEAL?. Dirigent TÕNU KALJUSTE, lavastaja ANDRUS VAARIK. Osatäitjad Maris Lilosson, Helen Lokuta, Kädi Plaas, Mati Turi, Priit Volmer, Rainer Vilu, Toomas Tohert jt, Tallinna Kammmerorkester. 26. II Eesti Draamateatris.
-
Lätlaste ?Tosca? oli vokaalselt perfektne, ent lavastuslikult problemaatiline.
Giacomo Puccini ?TOSCA?. Lavastaja D. Bertman (Moskva teatrist Helikon), dirigent A. Nelson. Floria Tosca osas Marina Tropina, Mario Cavaradossina Aleksander Antonenko, Vitellio Scarpia rollis Samson Izjumov jt. Läti Rahvusooperis Riias 13. II.
-
?La traviata? keskmes on laulja kui looja
Esiplaanil Aivar Kaseste (Gaston) ja Jan Oja (Alfredo Germont).
-
Angelika Mikk ja Aare Saal.Harri Rospu
11. VI esietendus rahvusooper Estonia egiidi all G. Rossini koomiline lühiooper ?Sinjoor Bruschino ehk poeg juhuse tahtel? Vene Draamateatri saalis, osatäitjateks Eesti Muusikaakadeemia üliõpilased.
-
Festival ?Tubin ja tema aeg?: Pille Lill (sopran), Mati Palm (bass-bariton) ja Ralf Taal (klaver) Tallinna raekojas.
9. VI avanes võimalus raekojas kuulata eesti soololaulu tippteoseid Pille Lille, Mati Palmi ja Ralf Taali esituses. Ettekandele tulid Mart Saare, Eduard Oja, Eduard Tubina ning festivali ?Tubin ja tema aeg? kontekstis ka Sergei Rahmaninovi soololaulud.
-
ehk Vastuseks nii kahtlejatele kui entusiastidele
Karmen Puis (Vanatüdruk) ja Liana Kullasepp (miss Pinkerton) Menotti ooperis ?Vanatüdruk ja varas?.
-
Pjotr T?aikovski ooperit ?Padaemand? tutvustavas bukletis on ära toodud Eduard Tubina väga tabav T?aikovski iseloomustus: lõpmatult ergas, peenetundeline, kergesti süttiv ja ääretult avarahingeline nukruse ja kadunud õnne laulik. Kui viia kokku T?aikovski viimase eluperioodi sündmused ja kirjades esinevad vihjed, siis võib vist eksimatult oletada, et ?Padaemanda? peategelase Hermanni hingelist seisundit ja rahutust väljendavad muusikalised teemad, alates avamängu kurvast juhtmotiivist, on toitu saanud autori enda vastuolulisest ja ülipelglikust ning salasoppidega hingeelust.…
-
Olles mõned aastad tagasi näinud videosalvestusi bariton Thomas Hampsoni soolokontserdist ja tema meistrikursusest Amsterdamis, kus erakordselt huvitav ja tark laulja jättis unustamatu mulje, ning hiljem R. Straussi ooperi ?Arabella? salvestust, kus Hampson laulis Mandrykat (dirigendipuldis Christoph von Donhanyi, partneriteks Karita Mattila, Barbara Bonney jt.) äärmise emotsionaalsuse piirimail, teostatud täiusliku vokaaltehnika ning võluva sarmiga, otsustasin kõhklemata minna kuulama tema soolokontserti Helsingi Ooperimajas 4. IV.
-
Imre Kálmáni operett ?Krahvinna Mariza?. Lavastaja Thomas Wiedenhofer, dirigent Lauri Sirp, kunstnik Silver Vahtre.Osades: Pille Lill (Krahvinna Mariza), Mati Kõrts (Krahv Taszilo), Urmas Põldma (parun Koloman Zsupan), Kristina Vähi (Liza), Maimu Krinal (Vürstinna Bozena), Karmen Puis (Manya), Jaan-Willem Sibul (Vürst Moritz Dragomir), Tõnu Kattai (Penieek) jt. Esietendus Vanemuise ooperiteatris 25. III
Emmerich (Imre) Kálmán sündis 1882. aastal Balatoni järve ääres, õppis klaverimängu, mis katkes käevigastuse tõttu. Jätkas õpinguid õigusteaduskonnas, kompositsiooni…
