-
„Mõtisklused” on ajakirjandus, mitte kirjandus.
Charles Baudelaire, Mõtisklusi minu kaasaegsetest. Tõlkinud Katre Talviste, kujundanud Jüri Kaarma. Ilmamaa, 2010. 616 lk.
Charles Baudelaire on eesti kirjanduses juba igivana tegija. Selleks sai ta küll alles viiskümmend aastat pärast oma surma, aga just nii pikk paistab olevatki olnud aeg, millega maailmaliteratuuri moodsused on eesti kirjanduse moodsusteks saanud. Under, Talvik, Alver, Alliksaar, kuni Kaalepi, Hirve, Krulli ja siinkirjutajani välja – kes kõik pole Baudelaire’i…
-
Andrew Hussey, Pariis. Salajane ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Jaanus Õunpuu, toimetanud Reeli Ziius. Kujundanud Jüri Jegorov. Varrak, 2010. 517 lk.
Pealkiri „Pariis. Salajane ajalugu” tundus sedavõrd Dan Browni ja muu salapäratööstuse vaimus, et ma ei hakanud seda raamatut poes isegi mitte lehitsema. Aga selgus, et pealkiri on eksitav ja okultset ega muidu new-age’ilikku pole selles raamatus midagi, kuigi Pariisi ajaloost rääkides ei saa ka Hussey mööda ei okultismist ega lõpuks new…
-
Mehis Heinsaare „Sügaval elu hämaras” on ajatu raamat, mis on selle tugevus ja ka nõrkus.
Mehis Heinsaare luuledebüüt „Sügaval elu hämaras” meenutab oma vormilt (ja mõneti ka sisult) juba eaka, mitu luuleraamatut avaldanud poeedi valikkogu. Hinnaline kõvaköide, kokkuvolditud kriitpaberist vahelehed, millele trükitud Arne Maasiku fotosid saab avada just nagu altaritiibu, 111 lehekülge, üle 70 luuletuse … Lisaks veel eeltiitlile diskreetselt trükitud arvud 1992–2008.
-
1. Milline näib pärast 2008. aastat olevat globaalse kapitalismi tulevik ja tervis?
2. Kas on karta, et õhtumaad on sunnitud käegakatsutavas tulevikus oma elustiili ja hoiakuid muutma?
3. Möödunud sajand tähistab formaalselt kolonialismiperioodi lõppu. Kas on loota, et arvukad mittelääne kultuurid liiguvad alanud sajandil väärikama ja tänasest pingevabama iseolemise poole?
4. Kui ohtlik on Venemaa täna Eestile? Kui ohtlik läänele?
-
Ilu ajalugu. Koostanud Umberto Eco. Tõlkinud Maarja Kangro, toimetanud Haljand Udam. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. 439 lk. Inetuse ajalugu. Koostanud Umberto Eco. Tõlkinud Ülle Udam. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008. 455 lk.
Kas küsimus ilust ja selle olemusest pole muutunud õieti tühjaks, kui mitte tühiseks? Näib, et kui see kedagi veel huvitab, siis ainult kahes äärmises mõttes: kas väga teoreetiliselt või väga praktiliselt. Ühelt poolt kunsti- ja filosoofiaajaloolased, kes võrdlevad iluarusaamu „Platonist Pollockini” (ja…
-
Eesti Raadio ?Ööülikooli? kevadkoolis, Muhumaal Pädaste mõisas märtsi lõpul peetud ettekanne
Sõna ?ökoloogia? on lääne ühiskonnas omandanud vähemalt kaks tähendust. Üks neist on teaduslik, teine ideoloogiline. Ökoloogia kui ökoloogiateadus on suure eluteaduse ehk bioloogia üks haru, sealjuures üks ajalooliselt nooremaid. Seda ökoloogiat võib defineerida kui distsipliini, mis uurib elusorganismide vahel ning organismide ja keskkonna vahel valitsevaid suhteid. See sõna ?suhted? tasub meelde jätta. Kas pole selles midagi väga moodsat? Suhtekorraldus,…
