Tiivasirutusest asjatuks muudetud ohvriteni
Suvi 2005 kestab ikka veel, kuumuski jätkub, nii et ikka seesama ehk semper idem. Loomulikult on suvi õitsemise, puhkamise ja lõbutsemise aeg. Ent on üks sihtgrupp, kooli-lõpetavad noored, kellele suvi on ka mis-saab-edasi-otsustamiste aeg. On ju kooli lõpetava nooruse näol tegemist tiibu sirutavate noorlindudega, tiivasirutamise ajaga. Tänagi on tuhanded Eesti noored parasjagu oma tiibu sirutamas ülikoolide auväärsete koridoride jahedas hämaruses. Kuhu minna? Kas Euroopasse? Kelleks saada?…
Suvi läheb muudkui aga edasi, suvi kestab. Suvi on ikka üks ja seesama, ladinakeelselt üteldes ? semper idem. Seepärast ka veel kord kolikambri-juttu just Johannes Semperist (1892 ? 1971). Vähe sellest, et teda nüüdis-Eestis tuntakse eelkõige nn. juunikommunistina, nimigi on tal imelik, suisa euroopalik, ja nimekaimustub kuulsa saksa arhitekti Gottfried Semperiga (1803 ? 1879). Semper ei olnudki hinge poolest eestlane, vaid pesueht eurooplane, kusjuures ?semper? tähendab ladina keeli ?alati, alaliselt?.…
Eestimaa suvi 2005 kogub üha ?tuure?, oleme vuramas otse südasuvve, ainult see paganama Venemaa loobib meile pidevalt kaikaid kodaratesse, nüüd tahab isegi oma allkirja piirilepingult tagasi võtta, et neil suvel ka midagi paremat teha ei ole, no ajab ikka ühe õige eestimehe vihale küll! Alati pole see siiski nii olnud. Teeme kolikambri ukse lahti ja otsime lugemiseks midagi positiivsemat, näe, ongi siin Johannes Semperi igati paslik romaan ?Punased nelgid? (1955),…
Üleüldine nahaaluse rasvakudestiku kasinus
Eesti keeles on ilus sõna ?kauge?, see on nii meloodiline ja riimub nii kenasti sõnadega ?lauge? ja ?rauge?. Selles meloodilisuses on midagi romantilist, midagi nostalgilist, neis sõnades on igatsus. Võib-olla on see igatsus laugete ja raugete kauguste järele? Igatahes on olukordi ja on inimesi, mis/kes on kaugel. Kaugel võib olla ruumiliselt ja kaugel võib olla ka ajaliselt. Võib olla sotsiaalselt, psühholoogiliseltki kaugel.
Eesti on eelkõige keeleline nähtus. Vanasti olevat Eestis valdavalt räägitud eesti keelt. Lätistki eristab meid ainult keel. Muidu oleme ju lätlastega üks rahvas, keda võiks tinglikult tuleviku-Euroopas nimetada liivlasteks ja Eesti-Läti tulevast kaksikvabariiki vastavalt kas Livonia või siis Lieflandt. Niisiis, kõige tähtsam on siinmail ikka ja alati olnud keeleküsimus. See tähendab: mis keeles mõtelda, mis keeles ütelda, mis keeles ülemusele pugeda jne. See on tegelikult igasuguse inimliku eksisteerimise alus, mis…
Innustunud brechtiaan Kross
Jaan Kross saab kaheksakümne viie aastaseks, ja on üha rohkem muutumas Andres Paasi tänapäevaseks versiooniks. Krossi Vargamäe on ju olnud see valge paber, mida ta läbi aastakümnete on kraavitanud, kündnud ja äestanud. Tööd on tehtud, tõde ja õigus (Eesti Vabariik) taaskehtestatud, ent ? järeltulevad eestlased varastavad! Varastavad otsekui Venemaal! Alles see oli, kui Eesti isamaa viljatagavara ära varastati. Nüüd on hunnik riigisaladusi välisministeeriumis pesitsevate spioonide poolt ära varastatud.…
Nii kirjandus kui ka kirjanikud on tavaliselt ikka seotud rahaga. Teisisõnu. Kirjutatul on raha lõhn juures. See on loomulik. Lillekasvataminegi on ju rahaline nähtus. Rahast kui niisugusest siis rääkimata. Räägimegi täna juba tuntud juttu Eesti rahvusrahast, kroonist, mida pildiliselt kaunistab ka mitu kirjanikku. Tegemist on 1990ndate alguse Eesti Vabariigi rahategijate isepärase kirjanduslooga, kaanoniga, mis ootuspäraselt kätkeb endas nii valikut kui ka maksumust. Näiteks Kreutzwaldi eestlaste rahvusraha peal ei ole, tema…
Eestimehe majajanu
Asja alguses on tegelikult Karl Ristikivi (1912 ? 1977) ühe oma romaaniga, millel on tänaseni kaks nime: esimene trükk ilmus aastal 1940 pealkirjaga ?Võõras majas?, hiljem tuli ?Õige mehe koda?. Seletus on lihtne ? süüdi on (juuni)kommunistid ja teised okupandid. ?Õige mehe koda? on n-ö piibelliku päritoluga ja seda ei saanud pärast 1940. aasta juunit kasutada. Sellepärast pidigi Ristikivi koja asendama majaga ja ?õige mehe? ?võõraga?. Aga see pealkirja…
Loomulikult tuleb meil vahet teha jõulude ja nääride vahelt. Jõulud on ikka enne ja alles siis tulevad näärid. Ainult et näärisid ei taha enam keegi mäletada. Mingis akadeemilisemas mõttes on siin tegemist n-ö enne/pärast dilemmaga, mida võiks ju ka kirjeldada põhjuse/tagajärje plaanis, st et jõulud põhjustavad näärid (või oleks õigem ütelda ? näärisid?). Teisisõnu ? sellepärast, et on jõulud, tulevad ka näärid.
Ideoloogiliselt asjale lähenedes on jõulud aga ikka religioosne…
Tihtilugu üteldakse, et elamine on raske. See on õige. Ainult et ? mis on elamise vastand, opositsioon, alternatiiv? Kas mitte-elamine? Või hoopis suremine? Nii või teisiti ? raske on elamine ikkagi. Ent ilmselt iseäraliselt raske oli elamine minevikus, st möödaläinud sajanditel. Võtame asja kainelt ja ütleme, et praegu on taas aktuaalne rääkida meie Lauluisast Kreutzwaldist. Seda seoses eelkõige tema sünniaastapäevaga. Tänavu saab ju juba 201 aastat päevast, mil ta sündis.…
Lõpp on lõpp. Lõpp on tavaliselt ka mingis mõttes lõplik. Ent kuidagimoodi seostub lõpuga ka algus, mida võib ju jällegi mingis mõttes märgistada ka kui ?ärkamist?. Seda küll juhul, kui sellele algusele eelnes ?uni?, ?magamine?, ?öö?, ?seitsme- või kuuesaja aasta pikkune orjaöö?. Ja nii edasi. See oleks Eesti/eesti juhtum. See oleks eestluse n-ö isamaakõneline ajalugu, võõrvõimudest sandistatud rahva ägamine, kibestatud rahvusjuhtide kunagine demagoogia.
Kusjuures seda ?ööd? ei ole kombeks nimetada…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
