Vaatamata oranžerii sinivereliselt ekstravagantsetele juurtele ei saa linna uusimas triiphoones flanöörid sompus ilma kiuste apelsinipuude all kohvi rüübata.
Enne kirjutama hakkamist olen pühkinud, pesnud, nühkinud, sättinud, kastnud ja paigutanud ehk asjatanud põgenemist pakkuva olmega ja lükanud edasi hetke, mil tuleb vaimutööga alustada. Äkki on üleminek kodutöödelt n-ö päris tööle kodus liiga sujuv, puudu on paus? Molutamine pidi loovuseks vajalik olema ja kõik, kes proovinud, teavad, et kodukontor on selleks väga hea koht: ettekäändetegevust jagub samas ruumis küllalt. Lõpuks läpaka kaant avades olen juba nagu peaaegu kohal, valge leht…
Arhitektuurivõistluse žürii liige Enrique Sobejano: „Me ei otsinud ainult vormilist väljendusrikkust, vaid maja, kuhu sisenetakse isegi siis, kui täpselt ei tea, mis seal asub.“
Kui seni on Veneetsiasse tuldud arhitektilt-arhitektile sõnumeid lugema, maalides kujutelma ebavõrdsust vähendavast arhitektist, siis seekord näidatakse, et tulevik on mujal, Aafrikas.
Artiumi arhitektuur on kasinuse ajastule kohaselt ratsionaalne ja loogiline. Tehaselik ilme kinnitab, et kultuuri viljelemine ja industriaalne väljanägemine on harjumuspärane liit.
Mies van der Rohe arhitektuuriauhind näitas taas, et arhitektuur seisab keeruliste probleemide ees, alates ehitamise negatiivsest keskkonnamõjust kuni ebaõiglase eluasemeturuni.
Vilen Künnapu: „Tallinn – vahel on küll tunne, et on ikka kolgas! Vaata siingi aknast välja: mingi trafoputka, prügikastid, poriloigud. Selline see Eesti on, ilma idealiseerimata.“
„Eestlased ei ole kunagi olnud monumendirahvas. Meie kultuurimälu on hoitud keeles, laulus, suulises pärimuses. Eestlase kollektiivne mälu on loomult mittemateriaalne, kõigest tühine osa sellest on valatud pronksi või raiutud kivisse,“ kirjutavad Marek Tamm ja Pille Petersoo pronkssõduri sündmuste järel välja antud kogumikus „Monumentaalne konflikt“. Monument ja selle mõju, identiteediloome ja mälupoliitika olid ühtäkki kuum teema nii meedias kui akadeemilises sfääris: arutati selle üle, mida ja kuidas me mäletame ning kuidas…
Kui Eesti Arhitektuurimuuseum 25 aastat tagasi 1. jaanuaril asutati, oli idee õhus olnud juba aastakümneid. Ajaloost ja pärandist huvitatud arhitektide eestvõttel koostati mitmel pool Tallinnas näituseid, 1980. aastal pidas arhitektide liit koguni plaani Suur-Karja 20 asuva maja – kunagi Saksa klubiks ehitatud uhke hoone, kus kuni uue postimaja valmimiseni tegutses postkontor – rekonstrueerida arhitektuuri propaganda majaks, mis sisaldanuks ruume ka muuseumile. Vanalinnas küsiti linnalt teisigi pindu, kahjuks edutult.
Oma maja. Institutsionaalses…
Sam Jacob: „Tee seda, mida tahad teha, ära oota, et sulle helistab ideaalse projektiga ideaalne tellija. Seda ei juhtu.“
„Nad ehitasid sätendavatest sinistest litritest romaani kiriku, kooli, mis näeb välja nagu gooti pulmatort ja pöörasid Heraklese pea pehmeks istmeks. Nüüd tuli ootamatult teade FATi, selle ulaka Londoni arhitektuuribüroo tegevuse lõpetamisest. Arhitektid tavaliselt kas surevad, lahutavad või lähevad pankrotti – miks poistebänd nüüd lahku läks?“, alustas ajaleht Guardian kalambuurirohket artiklit arhitektuuri…
Üks praeguse muuseumitöö (või -tööstuse?) maksiime on, et kõige edukamad on muuseumid, millest on saanud meelelahutuse, linnauuenduse ja vaatemängu keskpunkt. Meremuuseumi Lennusadam, mida on lühikese aja jooksul igas mainitud vallas saatnud edulugu, sai möödunud aasta lõpul raamatuga maha – oma maja raamatuga, mis kuulub üsna tavapäraselt iga oma hoonet ja lugu väärtustava…
Kalendriaastasse mahtuv kokkuvõte arhitektuurimaastikust on paraku üsna kaheldava väärtusega ettevõtmine: uued hooned ja keskkonnad sünnivad alati väga aeglaselt, otsused on ammused, valmivate majade tegelik algus – olgu buumiajal riiulisse jäänud projektilt tolmupühkimine või käepigistus võistluse auhinnatseremoonia prožektorisäras – jääb sageli aastate taha. Arhitektuuris on kõik seotud pikemate protsessidega, võib öelda, et…
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna urbanistika erialal algab iga kevad ühtviisi: urbanistika ja linnamaastike päevadega.1 Mitmepäevane rahvusvaheline üritus on urbanistika erialal olnud algusest peale üks olulisemaid akadeemilisi väljundeid, ehkki selle mastaap ja ehk ka laiem kõlapind on olnud väga varieeruv. Tänavu 8. – 11. maini Tallinnas peetud arvult 11. ürituse deviisiks oli „Sotsialistlik ja…
Näitus „Expo 160. Arhitekt Xaveer de Geyter” Eesti arhitektuurimuuseumis 19. aprillist kuni 25. maini. Korraldaja CIVA ja Xaveer de Geyter arhitektid (XDGA).
Sisearhitektide liidu aastapreemiate jaotamine on iga-aastane ja pika traditsiooniga sündmus, mis nagu auhinnatseremooniad üldiselt on suunatud valdkonnale tavalisest suurema meedia- ja publikutähelepanu võitmisele. Kõlama jäävad rohkem või vähem tuttavad nimed – eriala „tegijad” –, kataloog ja näitus annavad esindusliku ja professionaalselt fotografeeritud pildi sisearhitektuuri aastatoodangu paremikust. Sisearhitektuur on lai ja kohati…
8. märtsil toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Kunstiteadlaste Ühingu aastaseminar „Öö muuseumis ehk Kuidas näidata kunstiajalugu?“. Seminar annab mitmekülgse ülevaate kaasaegse muuseumi kujundus- ja esitluspõhimõtetest, keskendudes kunstiajaloo näitamise muutumisele viimasel kümnendil. Seminaril esinevad kunstiteadlased, kuraatorid, ajaloolased ja arhitektid, kes konkreetsete näidete ja uurimisteemade toel aitavad lahti mõtestada kiirelt muutuvat muuseumimaastikku, selle…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Klaasist ja metallist, moekalt pastellrohelist tooni maja signatuuriks on ristkülikukujulise mahu peale kergitatud kolm poolsilindrit, mis toovad meelde XIX sajandil Londonisse või Pariisi püstitatud suurlinlikud klaasist ja terasest paviljonid ning kuninglikud palmimajad.Vallo Kruuser / Eesti Ekspress
Film Emil Urbelist kui arhitektist on kindlasti tehtud vaatajaga arvestades: arhitektuur ei pea olema midagi liiga keerulist ja igavikulist.Kaader filmist
Tool on mööblidisainis üks arhetüüpsemaid asju, keha pikendus. Ese, mida harjutatakse õppetöös ja hiljem juba vastavaks meistriks saanuna lõputult kogu erialase elu.Päär Keedus
Andres Alverile on arhitektuur kunst, mis vajab tellijat (ja tutvusi), aga ka kunst, mis toitub mõttevahetusest, ideede põrgatamisest, maailmaga kursis olemisest.Piia Ruber
Enrique Sobejano leiab, et Süku rajamine keskparki on Tartule võit, mitte kaotus.Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix
Sammy Baloji ja Gloria Cabrali skulpturaalne sein tegeleb Kongo ja selle kunagise emamaa Belgia koloniaalsuhtega, kus kaevandusjäätmeist tehtud tellised segatuna Veneetsia klaasitükkidega on kujundatud Kongo traditsioonilisi tekstiile meenutavaks ornamentikaks.Andrea Avezzù / La Biennale di Venezia
Maailma kõige prestiižikamaks nimetatava Pritzkeri arhitektuuripreemia pälvis tänavu Sir David Chipperfield.Tom Welsh
Algselt noorte talentide kooliks kavandatud hoonest sai lõpuks kogu piirkonna kultuurisüda.Tiit Mõtus
Berliini Frizz23 (Deadline Architects) on Saksamaa esimene kooperatiivne kontorihoone.Jan Bitter
Vilen Künnapu oma maalinäitusel „Aktid arhitektuuris“ Kopli Põhjala tehase kunstigaleriis.Piia Ruber
Konstantin Budarin leiab, et on kohane küsida, milliseid protseduure ja ruume vajatakse praegu, et turgutada väsinud keha ja vaimu.Tiina Tammet
Octavio Mestre: „Hea maja on selline, mis toob kananaha ihule. Kõige tähtsam asi hoone juures on ilu.“Erakogu
Salto arhitektuurist kumab alati läbi selge idee, soov ruum teatud viisil toimima panna ning kõik muu on selle sirgjooneline vormistus, ei mingit flirti muude asjadega.Terje Ugandi / Salto