Argo Valsi uus, teine album kannab küll pealkirja „Nokturn“ ja on ümbrise põhjal „inspireeritud ööst ja minutitest enne koitu“, aga juba avaloo „24“ esimestest hetkedest mõjub selle helgus pigem päevaselt, päikeseliselt. Ehk on vibrafon (või mõni muu metallofon?) põhjuseks, miks mõtlen esimesena Tortoise’ist ja nende ümber koondunud džässi usku Chicago indie-meestest nagu Sea and Cake või Chicago underground-eesliitega kooslused. Tortoise võlus sellega, et nad võtsid rokist välja roki ja panid…
Dokumentaalfilm-installatsioon „Bergman Ugandas“ („Bergman in Uganda“, Rootsi 2014, 80 min), režissöör Markus Öhrn. Linastus SAALi biennaali raames Kanuti gildis.
Postkolonialistlik läänemaailm on leidnud tihti lohutust meie ja Aafrika kultuuri vastastikuse tõlkimise vigadest. Kommunikatsiooni-arusaamatused à la Jim Jarmusch on tänuväärne koomiline materjal ja tuleb öelda, et ideoloogilises plaanis kannab neid enamasti õilis kultuurimüüt „nooblist metslasest“, kelle meie mõistes tagurlikud kombed osutuvad lõpuks märksa inimlikumaks kui meie progressiivsed tõekspidamised heast ja halvast, õigest ja…
Tundub, et üheksakümnendate vaim pole surnud ka uue põlvkonna hulgas. Noor filmitegija Triin Ruumet on teinud mitu lühifilmi, mille tegevus toimub 1990. aastate Eestis, sama ajastut käsitleb ta ka oma debüütmängufilmis „Päevad, mis ajasid segadusse“, mille võtted käivad praegu ja mis peaks kinodesse jõudma 2016. aasta märtsis.
Miks on su filmil selline pealkiri?
Triin Ruumet: Filmi pealkiri ei olnud kaalutletud otsus pärast pikka arutelu, et mis see küll olla võiks. Pealkiri tuli juba…
27. mail 1999 üritati NATO rünnakute käigus Põhja-Serbias Palići järve ääres hävitada sealset meteoroloogiajaama, lõhkekeha kukkus aga järve ega plahvatanud. Nüüd, 16 aastat hiljem, on järves lebav elektrooniliselt juhitav rakett GBU-16 muutunud linnafolkloori peategelaseks, sest sellest immitsev uraan ja jumal teab mis veel on reostanud Palići järve sedavõrd, et sinna ujuma minna võib rangelt „omal vastutusel“ – privileeg, mida ei kasutata. Nagu ikka, salgab…
Miks ei ole meie filmikunstis ja eelkõige dokumentalistikas üldse käsitletud majandussurutise ja -kriisi teemat Eestis?
Meelis Muhu: Üks võimalik põhjus on ehk see, et need teemad ja meeleolud ei ole filmitegijaid piisavalt teravalt puudutanud, kuigi see kõlab isegi minu kõrvus veidi ebausutavalt. Rohkem toetan ma versiooni, et sotsiaalpoliitiliste probleemide käsitlemist peetakse rahvusliku ängi taastootmiseks ning Eesti filmiloojad üritavad seda traditsiooni põhimõtteliselt vältida. Pealegi on mitmeid…
Linnamehena on ehk pisut pealiskaudne kirjutada haldusreformist või regionaalpoliitikast, sest Eesti Tallinna-kesksus ei tule vist kellelegi üllatusena. Huvitaval kombel tehaksegi maaelule ettekirjutusi enamasti linnas. Sellega seoses meenub tahtmatult Saudi Araabias Qassimi ülikoolis peetud rohkete osavõtjatega naiste õiguste teemaline konverents „Naine ühiskonnas“, millest võtsid nii esinejate kui ka kuulajatena osa ainult mehed.
Kui palju arvestatakse haldusreformi teostamisel ringkondlikke huve (vastukaaluks riikliku säästupoliitika huvidele), on ju rahvale samuti…
Kati Ilves: „Kaasaegne kunst on muutunud väga kaamerapõhiseks.“
Millisena olete sõnastanud KuFFi fookuse või mõtte?
Kati Ilves: Fookus on filmi ja kunsti sidumisel. Festivali eesmärk on näidata töid, mis ühel või teisel viisil kuuluvad mõlemasse kategooriasse, olles siis kas oma pildikeelelt käsitletavad kunstiteosena või on algselt loodud galeriiformaati arvestades ning filmi ja video piirimail või näiteks osana installatsioonist. Sellest lähtuvalt oleme jaotanud filmid ka teemade kaupa kategooriateks: on kaasaegse…
Mida peaks tegema uus kultuuriminister filmivaldkonna arendamiseks?
Ülevaade olukorrast Eesti filmipoliitikas võib kõlada veidi nagu kordama jäänud plaat, aga seni, kuni valukohad on samad, ei tohiks neilt ka tähelepanu eemale pöörata. Kui tavaliselt viidatakse parteide otsustusvõimet kritiseerides sellele, et ametiajad on vaid nelja aasta pikkused ja ükski poliitik või institutsioon ei soovi teha otsuseid, mille täideminek selle ajamahu ületaks (kartuses, et võimuvahetuse korral tühistatakse eelmised otsused juba partei imidžist lähtudes…
„Tasujad“, Marveli universum ja filmide hulgikaubandus
Mängufilm „Tasujad. Ultroni ajastu“ („Avengers: Age of Ultron“, USA 2015, 141 min), režissöör Joss Whedon, stsenaristid Joss Whedon, Stan Lee ja Jack Kirby. Osades Chris Evans, Mark Ruffalo, Scarlett Johansson, Robert Downey jun, Chris Hemsworth, Jeremy Renner, Samuel L. Jackson jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris, Ekraan, Kosmos ja Cinamon.
Superkangelastest koosnev supergrupp „Tasujad“ on jõudnud oma teise filmini, mille sisu on keeruline paari lausega…
Tundub, et tulebki taas teha juttu õigustest audiovisuaalses valdkonnas, kuigi see on teema, mis ei allu suuremast seletamisest hoolimata erilisele mõtteselgusele. Seda teavad justkui nii tarbijad, tootjad, vahendajad kui ka seaduste täitjad, et loomingulist omandit on vaja mingil moel seadusega kaitsta. Kahjuks on kogu prevaleeriva piraadihirmu tagajärjel ja suutmatusest muutuvate aegadega kaasa minna varitsemas oht, et tehakse rumalaid samme, mida ei ole hiljem…
Selle loo pealkiri, William Shakespeare’i poolt näidendis „Torm“ esimesena kasutusele võetud fraas,1 tähistas algselt igasugust ebatõenäolist partnerlust, ent on tänapäeval seostatav põhiliselt poliitikaga. Tõepoolest, kus mujal oleksid inimesed nõus sellesarnasel moel oma põhimõtetega nii märkimisväärsele kompromissile minema, kui kaalul on see ideoloogiliselt äärmiselt plahvatusohtlik ja salakaval kontseptsioon nimetusega greater good ehk suurem, laiem eesmärk, mis pühendab abinõu?
Kui tänavustele valimistele on viidatud kui vastandumisekesksetele,2…
Ameerika, vabade maa, nagu ütleb ka hümn. Demokraatia kants ja kõigi võimaluste maa. Seda üldtuntud mütoloogilist kuvandit USA kohta on läinud aastate jooksul olnud järjest keerulisem alal hoida. „Ameerika snaiperi“ („American Sniper“, Clint Eastwood, 2015) kassaedu tundub näitavat just seda, et rahval on sisemine soov klammerduda tuttava suure narratiivi külge, kuigi see kipub koos veega alla minema. Üheks selle müüdi keskseks terminiks on ka „iseseisvus“ või…
Paraadkultuur pole võõras ühelegi rahvusriigile. Riiklik mainekujundus on oluline asi nii siseseks kui väliseks kasutamiseks: kodanikele tuleb aeg-ajalt meelde tuletada, et on veel endiselt millegi üle uhke olla, rahvusvahelise läbimurde korral on meie imidž aga sellise kultuuri vahendusel plekitu ja eepilis-kangelaslikud läbielamised häälestatud tabama sügavamaid hingekeeli.
Eesti rahvusliku kultuuri käilakujusid vaadates tükib paratamatult pähe küsimus: kui riietada need lahti „rahvuslik-verejanulisest“ dekoorist, siis mis jääb alles? Kas sellised…
Mängufilm „Uus sõbranna” („Un nouvelle amie”, Prantsusmaa 2014, 108 min), režissöör-stsenarist François Ozon, operaator Pascal Marti, helilooja Philippe Rombi, Ruth Rendelli samanimelise romaani järgi. Osades Anaïs Demoustier, Romain Duris, jt. Linastub kinos Artis.
Ozoni karjääri keerdkäike ja eksirännakuid kaasa tehes tahaks lihtsalt tõsta käed taeva poole ja hüüda ehtprantslaslikult: incroyable! Selle prantsuskeelse sõna abil võib väljendada ühtaegu nii frustratsiooni, hämmeldust, vaimustust kui kindlasti veel nii mõndagi…
Jan Erik Holst: „Peaksime Skandinaavias paremini mõistma Baltimaade erinevusi.”
Jan Erik Holst on Norra filmitööstuses legendaarne mees ja tuntud kõikjal väljaspool oma põhjamaise kodumaa piire. Tema eluloost leiaks lugematult olulisi ja märkimisväärseid seiku, kuid Eesti seisukohast on tähtis tunnustada Holsti kui väsimatut Balti filmikunsti apologeeti, kes seisis meie savijalgadel filmikunsti eest juba siis, kui ülejäänud suhtlesid Baltimaadega Moskva vahendusel.
Nüüd on Jan Erik Holstil ilmunud raamat „Stork Flying Over Pinewood”…
Mingit Balti tunnetust ei ole olemas, mingit Baltit ei ole olemas.
Naine kirjanduskonverentsilt „Balti teadvus 2007” (Katariina Lauk), „Sügisball”
Väikeriigi kodanikena mõistame paremini kui keegi teine, kui keeruline on end teatavaks ja kuuldavaks teha. Eesti on üks identiteedita maanurgake, mis ida ja lääne, õigeusu ja roomakatoliikluse ning sotsialismi ja kapitalismi ristteel on end vaheldumisi ja vahelduva eduga üritanud defineerida nii suurriikide kaudu…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
„Krüptoniit“ („La kryptonite nella borsa“, Ivan Cotroneo, 2011).Kaader filmist
Veejay HD teeb tööd, teised vaatavad imelikke valgeid inimesi.Markus Öhrn
Briti kriitik Derek Malcolm intervjueerimas 2002. aastal rüütliks löödud inglise režissööri Alan Parkerit Baris Itaalias.Pressifoto
Parima naisnäitleja auhinna võitnud Emmanuelle Bercot koos Vincent Casseliga filmis „Minu kuningas“.Kaader filmist
Rait Sulg Männimäe kino 50-kohalises saalis.Piia Ruber
Barbara Lorey de Lacharrière (paremal) annab FIPRESCI auhinna üle egiptuse dokumentalistile Hala Loftyle 2012. aasta Abu Dhabi filmifestivalil filmi „Eneseületamine iga päev” („Al-khoroug lel-nahar“), eest.Union des journalistes de cinema
François Ozon, näitlejad Anaïs Demoustier ja Romain Duris ning üks lootust sisendav paberkurg.Internet
Noor matemaatikanohik Nathan (Asa Butterfield) „Just filmi” võidufilmis „X+Y”.Kaader filmist
Gust van der Berghe on „Lutsiferi” tiitrites ühe eeskujuna maininud Hieronymus Boschi, kes kujutas oma maalidel nii taevast, maad kui põrgut ringikujulisena.Kaader filmist
Szabolcs Hajdu on Ungari režissöör selle aastatuhande alguse andekate filmitegijate põlvkonnast. Tänavu PÖFFil linastuv „Miraaž” on tema viies täispikk mängufilm. 2010. aastal tekitas PÖFFil elevust tema eelmine linateos „Bibliothèque Pascal”.Pressifoto