Suuri müüte kannab ikka suur vastasseis: Hektor ja Achilleus, Montecchi ja Capuletti, Hitler ja Stalin, Blur ja Oasis, Jay-Z ja Kanye, Kesk ja Reform, Mallukas ja Paljas Porgand. Draama sünnib vastasseisust, tõde on seejuures suvaline ja reljeefsema vastandamise alandlikus teenistuses. Keda see tõde ikka huvitab, kui on vaja rääkida suurt lugu, mille keskse konflikti ühe või teise poolega õnnestub end samastada võimalikult suurel osal auditooriumist.
Vastanduse eesmärk ja lõpptulem on aga…
4. veebruaril andis näitleja Liam Neeson intervjuu Briti väljaandele Independent, kus ta meenutas, kuidas oli pärast sõbra vägistamisest kuulmist ja teadasaamist, et vägistaja olnud mustanahaline, nui käes mööda tänavaid ringi käinud lootuses, et mõni „mustanahaline värdjas“ ette jääks, et saaks tolle maha lüüa.1
Ürginstinkti isiklik ja valuline ülestunnistus tõstatas ammuse süü ja patukahetsuse kompleksse teema. Kõhklev samm avaliku dialoogi suunas oli astutud iseend ohvriks tuues.
Independenti ajakirjanik Clémence Michallon tunnetas oma sõnul…
Ari Alexander Ergis Magnússon: „Tahtsin uurida narkoturgu Islandil, sest tundub, et alati võetakse kinni valed inimesed ja tõelised süüdlased pääsevad minema. Tegeldakse sõltlaste, nende kurbuse ja rumalusega.“
Leeuwardeni Blokhuispoort (Plokkmajavärav) on väga mõjus vastus küsimusele, mida teha ehitusmassiiviga, millel on halb kohavaim. Kui Tallinna Patarei vangla veebilehe juhatab endiselt sisse lakooniline „patarei tuleviku üle on arutletud rohkem kui kümme aastat“ ja meenub, kuidas kunagine idee viia nendesse ruumidesse Eesti Kunstiakadeemia tundus vaat et hullumeelne, on Blokhuispoort kinnituseks, et kohavaimu saab ka muuta, õigemini, luua midagi loomingulist vana ja uue segamisega. See Leeuwardeni kesklinna kaguservas kanali ääres asuv…
Karlovy Vary festival kõnetas päevakajalisi probleemseid teemasid ja säilitas oma geograafilise fookuse idas.
Järjekordne ida ja lääne suunda ühendav Tšehhi filmifestival Karlovy Varys on lõppenud, auhinnad on välja jagatud ja mõned arvamused selle festivali ning üldse festivalide kohta leidnud järjekordselt kinnitust.
Kuidas võideti ida
Nagu varasematelgi aastatel andsid ka seekord tooni pigem Ida-Euroopast pärit linateosed, kus, nagu oligi arvata, on tegemist minevikurepressioonide ja tänapäeva sotsiaalsete probleemidega. Sellest lausest jäänud…
Õige eesti mehe nime võrdkujuks on ikka olnud Jaan, kuigi tänapäeval veab pigem sinna Kevini ja Robini kanti. Jaani peetakse küll pikaldaseks, aga huvitaval kombel on tema elemendiks hoopis tuli – ohtlik, ettearvamatu, kirglik olend.
Jaanil on tulega omad probleemid. Tema ebastabiilne, ütleksin isegi passiiv-agressiivne sõltuvussuhe tuliveega viis seadusliku lähenemiskeeluni, mis on põhjustanud laialdase meelepaha…
Püha Jüri päeva filmikonverents „Millest unistab Eesti film?“, 29. mail Balti filmi- ja meediakooli kinosaalis SuperNova.
Jüri Sillarti jälg Eesti filminduses operaatorina on erakordne, režissöörina märkimist väärt – kas või juba „Äratuse“ (1989) tõttu –, aga tundub, et lektori ja õpetajana hindamatu, sest ka nüüd, seitse aastat pärast tema lahkumist, on viited ja tsitaadid temale…
noorte kriitikute konkursi korraldaja ja vabakutseline filmikriitik
Kuidas peaks noorte filmikriitika konkurss leevendama probleemi, et häid filmist kirjutajaid on Eestis alati puudu?
Filmikriitika on üks eriline žanr. Ühelt poolt võib arvata ajakirjanduse alla, kuivõrd analüüsitakse filmis jutustavat lugu, ideede teostamise õnnestumist, sotsiaalkultuurilist konteksti ja paljut muudki. Teisalt on kriitika kirjutamine piisavalt subjektiivne ja autori käekirja äratundmine isegi tervitatav, sestap saab filmikriitikat või kultuurikriitikat laiemalt liigitada ka kirjandusžanriks. Filmiarvustus peab suutma seega…
Juliette Binoche: „Minu eesmärk on pidevalt teiseneda – loomingu mõtegi on ju seista silmitsi millegi tundmatu ja uuega.“
Juliette Binoche’is, keda võib ühena vähestest Euroopa näitlejatest nimetada kõhklemata staariks, on aristokraatlikku graatsiat, mis käib käsikäes tähelepanelikkusega ümbritseva suhtes. Ta võib endale lubada olla armastusväärne ilma ühegi tagamõtteta. Binoche jäi mulle meelde juba meie esimesel kohtumisel 2010. aastal. Eks ta selline ühepoolne kohtumine oli, sest tema oli Euroopa filmiakadeemia auhinnatseremoonial…
„Seltsimees lapse“ lavastaja Moonika Siimets, operaator Rein Kotov ja näitleja Tambet Tuisk räägivad värskest linateosest ja Eesti filmielust. Kas Eestil on vaja veel üht ajastufilmi? Aga režissööripalka?
Serge Hazanavicius: „Võib-olla meeldibki mulle suusatada just sellepärast, et mägedes ei ole vajadust muutuda.“
„Ma pole just suurem asi suusataja“, ütlen selgituseks filmi „Tipus“ režissöörile Serge Hazanaviciusele. „Olen Eestist ja meie kõrgeim tipp on 318 meetrit“. „Aga teil on vähemalt lund!“ vastab ta.
Serge’i venna Michel Hazanaviciusega on Sirbis ilmunud aastate jooksul juba kaks intervjuud. On ju tema ka vendadest tuntum, „Artistiga“1 lausa Oscari võitnud lavastaja. Leedu juurtega…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.