$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Kattuvad Trumpi huvi jõuda tulemuseni 100 päeva jooksul ja Putini soov kuulutada Venemaa võit välja 9. maiks.
Konservatism tähendab ennekõike perekondlikke ja religioosseid väärtusi, mida suur osa ameeriklasi hoiab endiselt au sees ja mida liberalism konservatiivide arvates lagundab.
Kolmanda maailma riigid on pannud seljad kokku ja tekkimas on uus bipolaarne maailmakord, mille eesmärk on läänele jalg taha panna.
Putini „аналогов нет“-retoorika on osutunud blufiks: sõditakse peamiselt elavjõuga Teise maailmasõja ajast pärit stalinlikul meetodil – inimelu ei maksa midagi.
Määramatus maailma julgeolekus meenutab olukorda ooperiteatri lavaaugus, kus orkester häälestab dirigenti oodates närviliselt pille ja kostab kakofoonilist müra.
Kelle asju Solovei ajab ja miks tal lubatakse Vene ladvikus toimuvat omal viisil kirjeldada, on küsimus, millega selge mõistuse toel on raske midagi peale hakata.
Julgeoleku seisukohalt on Ukraina kaasamine ELi odavam kui sõjapidamine Venemaaga, eriti kui Ukraina ühinemine stabiliseerib olukorra ja hoiab ära tulevased sõjad.
Ukraina võiduks ja tegelikult ju ka tulevaste sõdade ärahoidmiseks peaks lääne abis ja suhtumises aset leidma radikaalne muutus.
Väiksed professionaalsed lääneriikide armeed ei suuda Venemaad ohjes hoida. Kui Venemaa peaks Euroopale massiga peale vajuma, jääb Euroopa hätta.
Isegi kui NATO suudab tõrjuda Vene väed Eesti piirest välja, on tegemist ikkagi Eesti linnade ja taristu totaalse hävinguga.
Kokkuvõte Ukraina sõjast ja üleüldisest julgeolekust
Kriminaalsus näikse olevat presidendivalimiste uus trend.
USA ei hülga Ukrainat ka siis, kui mõnda liitlast Euroopas või Vaikse ookeani ääres peaks tabama ebakindlus või nõrkusehetk.
Putin, kellele meeldib end kõrvutada Peeter Suurega, on saavutanud tollega võrreldes täpselt vastupidise tulemuse.
On arvatud, et kui relvatarned Ukrainale on aeglustunud või katkenud, on selle taga lääne tuumikriikide parasjagu käimas kõnelused Putiniga.
USA poliitiline huvi Ukraina sõja puhul on ära hoida kaose tekkimine Venemaal, tuumarelva kontrolli alt väljumine ning Venemaa kaldumine Hiina poole.
Venemaa on seestpoolt kaitseta. Seega tõstatub teravamalt küsimus, kas Ukraina ei peaks ehk kandma sõjategevust üle Venemaale.
Nii hiirte paradiisi kui ka hipide eksperiment jõudsid oma loogilise lõpuni, kuid inimkonna eksperiment heaoluühiskonnana kestab edasi.
Ükskõik millises suunas Ukraina relvajõud oma vastupealetungi ka ei alustaks, seisab neil vastas suurem Vene väekontingent.
Vahepealsuses, kus suured uudised strateegilistest edusammudest puuduvad, on võimendunud infosõda.
Kui relvastust pole piisavalt, siis tuleb loota šamaanidele, astroloogidele ja kaardipanijale, kes ehk näevad ka mõnda ootamatut lahendust, mis relvadest ei sõltu.
Sõjapidamist raskendav bezdorižžja1, kus pinnase pehmenemise tõttu tuleb lahingut pidada sageli vööni jäises vees ja mudas, on paraku üle kandunud ka poliitilisele tasandile.
Putinist on saanud maailma esiterrorist, kõige ohtlikum inimene maailmas ja viimane aeg on saata ta ajaloo prügikasti.
Osa eurooplastest näib lootvat, et ehk läheb sõja suurem raskus neist mööda, nagu nad lootsid seda ka enne Teist maailmasõda.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.