-
Lavrenti püstolilask põrgust
-
Jalgpall on täiuslik sportmäng, mis suudab vastupandamatult kütta meeli, aistinguid ja vaiste.
On üks asi, mida mingid üliõpilasrahutused, linnamässud või mis tahes ülemaailmsed protestiliikumised ei või endale lubada, isegi kui nad seda oluliseks peavad. Ja see on jalgpalliväljaku hõivamine pühapäeval! / — / Võite vallutada katedraali, ja paavst esitab protesti, mõned katoliiklased on nördinud, teisitimõtlejatest vähemik toetab, pahempoolsed võtavad tolerantse hoiaku ja traditsioonilised ilmalikud parteid tunnevad (salajas) rõõmu. Võite vallutada ka…
-
-
Laagriunelma lõpp
-
KGB oli teadagi nõukaaja Saatan, imbus tumedalt kodanike eraellu ja emotsioonidesse, varitses ja valvas. Sulges ohtlikke persoone psühhohaiglatesse, segades väärakaid tervearulistega. Impeeriumi vaimuväli oli halvatud sotsiaalsest skisofreeniast, ka nüüd, tagantjärele, on võimatu klaariks saada, kes oli normaalne, kes hull. Või kes miks hulluks läks.
-
Parabellum pileti vastu
-
-
-
-
-
-
-
Venelastel on fataalne nimerivi: Rubtsov, Vampilov, ?uk?in, ?palikov, Võssotski, Dal? Mis neid mehi ühendab? Anne ja surm. Keegi nimetatuist ei küündinud viiekümnenda eluaastani. Sageli lisatakse nimistule ka muuverelisi, Viktor Tsoi või Dinara Assanova. Nemadki kuuluvad vene kultuuri, ent nende kui idamaalastega kaasneb teatud annus müstitsismi. Assanova kohta on levitatud kuuldusi, et ta sündis stepis lahtise taeva all ja ilmaleaitajaks olnud idamaine nõid. Tegelikult tuli ta maa peale sõjaaegses nõukogude linnas…
-
Nõukogude filmikoomikute hulgas oli terve kari laadatolasid, kelle lõusta linaleilmumine pani saali paugupealt hüsteeriliselt hirnuma. Kõige juhmim larhv kuulus ülekaalukalt Saveli Kramarovile. Isegi Nikulini blaseerunud jotanägu tundus Kramarovi avameelse kretiinimorda kõrval intelligentsena. Kramarovil oli kaks naerutavat miimilist stampi: esimene hämmastunud kõõrdsilmsed silmarattad ja avali töllakil rippuv suu, teine päikseliselt idiootne, süüdimatult sädelev suu-kõrvuni-naeratus.
-
Mis asi on ? pahe? Kui teada saate, öelge mulle ka. Olen oma Sirbi rubriigis kolme ja poole aasta kestel fikseerinud kümneid vene kirjanikke, näitlejaid, filmire?issööre, kes sipelnud joomarluse, narkomaania, pederastia, litsluse, kuulsuseiha küüsis. Kas need figuurid on olnud pahelised? Minu meelest mitte. Pigem vastuoksa, nad näivad pühakuina, märtreina.
-
Enne veel, kui tast sai linakangelane, jõudis ta olla kangelane elus. Serjo?a Gurzo sööstis kuueteistkümneselt vabatahtlikult rindele. Ehkki polnud klassiteadlik töölispoiss, vaid intelligendivõsuke. Tema isa oli praktiseeriv arst, ema õppejõud, vanaisa oli olnud ülempreester, onu aga suisa kuulsus, rahvakunstnikust näitleja Ivan Kudrjavtsev.
-
Aleksandr Dov?enko, re?issöör-poeet, loodusfilosoof filmilinal, nagu teda on hüütud, kujutas üht stseeni oma ilmakuulsas filmis ?Maa? nii: ?Ta tuleb mööda teed, valgustatuna kuust. Jalge all kerge tolm. Rohul kaste. Tumedad hobused näsivad karjamaal. Maa lõhnab öistest lilledest, viljadest? Kõigel ümberringi on hõng, isegi teetolmul ja kastel. Nooruk, tulvil õnnest ja öisest ilust, hakkab uneledes tantsima. Ja tundub, et selles tantsus ühilduvad inimene ja loodus, maa ja kosmos? Siis äkki ?…
-
Mis asi on ? pahe? Kui teada saate, öelge mulle ka. Olen oma Sirbi rubriigis kolme ja poole aasta kestel fikseerinud kümneid vene kirjanikke, näitlejaid, filmire?issööre, kes sipelnud joomarluse, narkomaania, pederastia, litsluse, kuulsuseiha küüsis. Kas need figuurid on olnud pahelised? Minu meelest mitte. Pigem vastuoksa, nad näivad pühakuina, märtreina.
Bol?evistlik ideoloogia kuulutas rängaks paheks religiooni, nüüd hüütakse, et paheline olnud hoopis punane ideoloogia ise. Ometi on vene kultuuri ainukesteks tõelisteks…
-
Homoseksuaalsed kinokriitikud on omas kindlameelses tendentsis ühtaegu nii naljakad kui imetlusväärsed. Nad jaksavad homoigatsusi haista igast linatööst, milles vähemalt kaks ühesoolist osalist. Just trehvasin lugema hoogsat ülevaadet kiimalistest homopüüdlustest Nikita Mihhalkovi filmides. Muidugi ? keeva entusiasmi puhul annab lopsakat homoerootikat aduda kas või Kruusemendi ?Kevadest?. Lillat himu on peidus nii Arno-Tõnissoni ja Tiugu-Imeliku liinides. Merzini mängitud kiirgavsilmne õpetaja Laur on aga varjamatu pedofiil.
Muidugi, vene uuemas kinolises produktsioonis on ka…
-
-
-
-
Kas mäletate veel ajaloost, mis värk oli maailmarevolutsioon? Meenutan: pärast edukat oktoobripööret Petrogradis puges punastesse propagandistidesse kirglik usk, et Venes lahvatanud revolutsiooniline kahjutuli haarab peagi ja paratamatult kogu maamuna oma leekidesse, mille tulemusena pääseb proletaarne õiglus valitsema ilma igas sopis. Tegelikult ei kehutanud meeli niivõrd õilis eesmärk, kui just protsess, igavene revolutsioon, lõppematu võitlus.
-
