-
Dziga Vertovi (1896 ? 1954) mõju maailma filmikunstilisele avangardile oli muidugi elektriseeriv. Selles ei kahtle enam keegi ka Venes. Samas on kuulda ikka ja jälle intrigeerivaid küsimisi: kas olnuks Vertovi energeetika ikka sedavõrd uudne, kui polnuks ta kõrval Kaufmani? Mõeldakse Mihhail Kaufmani (1897 ? 1980), Vertovi aasta nooremat venda. Ka Vertov oli enne lööva pseudonüümi võtmist teadagi Kaufman, Deniss Arkadi poeg. Ja oli veel kolmaski vend, noorim, Boriss Kaufman (1906…
-
Olen päri seltsimees Staliniga, et muusikaline komöödia ?Volga-Volga? on etem kui sama ?anri ?Lõbusad semud?. Juht pidas ?Volgat? tähtedest paari re?issöör Grigori Aleksandrovi ja ta naise, näitlejanna Ljubov Orlova parimaks kinotööks üldse ja jälle olen sm. Staliniga nõus. Ausalt öeldes, Aleksandrovi filmid on kõik käkid. Kui neist välja arvata Dunajevski muusika. Kui ?Lõbusaid semusid? filmiti, siis kirjutas selle operaator Vladimir Nilsen (1905 ? 1938) võtteplatsilt oma sõbrale Maksim Strauhhile: ?Väntame…
-
Möödunud nädalal oli Lenini sünnipäev. Vladimir Iljit?i ei saa olematuks muuta. Lenin oli ja jääb mitte üksnes maailma poliitilisse ajalukku, vaid ka näiteks ? filmikunsti. Eisensteinist Sokurovini on see väike vilgas vanake, kes haaras Venemaa oma pehmesse, kuid kägistavasse intelligendipihku, köitnud kunstimeistreid ja köidab edaspidigi. Leniniaana ei lõpe eal.
Iljit?i on ekraanil etendanud lugematu hulk näitlejaid. Mitmetele kujunes filmi-Lenin elukutseks (Boriss ?t?ukin, Maksim Strauhh, Juri Kajurov). Leniniks grimmituna on…
-
Hiljuti suri vanake Nikita Bogoslovski (1913 ? 2004), nõukogulik hiilgav laulumeister, kes komponeerinud ka hulga ülipopulaarseid meloodiaid filmidele, ühtekokku 119. Surmateade imbus ka meie pressi. Näiteks Eesti Päevaleht teatas, et Bogoslovski olnud sõjalaulu ?Pime öö? autor, mis kõlanud filmis ?Kaks sõdurit?. Täpsustaksin, et siiani on laulu pealkirjaks eesti keeles olnud ?Pimedal ööl? (näiteks Georg Otsa või ansambli Lindpriid esituses) ja filmi pealkiri on tõlkes kõlanud ?Kaks võitlejat? (?Äâà áîéöà?). Kuid…
-
Vladimir Majakovski dramaatiline kolmikabielu Lilja ning Ossip Brikiga on kultuuriloos üldtuntud. Vähe teatakse aga, et geenius Vovka seda kirglikku suhet ka filmikunstis on käsitlenud.
-
Tegelikult ei olnud mul plaanis täna kirjutada Kira Muratovast. Ent olud sunnivad. Tõukuriks ei saanud tõik, et ETV näitas Muratova ?edöövrit ?T?ehhovi motiividel?, vaid Nädalas ilmunud Olev Remsu kommentaar sellele filmile. Haistsin tema jutus piinlikuvõitu puudujääke. Et Muratova film on eesti elitaaride seas tekitanud elevust, ruttan mõnda seika õiendama. Muidugi ei ürita ma dikteerida, kuidas Muratovat ?tuleb mõista?, kuid Remsu ei taipa näiteks, kust on tulnud filmile pealkiri ?T?ehhovi motiividel?.…
-
On palju kõneldud, et seitsmekümnendad aastad hakatusid nõukogude tegelikkuses juba aastal 1968, mil üheainsa poliitilise avantüüriga raiuti läbi terve põlvkonna infantilism, hoobilt kukkus kildudeks kuuekümnendate põlvkonna lürism ja siiras usk sotsiaalsetesse ideaalidesse. Algas ajastu, mil sõna ?T?ehhoslovakkia? oli NSVLis peaaegu tsenseeritud, mil kunstimeistrid vältisid otsekõnet ja peitusid allusioonidesse, irooniasse, pagesid indiferentsusse või tähendusrikkasse vaikimisse, ?pausidesse?.
Vaikimise fenomenaalseks kultiveerijaks kinolinal kujunes Oleg Jankovski. Tema ?seitsmekümnendate kangelane? kandis sageli sõnumit just…
