Kas „Ükssarvikute farm“ on feministlik lugu või feminismi paroodia? Tegelikult polegi vahet, sest iga paroodia populariseerib tahes-tahtmata ka nähtust ennast.
Rakvere teatri „Ükssarvikute farm“, autor ja lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Liisa Soolepp, valguskujundaja Roomet Villau. Mängivad Peeter Rästas, Helgi Annast, Anneli Rahkema, Liisa Aibel ja Silja Miks. Esietendus 15. IX Rakvere teatri väikeses saalis.
„Ükssarvikute farm“ kuulub meie kirjandusklassikat tõlgendavate lavastuste üsna pikka ritta. Tegu on just nimelt tõlgendamise, mitte…
Ilmselt on lavastaja soovinud anda kahe vastandliku vaatusega edasi kuristiku Edgar Valteri isikliku elu ja kunsti vahel. Selles mõttes on kõik paigas.
Visuaalteatriühenduse Misanzen „Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu“, idee autor ja lavastaja Helen Rekkor, dramaturg Liis Väljaots, kunstnik Maarja Pabunen, videokunstnikud Aljona Movko ja Sander Tuvikene, valguskunstnik Priidu Adlas, helilooja Villem Rootalu. Mängivad Rauno Kaibiainen, Liisu Krass, Erki Aule jt. Esietendus 10. VIII Urvastes Villike…
Lavastust etendatakse Tapa-Loobu teeristis ning need kaks käskivas kõneviisis verbi raamivadki Wade’i sisemaailma: alguses tapab, siis loobub (peaaegu).
Vaimuhaigustega kokku puutunud inimesed tunnevad väljendit „hääled peas“. Aleksander Eelmaal on hääled südames.
Tartu Uue teatri „Sümfoonia ühele. Allegro con moto“, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, dramaturg Donald Tomberg, kunstnik Henry Griin. Mängib Aleksander Eelmaa. Esietendus 21. IV Tartu Uue teatri proovisaalis.
„Sümfoonia ühele“ keskmes on raadio kui väga erilise meediumi mõju inimese psüühikale. Eelkõige on näidendis tegemist Eesti Raadio kui kultuurimälu jäädvustaja ajaloo kaardistamisega dramaturgiliste…
Kinoteatri lavastuses „Once Upon a Time in Estonia“ antakse rabavalt aus ja mitmetahuline pilt Eesti filmitootmise ideevaesusest ja stampidest.
Kinoteatri „Once Upon a Time in Estonia“ („Ükskord Eestis“), autorid Henrik Kalmet, Diana Leesalu ja Paul Piik, helikujundaja Arbo Maran, valguskujundaja Priidu Adlas, videokujundaja Sander Allikmäe. Mängivad Indrek Ojari ja Argo Aadli. Esietendus 4. XII 2016 Solarise keskuse Apollo kinos.
Kinoteatri uus õhtut täitev lavastus viib vaataja kinno nii sisu kui vormi…
„Thijl Ulenspiegel“ on segu muusikalist ja draamateosest, tekstiga väljendatakse väga suuri ja kibedaid tõdesid, lauludega – nagu ikka – mitte midagi.
Rakvere teatri ja TÜVKA teatrieriala XI lennu „Thijl Ulenspiegel“, autor Grigori Gorin, tõlkija ja laulusõnade autor Priit Aimla, lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Kristi Leppik, koreograaf Oleg Titov, helilooja Olav Ehala, helikujundaja Vootele Ruusmaa, muusikajuht Peeter Konovalov, lavavõitluse seadja Hellar Bergmann. Mängivad Ringo Ramul, Grete Jürgenson, Karl Robert Saaremäe,…
„Alias“ on silmapaistvalt naivistlik näidend: lapselik, aga mitte lapsik.
VAT-teatri „Alias“, autor Andrus Kivirähk, lavastaja Aare Toikka, kunstnik Kristel Maamägi, muusikaline kujundaja Peeter Rebane, valguskunstnik Sander Põllu, videokunstnik Sander Põldsaar. Mängivad Merle Palmiste, Piret Rauk ja Tanel Saar. Esietendus 29. IX rahvusraamatukogu teatrisaalis.
„Alias“ on lugu kahest vastandlikust maailmanägemisest, mis järk-järgult harmoneeruvad. Asjaolu, et tegelased on naissoost, ei mängi näidendis mingit rolli – elus totaalselt läbi kukkunud ja ülieduka mehe vastandamine võinuks…
„Jututulpade“ viit lugu võib määratleda sõnaga „ulme“. Neist kaks „Suur nagu pakuk-lind“ ja „Las vahepeal mõtleb keegi muu“, esindavad traditsioonilist internatsionaalset fantastikat teiste planeetide ja eluvormide kaasamisega. Kolmas, „Kelle uni see on?“, on stiilne õudusjutt, ehkki tegevus toimub maa peal, tõenäoliselt Pärnus. Kahe loo, „Jututulpade“ ja „Manaduse“ sündmused leiavad aset rustikaalses eestipärases keskkonnas. Need mõjuvad kõige fantastilisemalt, sest toimima hakkab kontrastiprintsiip.…
Üks küsimus oli kõigile vestlusringis osalejaile ette antud – isikupära esiletoomise eesmärgil.
Millise elukutsega peale teatritöö suudaksid veel toime tulla?
Otsar: Mulle on alati meeldinud tegeleda lastega, minus on mingil määral pedagoogi geeni. Nii et usun end hakkama saavat näiteks huvijuhi tööga. See hõlmab nii ürituste korraldamist kui ka lastega suhtlemist. Kuna väiksena oli teater mulle hea viis enda ja maailmaga tutvumiseks, siis soovin seda ka lastele edasi…
EMTA lavakunstikooli lõpetavat XXVII lendu on ikka iseloomustanud isetegemise tahe ja ettevõtlikkus – kogu aeg on proovitud teha oma projekte.
22. juunil lõpetab EMTA lavakunstikooli XXVII lend: üksteist noort näitlejat ja kolm dramaturgi. Mida nad koolist kaasa saavad ja mida edaspidisest loodavad? Kõnelesid Laura Kalle, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremäel, Risto Vaidla ja Karl…
Kristel Mägedi „Mitteelamise kunsti“ autoripositsioon on ühest küljest äärmiselt eluehe, teisest sentimentaalne. Teist nii narratiivikesksest (või eepilise kallakuga) luuletajat, kes valdab samal ajal ökonoomset luulekeelt, tänapäeva eesti luules vaevalt leiab, v.a muidugi Jan Kaus. Õieti ongi Mägedi tekstid sisult ja meeleolult lähemal lühiproosale, kuid vorm nõuab raamatu liigitamist luulekoguks.
Raamatu…
„Vee peal“ on kolm ühes: esiteks sügav ja emotsionaalne sissevaade harrastuskalastajate hingeellu ning filosoofiasse, teiseks ühe varateismelise poisi arengulugu aasta jooksul ning kolmandaks Eesti provintsilinna aguli argielukujutus stagnaajast. Vormilt on tegu optimistliku nostalgiaga koos spetsiifilise harrastuskalastusalase substraadiga.
Ma ise pole kunagi kalal käinud. Aga Ruitlasest saan ma nüüd paremini aru…
„Palju õnne argipäevaks!“ armastusnelinurga kõik värvid ja varjundid tulevad esile puhtas ja neutraalses valguses, vähimagi staariteatri mõjutuseta.
Polygonteatri „Palju õnne argipäevaks!“, autor Jaan Tätte, lavastaja Tamur Tohver, kunstnik Kalju Kivi, muusikaline kujundaja Andrus Rannaääre, valguskujundajad Triin Hook ja Aleksander Erstu. Mängivad Karin Rask, Maarius Pärn, Toomas Täht ja Inga Lunge. Esietendus 31. VII Vana-Antsla mõisa kõrvalhoones.
Jaan Tätte 2001. aasta näidendivõistluse auhinnatekst jõudis kiiresti paljude teatrite…
Lavakooli diplomilavastus „Ekke Moor“ rabab oma teatraalsuse, uljuse ja julgusega – raamatutekstist on saanud ekspressiivne vaatemäng.
Kuressaare Linnateatri ja VAT-teatri „Ekke Moor. Valitud miraažid õnnest“, autor August Gailit, dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik Iir Hermeliin, valguskujundaja Sander Põllu, muusikaline kujundaja Ardo-Ran Varres, koreograaf Kristjan Rohioja. Mängivad EMTA lavakunstikooli XXVII lennu üliõpilased Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott Raidmets, Christopher Rajaveer,…
Ammu klassiku staatusesse jõudnud Hando Runneli uut tüsedat luulekogu iseloomustavad teemade lai ring, iroonia, mõtteselgus ning sõnatäpsus.
Runnel on ühtviisi meisterlik nii riimitud kui ka vabavärsi eripära kasutamisel (sõnad on kas vangid või vabakäiguvangid). Viimase näited mõjuvad isegi erksamalt: „Noa-aeg“, „Laul mäletamisest“, „Keelepeit“, „Surematu geenius kaduvuse kammitsas“, „Aia taga“, „Eesti asi“, „Kasinus“. Eriti võimsa elamuse pakub „Vaga vesi“,…
Pärnu Suveteatri „Minu pere ja muud loomad“. Mängivad Piret Laurimaa, Sepo Seeman, Olavi Kõrre, Tiit Palu, Enel Seeman, Johannes Seeman, Marta Seeman, Karolin Kõrre, Juuli Kõrre ja Nora Liis Palu. Esietendus 17. VII Pärnus Kuninga 24 sisehoovis.
„Minu pere ja muud loomad“ on andekas ja hoogne segu päevapoliitilisest satiirist, südamlikust armastusloost ja Kreeka etnograafiast.
Gerald Durrelli samanimelise…
Urmas Vadi nimetab ühes novellis Maarja Kangrot ainsaks autohulluks Eesti kirjanike seas. Olavi Ruitlane nimetab ühes luuletuses Kangrot enda kõrval poisikeseks. Mu enda mainimisväärseim tähelepanek on seotud seigaga, mille olin unustanud, aga mille Maarja Kangro meelde tuletas: umbes aastal 1994 olin teinud tema õele Kirkele ettepaneku hakata koos tegema erootilisi postkaarte, nii et tema…
„Naeru akadeemia“ esitab Eestiski hästi tuttava vaimu ja võimu konflikti omapärasel ja eksootilisel kujul.
Vanemuise „Naeru akadeemia“, autor Kōki Mitani, tõlkija Margit Juurikas, lavastaja ja muusikaline kujundaja Aare Toikka, kunstnik Iir Hermeliin, kostüümikunstnik Eve Ormisson ja valguskunstnik Imbi Mälk. Mängivad Riho Kütsar ja Hannes Kaljujärv. Esietendus 17. IV Vanemuise väikeses majas.
Nagu postmodernses teatriruumis tavaks, on selle, 1996. aastal valminud näidendi liigitamine komöödiaks – nagu tutvustustes tehakse –…
Urmas Lennuk: „Mida rohkem ühte autorit dramatiseerin, seda huvitavam.“
Ikka ja jälle on näitekirjanik, dramaturg ja lavastaja Urmas Lennuk pöördunud Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ juurde tagasi. Tänavu veebruaris Vanemuise Sadamateatris Tanel Jonase lavastatuna esietendunud „Meie oma tõde, meie oma õigus“ on Lennuki kuues „Tõe ja õiguse“ dramatiseering.
Miks sa nii palju Tammsaaret instseneerid? Oli selle töö peale sattumine juhus või teadlik pikaajaline soov? Kas ära tüütama ei hakka?
Lapsed lõhuvad…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Nii Annabeli (Triinu Meriste) kui ka Miriami (Mirtel Pohla) puhul on oluline koht mineviku ümberjutustamisel ja hindamisel.Mari-Liis Nellis
Raivo E. Tamme Harry Wade on lavastuses kompositsiooniliselt keskne tegelane. Psühholoogiliselt huvitav kuju on ka Velvo Väli Syd, Harry assistent, kelle ametieetika ja tegevus vastavad kutselise kretiini kuvandile.Alan Proosa
Teha multifilmi alusel elavate näitlejatega (fotol Liisa Pulk, Margo Teder, Kaia Skoblov ja Meelis Põdersoo) lavastus on iseenesest põrutav fakt ka praeguses interdistsiplinaarses kultuuripildis.Siim Vahur
Lavastuse „Savann“ keskne atribuut on vann. Selles istuvad Markus Habakukk ja Jürgen Gansen.Mari-Liis Nellis
Kuigi laval on vaid kaks näitlejat, üksikema (Tiina Mälberg) ja tema teismeline poeg (Imre Õunapuu), igav ei hakka.Gabriela Liivamägi
Lavastuses „Head tüdrukud lähevad taevasse “ pole ühegi karakteri puhul osatäitja mäng ega välimus suunatud kuigivõrd algkujuga sarnanemisele. Kärt Tammjärv Vargamäe Marina. Andres Keil