Punk- ja sotsiaalluule kogumik „Sõnaga näkku 2“ koondab 2013. aasta sügisel punk- ja sotsiaalluulekonkursil „Sahtlist raamatusse“ osalenud 110 autorist parimate tekste. Paremad selgitati internetis Eurovisioni lauluvõistluse malli järgi: igal hääletajal oli üks hääl iga maakonna kohta, parimale anti 12 punkti ning publiku hääled liideti žürii häältega.
Konkursi tulemus on silmatorkavalt reaktsiooniline ja sünge teos, mis meenutab katset taaselustada inkvisitsiooni. Ent läbiv must toon on andestatav, sest ilmselt on see tingitud ühte raamatusse…
VAT-teatri „Mirandolina“, autor Carlo Goldoni, lavastaja Giorgio Bongiovanni, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu. Mängivad Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar, Liisa Saaremäel ja Meelis Põdersoo. Esietendus 2. II Kumu auditooriumis.
Itaalia draamaklassik Carlo Goldoni sündis seitse aastat pärast XVIII sajandi algust ja suri sama palju enne selle lõppu. Goldoni oli teatrinovaator, maskide ja improvisatsiooni pagendaja sajandeid ainuvalitsenud commedia dell’arte’st. Tänapäeval mõjub kunagine teatriuuendus paratamatult…
„(T)öö klubis” on tõeliselt füüsiline teater, raju andmine, ehkki ka sõnaliselt ei tõmmata eriti hinge.
„(T)öö klubis”, autor John Godber, tõlkija Liis Aedmaa, lavastaja Sander Pukk, kunstnik Annika Lindemann, helikujundaja Indrek Kuuse. Mängivad Karl-Andreas Kalmet, Tõnis Niinemets, Kait Kall ja Veiko Tubin.
Esietendus 2. X Tallinna klubis
Factory Club.
„(T)öö klubis” on ühtlasi nii ööklubide külastajate primitiivse elustiili kokkuvõte kui ka selle halastamatu paroodia, ühtaegu analüüsiv ja…
Psaiko luulekogu käsikirjast kuulsin juba ammu. Nagu ka tema paljudest muudest vägitegudest, millega ta end Tartu boheemkonna ühismällu on jäädvustanud. Mõned lood leiduvad ka selle raamatu lõpus ja need on teosele oluline lisaväärtus.
Ühe loo algust nägin ise pealt, kui Psaikol ja tema sõbral tekkis kavatsus Berliini hääletada. Teekond algas Tartu-Tallinna piraatbussis,…
„Draama” programm jättis targa ja läbimõeldud üldmulje, oli vaheldusrikas, representaabel, emotsionaalne ja üllatav. Kui suure kirju pildi seest dominandid välja noppida, siis neid leidus kaks: jumal ja venelased. Omamoodi ju vastaspoolused, sest nagu eestlased iga päev näha, kuulda ja lugeda saavad, on Venemaa saatana sigidik.
Esimese dominandi kehtestas Eesti Draamateatri „Külaline”: Freudi…
Mullast oled sa võetud. Maajuttude kogumik. Koostanud ja toimetanud Margit Adorf. Kujundanud Jan Garshnek. Pegasus, 2013. 224 lk.
Üldmulje 17 nüüdisaegse eesti prosaisti koondkogust on mitmepalgeline. Tõsi, üldjuhul on autoritel maal halb olla. Enamikus juttudes valdab linnast tulnud mina- või peategelast maal äärmine ebakindlus, ekseldakse nii ümbruses kui ka iseendas. Kujutatakse…
Nädalavahetusel leidsid Tartumaal aset kirjastuse Jumalikud Ilmutused (Ji) suvepäevad alapealkirjaga „Humanismi võimalikkusest kalariigi äärealal 3.0”, kus ehiti tõelise Juhan Liivi preemia võidupärjaga Tallinna getoluuletaja Marko Mägi veidi tudisev pea.
„Häälte” dialoog balansseerib pidevalt mõistmise ja mittemõistmise, konkreetse ja abstraktse piiril.
Theatrumi „Hääled”, autor Jaan Kruusvall, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Mängivad Garmen Tabor, Aleksander Eelmaa ja Johannes Sarapuu. Esietendus 1. VIII Esna mõisas.
„Testamenditäitjad” on tempokas, sädeleva dialoogiga, aina ootamatumate emotsioonipööretega – ühe sõnaga haarav.
Kuressaare Linnateatri „Testamenditäitjad”, autor Indrek Hargla, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Riina Vanhanen ja muusikaline kujundaja Felix Kütt. Mängivad Allan Noormets, Piret Kalda, Piret Rauk, Maiken Schmidt, Andres Raag ja Leila Säälik. Esietendus 29. VII Sadamaaidas.
Püstijalakomöödia elab Eestis läbi tõusuaega, et mitte öelda buumi. Kinoteatri seni viimane ettevõtmine „Open Mic” („Avatud mikrofon”) 8. mai õhtul Tallinna Kinomajas pretendeerib koguni teatriteadusliku või vähemalt teatriloolise eksperimendi staatusele. Eksperimendi esimene ja väga tähtis osa oli desorienteeriva pressiteate väljasaatmine: „Kinoteater otsustas aga väljuda turvalise ja osalt juba neljarealise Tallinna-Tartu maantee…
Kui alguses oli tõesti tegu, siis järgmisena pidi tekkima naljatunne selle teo mõningaste puudujääkide pärast.
Rakvere teatri „Algused”, autor Patty Gideon Sloan, tõlkija Erni Kask, lavastaja ja kunstnik Nils Riess (USA). Mängivad Eduard Salmistu, Mait Joorits ja Natali Lohk. Esietendus 14. III teatri väikeses saalis.
Põhimõtteliselt funktsioneerib tänane Eesti riik nagu feodaalne lään, kus vasalli peamiseks ülesandeks on rahvalt enda ja senjööri kasuks maksud välja pressida.Viimase paari nädala meediavoos on üllatava tähelepanu pälvinud sedavõrd mõttetu ja tähtsusetu tegu nagu Eesti Vabariigi peaministri, kellegi Andrus Ansipi tagasiastumine. See oli 4. märtsil esiuudis näiteks „Aktuaalses kaameras”, kus mees…
Eesti meedia 1984. aasta Los Angelese olümpia vastasest poriloopimiskampaaniast möödub suvel 30 aastat. Nüüd saime seoses Sotšiga kaasa uue ja sama hullu. Mõlemas vihkamisõhutuses on olemuslikku sarnasust, aga vähemalt sama palju erinevat. Ühine on eelkõige viha koondamine ühele isikule: aastal 1984 Reagan, 2014 Putin. Sest ühe isiku mustamine on ohutum, kindlam…
„Hakkab jälle pihta 2” ETVs pühapäeval kell 20.30, „Kartulid ja apelsinid” TV3s esmaspäeval kell 20.30.
Naljakaid telesarju võib teha kahte moodi: teadlikult ja kogemata. Tänavune hooaeg näitab, et kumbki tee ei garanteeri edu.
Tallinna Linnateatri „Ainus ja igavene elu” ei olnud üksik tipp, see oli harmooniline osa 1990. aastate teatriuuendusest, mille peamine tunnus oli žanripiiride hülgamine.
Jaanus Rohumaa, Ainus ja igavene elu. Toimetanud Pärle Raud. Mustvalge, 2013. 200 lk.
Kümme tähtsamat rahvust Eesti mängufilmides.
Alljärgnev esikümme võtab kokku võõraste rahvaste kujutamise eesti mängufilmides. Esindatud on ainult need kodumaised linateosed, mis lubavad teha üldistusi tegijate mentaliteedi kohta (mis on soovituslik ju ka publikule), puudutagu see siis kogu rahvast või mõnd selle tüüpilist esindajat.
„Ma olen Jüri Üdi”. Valik üdiluuletusi 1974–1990. Koostajad Hasso Krull ja Carolina Pihelgas.
Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 116 lk.
Juhan Viidingu 1978 ilmunud luulekogu „Ma olin Jüri Üdi” pealkirjast inspireeritud antoloogia sisaldab 95 teksti 54 autorilt. Fakt, et keskmiselt on iga autor esindatud ainult 1,76 luuletusega, näitab kogu laiapõhjalisust ja kirevust, aga ka…
Kõik teavad, et Eestis tehakse väga palju teleseriaale. Paljud teavad sedagi, miks neid tehakse. Aga kuidas neid tehakse? Sirp otsis vastuseid universaalse ankeedi abil, millele nõustusid vastama peaaegu kõik meie tuntumad stsenaristid: Martin Algus („Ment”), Indrek Hargla („Süvahavva”), Ott Sepp („Riigimehed”), Gert Kiiler („ENSV”, „Pehmed ja karvased”), Urmas Lennuk („Õnne 13”)…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Oma mitmeplaanilisusega tõuseb esile Eduard Salmistu Kleštš. Tema „Vihkan teid kõiki!“ jääb lavastuse üheks domineerivamaks repliigiks.Jaanus Laagriküll
Isa (Eero Spriit) oli ja jäi läbinisti paheliseks, võikaks ja haletsusväärseks.Daisy Lappard / Naised / Scanpix
Mait Joorits mängib Ojastu härra Heinrich von Lindenina hästi välja selle, milline peab eestlase valitseja olema: valgustatud, vaimne, heasüdamlik ja empaatiline.Siim Vahur
