10 huvitavamat eesti rongifilmi Peter von Baghi raamatu innustusel
Kui sa oskad rongi kinni pidada, siis varem või hiljem saad sa ka ühe väikese riigi presidendiks.Lennart Meri
Äsja kirjastuselt Menu ilmunud Soome autori Peter von Baghi filmiraamat „Rongis” pakub palju huvitavat mõtisklemist maailma filmiajaloo rongi-, täpsemalt raudtee-esteetika üle. „Ükski liiklusvahend pole filmitegijaid niivõrd lummanud kui rong,” väidab von Bagh koguni. Ka Eesti filmiajaloos on rongidel märgiline tähtsus, ehkki mootorratastega nad võrdlust välja…
„Kõige suurem müütide looja on meedia,” ütles Neinar Seli (err.uudised 11. XI 2012). „Harta 12” on dokument, mille ümber Eesti meedia pole suutnud luua müüte, pinget ega isegi mitte intelligentset diskussiooni.
Harta laialivalguv ja õõnes tekst vastandub teravalt näiteks „40 kirja” konkreetsusele. „Vaja on uut ühiskondlikku kokkulepet.”* Kes kellega selle sõlmib? Milliseid konkreetseid kohustusi ja kellele see sisaldab? Milline võim selle legitiimseks tunnistab?
„Kui süsteem ei suuda end ise reformida, tuleb kodanikuühiskonnal…
14. ja 15. novembril peeti kolmas rahvusvaheline kultuurifestival „Hullunud Tartu. Klišee 3” trüki- ja paberimuuseumis Kastani 38. Seos hullumeelsuse ja trükikunsti vahel on muidugi ilmne. Võimalus oma mõtted paberile panna ning neid trükitud kujul kaaskodanike seas levitada on suure hulga maailmas eksisteerivast psühhopaatiast kanaliseerinud vaikseks ja rahulikuks kribamiseks. Pole võimalik ette kujutadagi, missuguseid pöörasusi oleks toime pannud kas või Juhan Liiv, kui talle õigel ajal paber ja pliiats ette poleks…
Möödunud nädal oli meedias nii poliitika nägu, et seda ei saa ignoreerida. Esmakordselt pärast taasiseseisvumist oleme sattunud olukorda, mis tuttav George Orwelli romaanist „1984”. Suur Õde jälgib meid kõikjal. Suure Õe Kaja Kallase kaunid suured silmad kinnise suu kohal. Häda sellele, kes nüüd veel tõmblukusüsteemi asjatundmatult näperdama kipub või seda rikki püüab ajada.
Kõige hullem on muidugi kontekst, mis Jürgen Ligi sõnadele otsekohe anti. „Kaunid suured silmad” tähendab automaatselt alandamist, solvamist,…
Jätkan Eesti teleseriaalide suure pere näidete najal ideaalse sarja tegemise kursust. 12. X Sirbis käsitlesin küsilausete kasutamise kunsti, nüüd jõuame kõrgemale tasemele – hüüdlauseteni. Kui küsilaused moodustavad monumentaalse eesti seriaalipüramiidi aluse ja sisu, siis hüüdlaused selle vaimukõrgustesse pürgiva tipu. Esimesed on neste, mida tuhanded usinad töömesilased tilkhaaval seriaalikärge koguvad, vaatajate pere põhitoidus. Teised seevastu nagu mesilasemapiim – haruldane ja tugeva toimega aine, mida vilunud seebikeetja vaid näpuotsaga lisab.
Näiteid: „Istu maha…
Manfred Vainokivi eelmine linateos „Baskin” oli rikas film. Muidugi mitte eelarvelt, vaid peategelaste sisemaailma ja selle peegeldamise rakursside kvaliteedi poolest. „Vaeste kirjanike maja” on vaene film.
Jumal lõi kuus päeva maailma ja seitsmendal puhkas. Tundub, et Vainokivi on kasutanud sama intervalli. „Vaeste kirjanike maja” on puhkava kineasti film. Aga on eesti filmi aasta ja sel puhul võib igasuguseid filme teha. Kindlasti kuulutas ka Jumal kõigepealt välja maailma loomise aasta, et hiljem…
Arno on väga haige. Juba sellesama päeva õhtul, kui ta jõkke kukkus, hakkasid ta palged õhetama, pea valutama ja öösel tuli palavik. Nüüd on juba kolmas päev, aga haigus ei tagane, veel kõvemaks näib minevat palavik. Lubatakse kutsuda tohter. (O. Luts, „Kevade”)
„Siiamaani ei tulnud muidu kuidagi välja. Ma ei saanud kuus neljakümmend rublagi, aga poiss alles lõpetab ülikooli, praegu esimesed kuud tohtripraktikal. Kõike oli vaja – ülikondi ja särke ……
Imeline Ajalugu, Imeline Teadus, National Geographic ja Intelligent Life Eesti ajakirjandusturul.
Eesti kaupluste ja kioskite ajakirjariiulid on viimase kahe aasta jooksul saanud tõhusat ja kogukat lisa nelja väliskapitalile kuuluva eestikeelse ajakirja näol. Need on Bonnieri grupile kuuluvad Imeline Teadus (IT) ja Imeline Ajalugu (IA ), briti Economisti kvartaliväljaande Intelligent Life (IL) Eesti versioon ning ameeriklaste National Geographic (NG). Hinnaltki on nad lähedased (4–4.90 eurot).
Intuitiivselt ütleksin, et kõige vajalikum neist oli meie…
Tallinna Linnateatri „Lantimiskunstnikud”, autorid-lavastajad Diana Leesalu ja Paavo Piik, dramaturg Kristiina Jalasto, kunstnik Kristel Maamägi, muusikaline kujundaja Veiko Tubin, valguskunstnik Priidu Adlas ja koreograaf Maiken Schmidt. Mängivad Maiken Schmidt, Liis Lass, Kaspar Velberg, Karl-Andreas Kalmet, Henrik Kalmet, Priit Pius ja Märt Pius. Esietendus 29. IX Hobuveskis.
„Lantimiskunstnikke” võib vaadelda – isegi peab vaatlema – kui EMTA lavakunstikooli tudengite mullusügisese Kinoteatri edasiarendust. Kolm näitlejat ja mõlemad teksti autorid-lavastajad on samad (ülejäänud on…
Katsudes end kurssi viia kõigi sellesügiseste uute või uut hooaega alustavate kodumaiste teleseriaalidega, jõudsin õige pea selleni, et hakkasin nende tekstist küsilauseid välja kirjutama. Käsi väsis küll hullusti ära, aga nädala pidasin siiski vastu.
Avastasin seaduspära: mida rohkem küsilauseid, seda pikema ja segasema (s.t kvaliteetsema) sarja saab. On nimelt tõde, mida Eesti teleseebitootjad jagavad paremini kui ükskordühte: küsimusele võib vastata, aga võib ka mitte vastata. See lubab kõik küsilaused jaotada kolme…
Äng ja selle puudumine filmides „Puhastus” ja „Seenelkäik”.
Sel sügisel on Eesti kultuuriteadliku publiku huvi keskpunktis kaks enam või vähem kodumaist filmi: „Seenelkäik” ja „Puhastus”. Esimene on esitatud parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks Eesti, teine Soome poolt.
Paraku on „Seenelkäigu” stsenarist ja lavastaja Toomas Hussar juba jõudnud pressis teha pessimistliku avalduse: auhindadele kandideerimiseks napib „Seenelkäigus” ängi.
Küllap tegi režissöör üldistuse. Ometi tuleb auhindamiseks (pean siinkohal ja edaspidi silmas eelkõige Euroopa festivale, mitte ameeriklaste…
Sofi Oksanen Eesti meedias.
Sofi Oksaneni ümber valitseb Eesti pressis üldine nõutus. „Kas ja kui palju Sofi Oksaneni interpretatsioonid vastavad tegelikkusele?” küsiti 16. IX „Aktuaalse kaamera” „Nädalas”.
Väga vähe vastavad. Ilmselgelt on tegu persooniga, kes ei mahu mingisuguste üldiste mallide alla. Asi on läinud juba nii hulluks, et viimases „Pehmete ja karvaste” osas ei teadnud isegi Siga, kas ta peaks Evelinile kirjutama Oksaneni kohta positiivse või negatiivse kommentaari. Ja kuna tavalisele lugejale…
15. septembril Kadriorus Eduard Vilde majamuuseumi ees ja sees peetud traditsiooniline raamatulaat oli seekord pühendatud naljakirjandusele (eelmised kaks reisi- ja lastekirjandusele). Kohapeal avanes sootuks teine pilt: huumoriürituse asemel oli tegu stiilipuhta lastele mõeldud meelelahutusega. Lapsed olid esikohal nii publiku seas kui laadalettidele kuhjatud raamatuvalikus. Huumorit praktiliselt polnud, kui välja jätta ajakirja
Pilkaja nähtav panus. Pilkaja leti taga igavlev Raimo Aas ei teinud saladust sellestki, et paari tunni jooksul oli vaid paar…
Tänavusel „Draama” festivalil tõsteti fookusesse näitleja. Paistab, et õigusega.
Aasta tagasi „Draama” festivali ajal ütles selle peakorraldaja Margus Kasterpalu kõigi konkursil osalenud lavastuste etendumise järel trupile mälestusesemeid ulatades saateks ühe ja sama, väidetavalt festivali tookordselt kuraatorilt Priit Raualt pärineva lause: „Suurepärane näitlejatöö on elementaarne, ainult sellepärast kedagi festivalile ei kutsuta”. „Draama” tänavuaastane kuraator Anu Lamp tegi kannapöörde: fookusessse tõsteti näitleja. Kasterpalu möönis aga festivali avakõnes, et kui eesriie avaneb, näeb laval…
Erakordselt suur hulk uusi kodumaiseid saatesarju meie telekanalites teeb algava sügishooaja kahtlemata huvitavaks. Kas ka meeldejäävaks ja elamusi pakkuvaks, ei julge veel ennustada. Liiga paljud uued saated on ekraanile jõudnud vaid korra või üldse mitte. Reklaami ja muud promotööd on tehtud aga aukartustäratvalt palju. Ja kindlasti pole see alati nii põhjendamatu kui „Omakohtu” puhul, mille viimases osas selgus, et Jüri Liim, oh imet, ei olegi fašist.
Seni parim uudis on „Kuldvillaku”…
Ei mina ega ka keegi teine 7. ja 8. juulil Kavastus kirjastuse JI suvepäevadel viibinutest ei tea, et ükski teine kirjastus oma autoritele suvepäevi korraldaks. Pead anda muidugi ei julge, aga isegi juhul kui tegu pole pretsedendiga formaalselt, olid kaks loengu- ja esinemispäeva Eesti ainsa töötava parve vahetus läheduses seda kvaliteedilt. Sest JI koondab huvitavaid autoreid ning peakorraldajad Toomas F. Aru ja (:)kivisildnik olid nende tarvis välja otsinud huvitavad esinejad.…
TV3 „Omakohus” igal tööpäeval kell 19.30.
Üksluisel hilissuvisel meediamaastikul äratasid TV3 „Omakohtu” eelreklaamid suurt tähelepanu. „Kui sa tunned, et oled vaid mutrike, kelle arvamus ei muuda midagi ega koti kedagi, siis nüüd see muutub,” lubasid saate tegijad suuremeelselt ning kiskusid tooli külge kinni seotud ja kleebitud suuga mehe kõneavauselt plaastri. „Meie kohus on teada, mis toimub tegelikult. Ja meie anname sõnaõiguse sulle,” lubati vaevatud ohvrile.
Peamine küsimus oli nende reklaamide järel: kes…
Tore on olla suveajakirjanik – olla ajakirjanik suvel. Kirjutan, millest pähe tuleb: sääskedest, summerist, folgist, siidrist, kärbestest, grillimisest, õllest, teisest folgist, telkidest, ujumisest. Eriti aga sääskedest. Üle kõige kardan ma elus … sääski.
Ma olen Tallinnast, aga ma ei maksa, sest pressikaardiga saab tasuta. Ise küsin, ise vastan. Ise kuulan pealt ja kordan. Ise ma ilutegija, suvemeedia silmarõõm.
Poliitikast kirjutan ka, sellest võib alati kirjutada. See puhkamist ei sega, aitab hoopis pingeid…
Naer ja nutt, sünd ja surm on Võru Linnateatri „Haigemaja” läbivad teemad.
Võru Linnateatri „Haigemaja”, autor Jan Rahman, idee autor Heiki Kelp, lavastaja Tarmo Tagamets. Mängivad Marje Metsur, Silvi Jansons, Heli Teidla, Maive Käos, Gertrud Kinna, Aira Udras, Kait Kall, Madis Mäeorg, Martin Liira, Siim Sareal jt. Esietendus 25. VII Võru endises haiglas.
Haigla on paik, kus võib ohjeldamatult naerda (sketšiloojate üks inspiratsiooniallikaid), aga ka lohutamatult nutta. Naer ja nutt, sünd ja…
Selle suve meediasõnumitest on intensiivse kasutuse ja sügava allteksti tõttu mulle eriti meelde jäänud üks: „Võta nüüd päikeselaen, sest tagasimaksed algavad alles kolme kuu pärast!”.
Seega võime rahumeeli ajaloo prügikasti visata Reformierakonna kunagise ettepaneku viia Eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka. Kui äristrateegia eeldab, et eesti rahvas puhkab aastas vähemalt kolm kuud ja sedagi laenatud raha eest (s.t ei teeni ka ülejäänud üheksa jooksul midagi), on meie tööpanus maailma majanduslikult arenevate…
Hacker on loll, Tuglas laisk ja Adson peab üksi rabama.
MTÜ Tuulekell „Birkenruh’ episood. Kurb armulugu”, autor Loone Ots, lavastaja Ingomar Vihmar ja kunstnik Jaanus Laagriküll. Mängivad Kersti Heinloo, Kristo Viiding, Ott Sepp, Ingomar Vihmar, Adeele Sepp ja Kati Ong. Esietendus 19. VII Anija vallas Kaunissaare külas.
Kui eesti näidend, liiati veel suvenäidend on keskendatud meie kirjandusloo ja kirjanike kujutamisele, pole midagi head oodata. Meenub vaid kaks seika, kui eesti kirjanik on…
Eesti filmisajandi kümme eredamat luulestseeni
Luulet, sealhulgas ka eesti mängufilmides kõlavat, ei saa mõõta marga- ega süllapuuga. Sestap olen järjestamise kriteeriumiks võtnud luulekatkendite sobivuse filmi, stseeni mõju vaatajale ja kindlasti ka allteksti, sest lihtsalt niisama, sõnailu pärast pole ükski Eesti režissöör näitlejat filmis deklameerima pannud.
Luule ei ole eesti filmides kuigi sage külaline, aga seda mõjuvamad ja meeldejäävamad on nende kahe kultuuriharu kohtumised olnud. Kahjuks on eesti filmidele iseloomulik luuletuste autorsusele osutamata…
Seni filminäitlejana tuntud Arvo Kukumägi on uues ampluaas hästi kodunenud.
Teatri Kukun Ikka „Kaheksa varbaga kuningas”, autor Andrus Kivirähk, näitejuht Kalju Orro. Mängivad Arvo Kukumägi ja Piret Kalda. Esietendus 10. V Tallinnas rahvusraamatukogu konverentsikeskuse suures saalis.
Andres Maimiku ja Kaidi Kaasiku möödunudaastase dokfilmiga „Kuku: mina jään ellu” võrreldes näeme laval märksa bravuurikamat ja atraktiivsemat selli, ehkki mingi paadialuse aura hõljub Arvo Kukumäe ümber ka siin, laiaks venitatud, ent sisemise sügavuseta mänguruumis. Hamletlik…
Ajalehtede naljakülgedest.
Õhtulehe huumorilehekülg „Kräpp” vääriks kiidusõnu juba loomise fakti tõttu. Meie naljaajakirjandus ei ela praegu oma paremaid aegu, ehkki igasugused halvad ajad, stagnatsioonid ja kriisid naljategemist üldiselt soosivad. Aga juba esimene lugu, mida sealt lugema juhtusin – see kõneles kangekaelsetest Saaremaa mereröövlitest, kes ei taha end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida ning nõuavad õigust tööajal rummi juua –, tegi meele ka sisuliselt rõõmsaks. Ka viimane lugu „Tööandjad nõuavad töötajate pangaparoole” (2. VI)…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
