Kui on juba loodud termin „sotsiaalmeedia”, siis järelikult peab eksisteerima ka asotsiaalmeedia. Tänapäeva üha killustunumas ja kirevamas maailmas tekib igale liikumisele ikka mõni vastandliikumine.
Sellest, et Eesti trükimeedia peamine funktsioon on paanika õhutamine, tõi uusi suurepäraseid näiteid Tervise Arengu Instituudi uuring koolilaste toitumise kohta. Näiteks „Häbene, Eesti, sinu lapsed nälgivad!” (ÄP 5. IV). „Sotsiaalkaitsepoliitika on täielikult ebaõnnestunud, läbikukkunud,” leiab selle autor. Või „Eestis nälgivad kümned tuhanded lapsed” (ÕL 12. VIII).
Lugeja ilmselt ei eeldagi enam, et nende autorid suudaksid oma produktsiooni asetada konteksti näiteks looga „Laste ülekaalulisus on Eestis üha kasvav probleem” (EPL 1. X…
Eestlased on palju raskeid aegu üle elanud, küllap elavad ka iga-aastase kuraatorifestivali.
Teatrifestival „Draama” 5.–11. IX Tartus.
Kui mullu sügisel, pärast pikka vaheaega, korraldati Tartus festival „Draama” taas kuraatori, tookord Madis Kolgi valiku põhjal, kandis see pealkirja „Mööndusteta teater”. Mõtlesin siis: ega mööndusi tehes festivalile ju nagunii pääse. Eksisin. Tänavuse, Priit Raua kureeritud teatripeo pealkiri oli „Allkirjaga teater”: nulltolerantsist oli loobutud, järeleandmisi tehti eelkõige seeläbi, et A ja O oli väliskülaline, matsid…
Presidendivalimiste kampaania järgnes Eesti meedias vahetult dalai-laama külaskäigu kampaaniale. Nende vahele mahtus pealtnäha väheütlev teade 16 Hiina manööverveduri ostmisest.
Tegelikult on otse hämmastav, kuidas need kaks konfliktsituatsiooni, s.t Indrek Tarand versus Toomas Hendrik Ilves ja laama versus vedurid, teineteisega sarnanevad. Peamine on muidugi see, et nii dalai-laama ja Hiina vedur kui Ilves ja Tarand on täielikud antipoodid. Tarand ju sellepärast kandidaadiks hakkaski, et üldse mingi debatt aset leiaks, s.t tegu oli…
„Kapsapea” polegi oma sisemuses ehk komöödia või paroodia, hoopis ohudraama.
Võru Linnateatri „Kapsapea”, autor Oskar Luts, autor, lavastaja ja kunstnik AlexSander Kasak, muusikaline kujundaja Jaan Pehk. Mängivad Jaan Pehk, Maive Käos, Mairi Jõgi, Helgur Rosental, Marianne Kütt ja Gertrud Kinna. Esietendus 10. VIII Võrus Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi õuel.
„Meie Nunnu! Meie Nunnu!” ahastab väike saunaMaali, kui kapsapea ahne peremehe meelevalla alla satub. Võru Linnateatri klassikauuendus ei jäta vähimatki kahtlust: meie Nunnu – see…
„Eesti mäng” ETVs E–N kell 21.30, kordus T–R kell 18.05.
Esialgu tekitas „Eesti mäng” kui absoluutselt ebaõiglane minus pettumust. Kuna võistlejad vastavad täiesti erinevatele küsimustele, puudub võistlusmoment ja konkurents. Lisaks aitab saatejuht mõnikord mängijat vihjega (näiteks ütleb, et küsitud aastal pandi Eestis peale postijaamade veel palju asju kinni) või ütleb otse ette (Suure Tõllu naise nimi), mõnikord aga vaikib trotslikult. Küsimused on ebavõrdse raskusastmega. Kes oli Arno Tali pinginaaber, selle teadmiseks…
Tootenimed ei ole küll otseselt meediaharu, kuid sellega siiski tihedalt seotud. Satuvad need ju nii poeriiuleil kui reklaamides lugeja silme ette vähemalt sama sageli kui uudisteportaalid. Ja nende tuntus ning populaarsus sõltuvad meediast sama otseselt kui prominentide reiting. Nii tegingi lühikese ja ebaammendava, kuid paljuütleva kokkuvõtte sellest, mida uut on eestikeelsete tootenimede vallas meile andnud kohe täituvad 20 aastat taasiseseisvust. Ja milliseid üldistusi lubab see loomus lähiajaloo mentaliteetide kohta teha.
Eelmise nädala meediakangelasteks olid kaheksa Eesti jalgratturit: seitse, kes vabastati Liibanonis pantvangist, ja üks, kes Prantsusmaal edasi piinles – Rein Taaramäe. Pantvange võib võrrelda Walt Disney surematu animafilmi seitsme pöialpoisiga. Nad olid väikesed etturid, pahaaimamatud ohvrid endast suuremate ohtlikes mängudes. Taaramäe on muidugi Lumivalgeke. Tema, profileeris veel algaja, suurimaks eesmärgiks Tour de France’il oli ju võita parima noorratturi valge särk.
„Noorel Eestil” on õigupoolest ainult üks märkimisväärne puudus: see on dramaturgiliselt täiesti küündimatu.
Rakvere teatri „Noor Eesti”, idee autor ja lavastaja Jaanus Rohumaa, teksti autorid Kairi Kruus, Jan Rahman, Eva Samolberg ja Jaanus Rohumaa, dramaturg Siret Paju, kunstnik Uku Kristjan Küttis, arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür, kostüümikunstnik Britt Samoson, muusikaline kujundaja Kostja Tsõbulevski. Mängisid Ülle Lichtfeldt, Mait Joorits, Velvo Väli, Peeter Rästas, Erni Kask, Lauri Kaldoja, Hannes Kaljujärv (Vanemuine),…
Minoru Betsuyaku tekst on plastiline, lööv, väga selge.
Polygonteatri „Krahv Dracula sügis”, autor Minoru Betsuyaku, lavastaja Tamur Tohver, kunstnik Kalju Kivi. Mängivad Argo Aadli, Peeter Jakobi, Elisabet Tamm, Janek Joost, Anti Kobin, Mihkel Kabel ja Kadri Adamson. Esietendus 13. V Kumu auditooriumis.
Minu keel küll ei paindu „Draculat” komöödiaks (mis sest, et „vapustavaks”) nimetama, nagu eelreklaamis tehti. Siis peaks ka Kafka „Loss” (nii romaan kui ka Vanemuise teatri lavastus) olema komöödia.…
IME ehk nelja mehe ettepanek kuulub kahtlemata Eesti poliitilise vesterni klassikasse.
VAT -teatri „Hea, Paha ja Inetu”, dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis, muusikaline kujundaja Mart Soo, valguskujundaja Sander Põllu. Mängivad Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Ago Soots ja Mart Soo. Esietendus 12. III rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Vesternivormiline „Hea, Paha ja Inetu” on vaese, kuid geniaalse teatri ehe näide. Taskutega mantlihõlmad relvapoe asemel, pisike tõukeratas hobuseks, meeste asemel kaabud käte…
Mitte mingeid ideid, mitte mingeid maailmaparandamise soove, mitte mingit kirgastumist – lihtsalt 40 aastat peldikut.
Õigupoolest panid „Kormoranide” autorid oma identiteedi ise paika, reklaamisid linateost pealetükkivalt kui „uut filmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse” autoritelt”. Millegi seninägematu poole niisiis ei püüeldudki.
Nüüd on küll selline tunne, et Eesti tahab veel kellegagi liituda!
Tartu Uue teatri „Edu”, autor ja lavastaja Mart Aas, kunstnikud Ivar Põllu ja Kristel Leesmend, valguskunstnik Rene Liivamägi. Mängivad Leino Rei, Kristel Leesmend, Nero Urke, Mart Aas ja Tõnis Leemets. Esietendus 17. II Genialistide klubis.
„Edu” kandva idee saab kokku võtta ühe küsimusega: kas on võimalik edu kui täiesti puhas ja omaette esinev nähtus – ilma majandusliku, emotsionaalse või…
1. episood: tagasivaade. Paunvere kihelkonnakoolis on toimunud kogu kooliperet ja nende omakseid šokeerinud koolitulistamine. Õpilane Toots on tulistanud püstoliga saunaaknasse ning peaaegu tapnud kirikumõisa rentniku. Viimane sai rabanduse ning on aheldatud ratastooli ja kaotanud kõnevõime. Film annab kuue peategelase jälgimise kaudu edasi, kas ja kuidas nad siiski oma eluga edasi suudavad minna. Ühtlasi leidub mitmeid tagasivaateid vastavatele kaadritele filmist „Kevade”. Kõigi šokiohvrite episoodid algavad suures plaanis peategelase näitamisega, kõik tahavad…
Ohudraamaga on oht, et tegelaste suhted jäävad globaalsete probleemide varju.
Rakvere teatri „Eksperiment õhupumbaga”, autor Shelagh Stephenson, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Silver Vahtre. Mängivad Toomas Suuman, Tiina Mälberg, Kertu Moppel, Liis Haab, Maarika Mesipuu, Natali Lohk, Lauri Kaldoja ja Margus Grosnõi. Esietendus 19. II Rakvere teatri suures saalis.
„Eksperiment õhupumbaga” on puhtakujuline ohudraama teaduse piiride avardamisel paratamatult tekkivatest pingetest inimese teadmisjanu ja kõlbeliste tõekspidamiste vahel. Nii nagu 200 aastat tagasi…
Conor McPherson on täitnud lünga, mille tekitas Saalomon Vesipruul, kui tassis oma koju magama Jaan Tatika, et kirjutada temast „Ühe joodiku elulugu”.
Vanemuise „Rumm ja viin”, autor Conor McPherson, tõlkija Martin Algus, lavastaja Tanel Jonas ja kunstnik Liina Unt. Mängib Ott Sepp. Esietendus 3. XI Sadamateatris.
Rumm viinaga on segu, mis hakkab ülemäära maitsema noorele, veel mitte 25aastaselegi iiri mehele, kahe väikese tütre isale, kelle nime kohta on teada vaid…
Näeme joodikuid, näeme töötuid, näeme tantsijaid, näeme lapsi ja vanureid, aga mitte töötegemist.
Dokumentaalfilm „91 kilomeetrit – Eestimaa kroonika 2009” (Traumfabrik, 2010, 52 min), režissöör Liina Paakspuu, stsenarist Peep Pedmanson, operaator Arian Levin, produtsent Kiur Aarma. Esilinastus 8. IX Von Krahli teatris, ET V eetris 6. I 2011.
„91 km” on formaalselt lugu neljast toredast ja töökast Eesti inimesest, kes elavad filmi pealkirjas antud kaugusel Tallinnast. Aga filmi üks peamine…
Toomas Luhats lubas 31. detsembril õhtuseid saateid tutvustades, et pulti pole vaja vahetada, kõik hea ja parem tuleb ETVst kätte. Põhimõtteliselt oligi tal õigus, kusjuures erakanalite vana-aastaprogrammi nii madal tase oli mulle siiski üllatus.
Riigikanali fookuses oli pildiliselt Estonia teatrimaja, temaatiliselt euro tulek ja Tallinna saamine Euroopa kultuuripealinnaks. Kui programmi üksikosad pakkusid palju toredat, siis fookused olid valed. Hulga prominentide ja lihtrahva kokkumeelitamine Estonia teatrimaja ette tekitas üksnes piinlikkust. Ajaloost teame,…
„Jüri Üdi klubi” esimene osa kinnitas mu kõige pessimistlikumaid ootusi. Saade oli konfliktitu, probleemitu, isegi ainsa huvitava ideeta. Kõige markantsem oli David Vseviovi lause: „Ühe inimesega oli niisugune seik, et ta ühel koosolekul võttis sõna”. Kogu ülejäänud nämmutamine ei lisanud sellele midagi. Kõige tipuks korrutasid tegelased nagu ühest suust baarimehe (Erki Laur) pakutud kokteili kohta: „Väga hea jook, aitäh”, „Jube hea kokteil, muuseas”, „Kokteil on super” jne. Oleks ükski öelnud,…
Seriaal „Riigimehed” Eesti Televisioonis
Stsenaristid Ott Sepp ja Õ-fraktsioon, lavastaja Kaaren Kaer. Osades Taavi Teplenkov, Jaak Prints, Gert Raudsep, Külliki Saldre, Allan Noormets, Märt Avandi jt. ETV eetris alates 31. oktoobrist igal pühapäeval kell 20.30.
„Riigimeeste” loovkoosseis on näiliselt lõbusalt ja ülemeelikult ära teinud kohutavalt suure töö: süüvinud elu hammasrattaid pöörlema panevate mehhanismide labürinti ja sealt eksimatult välja tulnud. Seetõttu pean ma täiesti mõttetuks lobaks kõike seda, mida eesti „meedia”…
Võru Linnateatri „Lõppmäng”, autor Samuel Beckett, lavastaja Tarmo Tagamets, kunstnik Anne Kabel, valguskujundaja Rene Liivamägi. Mängivad Janek Joost, Marianne Kütt, Mart Kampus ja Silvi Jansons. Esietendus 30. IX Võru Linnateatris.
Teatriajalugu väidab, et 1957. aastal kirjutatud „Lõppmäng” kajastab maailmalõpu ideed. Võru Linnateatri lavastusest ei paistnud see tõlgendus välja. Sfäär, kus Hamm ja Cloe elavad, on vaene, kitsas ja elutu, aga mitte mingil juhul lootusetu. Jääb mulje, et nad lihtsalt mängivad…
Eesti teatriajaloos pole vist varem nii juhtunud, et näitekirjanik (Andrus Kivirähk) lavastab ise oma näidendi ja kunagi (täpsemalt kümme aastat) hiljem teeb üks selles lavastuses mänginud näitleja (Sulev Teppart) omakorda selle teksti alusel lavastuse. „Papagoide päevadele” on langenud osaks just selline saatus: 2000. aastal lavastati see Eesti Draamateatris ja äsja uuesti Rakvere teatris. Kuidas nii läks ja mida sellest arvata, räägivad kaks peaasjaosalist.
Andrus Kivirähk, kas sind üllatas, et kellelgi tuli…
„ENSV”, mille seitsmest osast kolm tänaseks ekraanile jõudnud, on samal kanalil nähtud seriaalist „Vana aja asjad” ebaõnnestunud edasiarendus. Kaheksakümnendate alguse telefonide, raadiote, autode, riietuse, meloodiate jne intensiivne eksponeerimine on selle ainus märkimisväärne saavutus. Tunnuslik oli kaader teises osas, kus ligi minuti jooksul näidati korraga armeenia konjaki pudelit, koledat naiste karvamütsi ja Lenini büsti. Tegu on informatiivset, mitte meelelahutuslikku funktsiooni kandva teosega. Tegijate abitud katsed viimast „ENSV-le” siiski külge pookida, vanade…
Isegi kui sa oled lilla nagu leeklamp, ei takista see sind ju samal ajal olemast punane nagu töörahva võitluslipp.
Komöödiafilm „Brüno” (USA 2009, 82 min), režissöör Larry Charles, peaosaline ja kaasprodutsent Sacha Baron Cohen, kaasstsenarist Anthony Hines. Koostööprodutsendid Jay Roach, Dan Mazer, Monica Levinson. Linastub Tallinna kobarkinos ja Tartus Cinamonis.
Progressiivse inglise-ameerika režissööri kunstiline film „Brüno” kinnitab meie vaatajaile, et kõigist ponnistustest hoolimata ei suuda manduv lääne kodanlus enam takistada…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.