Prantsuse süsteem, kus saadikud pannakse istuma näoga kõnetooli poole, on Parkinsoni arvates ränk viga. Nii ei saa ilma kõnesid kuulamata kuidagi aru, kellel on õigus. Jutt on selge ja veenev. Samasugune viga tehti omal ajal Eesti parlamendis (muidugi, eestlasi vabandab, et viga tehti enne Parkinsoni tööde ilmumist, aga neid ei vabanda, et seda korrati kolmkümmend aastat pärast tema tööde ilmumist). Kuidas sellest olukorrast välja tulla? Kuidas tagada vajalikud hääled kõhkluste metsas?
Keegi võib arvata, et olulisim on häid kõnesid ette valmistada või hoolega seadusi lihvida. See on viga. Saadikud ja kõik valijadki teavad hästi, et kõned ja parandused ei tähenda midagi. Parkinson pakub abi. Olulisim on ümbritseda kõhklejad usaldusväärsete inimestega, kes sunnivad otsustaval hetkel neid kätt tõstma.
Tõsi, aeg on muutunud. Nüüd on arvutid, eri värvi nupud, lugemist ootavad naisteajakirjad jms. Aga meetod töötab endiselt. Veel enam, nagu me teame, on Eestis meetodit mitmel viisil täiustatud. Näiteks tuntud nipp punase pliiatsiga: õigel hetkel õige inimese saatmine WCsse ja vastupidi. Tühja saali võte. Ja asi, mida Parkinson ei paista teadvat või ignoreerib: töö komisjonides. (Muuseas, Parkinsoni järgi on samad võtted olulised kõikvõimalikes organisatsioonides, kus hääletatakse. Näiteks partei piirkonnajuhtide valimisel, kus hiilgavat taset on näidanud Keskerakond.)
Aga Eesti ühiskonnas on ka muid põletavaid probleeme. Kas või küsimus, kes saavad number ühtedeks? Tuletame meelde. Alles äsja vahetati välja hulk ministreid. Paljud on leidnud, et Edgar Savisaar tuleks välja vahetada. Hetk tagasi ilmus uudis, et Reformierakond kavandab kaugeid muutusi: järgmistele valimistele tuleb minna juba ilma Ansipita eesotsas. Jne.
Ka siin pakub professor mõjusat abi. Number ühe leiab kolme lihtsa küsimuse abil. Esiteks, kui teil on mingi haigus, siis mis nädalapäeval see algab? (Sündinud üks vastab kohe: reede õhtupoolikul.) Kas olete valmis tegema kõike, mida keegi teine ei oska või ei taha teha? Jah. Ja kas te olete valmis saamatut, aga head Peeter Pigilindu tänavale viskama ja pärast seda rahulikult uinuma? Muidugi. On kaugelt näha, et Reformierakond on selles asjas tasemel. Olgu meenutatud kas või mitmed ministrite paigalepanemised. Aga teistel tasuks prof Parkinsoni tööd veel kord läbi lugeda. Eriti Rahvaliidul, kelle karmi saatuse taga oli silmanähtavalt mitu korda valesti valitud number üks.
PS Kinnitan, Parkinsoni tõbi pole eelnevaga mitte kuidagi seotud. Selle põhjuseks on ajukahjustused.
