Püha tõde – Kas 1990ndad on tagasi?

Püha tõde – Kas 1990ndad on tagasi?

Viimasel ajal on kuulda olnud, et 1990ndad tulevad tagasi. Arvestades, et postmodernistlikus kultuuris laenatakse kogu aeg minevikust, põlgamata ära ühtegi ajastut, ja post-postmodernistlikus, mis valitseb praegu, tulebki kõik kogu aeg lainetena tagasi, pole seal midagi imestada.

Tõepoolest, siit-sealt kostub tulistamist ja lahvatavad aina uued korruptsiooni- ning ärastamisskandaalid. Need, kes vanasti oleksid vahvleid müünud või nänniputka asutanud, teevad nüüd start-up’e. Kasutame vaid teist sõna, sisu on sama: tuleb lollidelt raha ära võtta. Roostes opelite ja sierrade asemel kimavad suunda näitamata ja reegleid eirates bemmid ja hummerid. Adibase asemel on Dolce Gabana, kuid üldmulje rullnokast on sama.

Korraldatakse tolleaegsete hitimeistrite kontserte järvede ääres ja klubides, antakse välja vinüülplaate ja kassette. Kõige selle kultuurikroon on filmi „Päevad, mis ajasid segadusse” uskumatu menu.

Kas see on hea või halb? 1990ndaid iseloomustas tunnetamata vabadus, millel polnud paratamatusega midagi pistmist. Siit ka eespool toodud trendid. Tegutsemisajend äris oli ahnus, avalikus elus edevus ning selle taust ühiskonna reguleerimatus – polnud seadusi, mida rikkuda. Kuigi kõik said aru, et päris nii ei peaks need asjad käima, et Männiku karjäär vist siiski ei peaks laipu täis olema ja endised direktorid vahest ei peaks asutuste vara endale võtma.

Tagasi on need asjad, mis olid halvad: kuritegevus, vägivald, krigisevad helikandjad, kole muusika, halb käitumine, onupojapoliitika, altkäemaksud ja võltsglamuur.

1990ndates oli aga ka palju head. Oli lootus saavutada loominguline vabadus, nii et kunsti saaks teha sellest, mis südamel, mitte sellest, mis ülemustele meeldib. Oli usk, et ajakirjandusel on hariv funktsioon. Oli entusiasm võtta kätte ja asjad ära teha, takerdumata liigsetesse regulatsioonidesse või arusaamatusse avalikku arvamusse. Oli sõprus ja üksteise toetamine, usaldati kaasvõitlejaid ja kolleege. Seda kõike ei ole enam ammu. Kui need asjad ka tagasi tuleksid, siis oleksin 1990. aastate naasmisega täiesti nõus.

Sirp