Rebeka Žukovitsi ja Marion Selgalli näitus „Veri si veereb merena, arm si haiseb hallikunna“

14. aprillil kell 19 avatakse Tartus Jakobi galeriis Rebeca Žukovitši ja Marion Selgalli installatsioon „Veri si veereb merena, arm si haiseb hallikunna“, mis uurib hoole ja hüljatuse temaatikat. Näitus on avatud 19. aprillini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festivali Commute7 raames.

Näituse publikuprogrammis on nii kunstnikuvestlus autoritega 19.04 kell 19.00 kui 16.04 kell 19.00 toimuv laulmise töötuba koos Marion Selgalli ja Anna Hintsiga.

Rebeca Žukovitši ja Marion Selgalli installatsioon uurib hoole ja hüljatuse temaatikat. Regilaulutüüpide „Tütarde tapja“ ja „Tütar vette!“ kaudu vaadeldakse naist kui vargsi üles kasvanud ja mitte-eelistatud tütart. Näitus loob dialoogi regilaulu ja kristliku traditsiooni vahel. Kuigi regilaulud „Tütarde tapja‟ ja „Tütar vette!‟ viitavad võimalusele, et tütreid tapeti (või ka jäeti ellu, hoolimata kogukonna soovitustest), puuduvad selle kohta otsesed ajaloolised tõendid. Ometi räägib pelgalt nende laulude olemasolu midagi suhtumisest tütre sündi ja naiseks kasvamisse, milles võib aimata ühiskondlikku pingevälja ja väärtuste hierarhiat. Kuidas on see suhtumine kandunud edasi tänapäeva? Kas tänapäevased ootused ja hoiakud naise rolli suhtes on muutunud, või on ajaloos korduvad mustrid alles, ehkki varjatud kujul?

Rebeca Žukovitš (s. 1999) on multimeediakunstnik ja helilooja, kes läbi video, animatsiooni ja installatsiooni uurib keha, identiteedi ja digitaalse ruumi põimumispunkte. Tema looming keskendub pilgu poliitikale digiajastul ning pingetele analoog- ja digimaailma vahel.
Ammutades inspiratsiooni keskaegsest filosoofiast ja piiblilugudest, käsitleb Žukovitš identiteedi, tajumise, reaalsuse ja soo teemasid. Läbi katsetuste digitaalselt lõhutud autoportreedega, uurib ta voolavaid identiteete, kehataju häireid ja desorienteerituse tunnet. Tihti on kesksel kohal tekst ja inimhääl. Rebeca Žukovitš on õppinud audiovisuaalset kompositsiooni Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning meediakunsti KASK & Conservatorium / School of Arts Gent’is. Tema töid on eksponeeritud ja linastatud Eestis, Belgias, Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal.

Marion Selgall (s. 1982) on pärimusmuusik ja lauluõpetaja, kes toob rahvalaulude iidse maailma tänasesse päeva. Traditsioonide hoidmine on tema loomingus keskne, kuid teda köidab ka võimalus katsetada, kuidas ja milliste vahenditega rahvalaulu tänapäeva tuua. Selgall on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika laulu eriala ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva folkloristika eriala. Tema eestvedamisel leiavad aset erinevad ühislaulmised ning samuti õpetab ta pärimuslaulu nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, rahvakultuuriseltsi Leigarid laulurühmas kui ka eraõpilastele. Ta on ansamblite The Baltic Sisters, Näkken, Tallinna Naesed ja 6hunesseq liige, kellega on esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Šveitsis ja Saksamaal.

Graafiline disainer: Kertu Rannula
Operaatorid: Anna Ovtšinnikova ja Joosep Ivask 
Täname: Einike Leppik, Paolo Girol, Liina Meta Kuuskman, Aet Tõnissoo, Jaana Ratas, Tor Magne Hallibakken, Frida Frøydis Ingesdatter, Estookin Andreen, Margo Kõlar, Helen Allikvee, Elenor Allikvee, Reigo Nahksepp, David Ocean Kaljurand EMTA pärimusmuusikud

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Jakobi Galerii, festival Commute7

Näituse publikuprogramm

16.04 Laulmise töötuba 
19:00 Laulmise töötuba koos Marion Selgalliga // Erikülaline Anna Hints

17.04 Näituse tuurid
17:00 ENG
18:00 EST

19.04 Finissage
19:00 Kunstnikuvestlus Rebeca Žukovitši ja Marion Selgalliga // Erikülaline Annika Kupits