Mängulustlik tõsine „Disainiöö”

Ene Läkk

Ilona Gurjanova: „Hea disainer peab olema ka kunstnik”

Tänavune kaheksas „Disainiöö” pakub disaini piire otsivana üsna laiapõhjalist programmi. Mida esile tõsta?
Ilona Gurjanova: Eestis pole teenusedisaini ja disainjuhtimise mõiste veel väga levinud ja siin tulebki „Disainiöö” appi: aitab selgitada, toob näiteid ja pakub edulugusid. Töötubades võetakse üles keskkonnasõbralikkuse ja linnadisaini teemad, intellektuaalne omand ning disainiharidus. Tervisedisaini seminar ja töötuba toimuvad Eestis sellisel kujul esimest korda. Ega ka see päris levinud ole, et disainerid töötavad patsiendi varjuna ning teevad perearstikeskustesse simulantvisiite. Kõik ikka selleks, et välja selgitada terviseteenuse ja vastava keskkonna tugevad ja nõrgad küljed, et info põhjal kas uued teenusemudelid välja arendada või tõsta praeguste tõhusust. „Eesti juurte juurde” võistluse nominentide näituse eesmärk arhitektuuri- ja disainigaleriis on minevikupärandi taasavastamine ja ajakohastamine. Žürii tegi ranget vahet käsitöö- ja disaintoodete vahel. Festivali viimane päev kuulub toidu­ainete disainile: võrreldakse Euroopa vanaemade koogiretsepte Eesti omadega ja tehakse ühiselt sügisteemalisi trühvleid.
Festival laiendab ka geograafilisi piire: välisesinejaid on oodata Soomest, Taanist, Inglismaalt, Poolast, Rootsist, Hollandist, Itaaliast ning esmakordselt ka Bangladeshist ja Valgevenest! Enamik välisnäitusi on Elevaatoris, Hollandi vanaemade retseptide näitus on kunstiakadeemia (EKA) platsile püstitatud Disainitelgis Tartu mnt 1 ja Valgevene plakatid Kaubamaja tunnelis. Kes vähegi nelja päeva jooksul kesklinna satub, komistab kindlasti „Disainiöö” linnakusse. EKA platsile on püstitatud suur telk, mis on sisustatud Eesti uuemate toodetega: seal saab mängida triljardit, katsetada Matti Õunapuu disainitud Stigo elektrirollerit, vaadata disaini- ja arhitektuurifilme ning kohtuda kaaslastega. Telgi ümber laiuvad EKA tudengite kontseptuaalsed maastikuobjektid: pikk laud ja nn kodutud aiad. Valgusvihud, mis majakana taevasse suunatud, meenutavad EKA kunagist maja. Rotermanni kvartali Elevaatoris on (kahjuks viimast korda) mitu Eesti, Valgevene ja Soome näitust. Moeetendusi on „Disainiöö” ajal igale maitsele, nii telgis kui Kultuurikatla aias. Üles astuvad Reet Aus, Xenia Joost, Marit Ilison ja teised säravad noored moeloojad.

Kuidas mõtestada disaini olemust, kas „disain on kunst” või „disain versus kunst”?  Miks on see „Disainiöö” peateemaks kerkinud?
Disain asub selles mõttes hallis tsoonis, et ei kuulu ei inseneriteaduse ega ka kunsti alla, kuigi sisaldab mõlema distsipliini elemente. Kunst, esteetika ja loovus tagavad toodete ja nähtuste edu. Hea disainer peab olema ka kunstnik. Näiteks Apple kaasas strateegilisse tootearendusprotsessi disaineri, misjärel tegi firma tiigrihüppe ja on tänaseks kõige võimsam arvutifirma maailmas. Tekkis toode, mida armastatakse. Kuna Eestis on tööstust vähe ja tootjad ei ole disaineri kaasamisest eriti huvitatud, on disainerid sunnitud asutama oma büroosid või asuma tööle mõnel teisel erialal. Eestis on levinud piiratud kogustega disain (limited edition design) ja tootmisvalmis disain (ready to produce design). Üksiküritajal ei ole ressursse suurte koguste tootmiseks, kui puudub tellimus. Seega toodetakse vastavalt vajadustele ja poolkäsitöönduslikult. Tänu operatiivse paljundamise võimalustele ja kiirelt levinud 3D-tehnoloogiale on see väikese turuga maale sobiv variant ning arvan, et peagi muutub ka suhtumine väikese tiraažiga toodetesse. Ma ei samasta tarbekunsti tootedisainiga. Tarbekunstniku motiiviks on eneseväljendus, disainer töötab turgu silmas pidades.

Kuidas disaini mõõta? Kuidas disaini mõista?
„Disainiöö” raames toimub Eesti ärikoolis ehk EBSis (Estonian Business School) Briti disainifirmade assotsiatsiooni (DBA) näitus. Sel DBA nn disainitõhususe auhindade näitusel näeme 2013. aasta kuldauhinna võitjaid, „vungiga” disaini, töid, mis põhinevad sidusal, läbimõeldud ja professionaalselt ellu viidud disainistrateegial. Näitus pakub veenvaid tõendeid, et disainiga saab äritegevust positiivselt mõjutada, ja demonstreerib mitmel tasandil, miks on mõistlik disaini investeerida. Auhinnad tõstavad esile nii klienti kui disainerit.

„Tervishoiudisain” on tänavuse „Disainiöö” üks peateemasid. Eesti disainerite liit (EDL) on analoogse projekti läbi viinud aastail 2009–2012 pealkirja all „Tallinn kõigile”. Eesmärk oli tuvastada ligipääsetavuse kitsaskohad Tallinnas ja erivajadustega inimeste teenindamise puudujäägid. Seda tööd tunnustati 2012. aastal Euroopa disainijuhtimise peaauhinnaga avaliku sektori valdkonnas. EKA tudengite rühmast välja kasvanud disainifirma tegi Tallinna transpordiametile kolme aasta jooksul 100-leheküljelise disainijuhtimise käsiraamatu. Vähemalt 40% seal ette nähtud tegevusest on tänaseks ellu viidud, sh kõikide ühissõidukite peatuste uus selgem infograafika ning arusaadavamad ühistranspordi skeemid ja sõiduplaanid. Samalaadsetel alustel on nüüd käimas tervishoiudisaini rahvusvaheline projekt. Mis on siis selle tervishoiuga lahti, et disainerid peavad appi minema?
Me ei kahtle selles, et arstid võiksid oma teenust ka ise uuendada, aga ega inimene tavaliselt ju ka ise kingi ei paranda. Pealegi napib ressursse uuenduste elluviimiseks. Arutlemegi selle üle, mida on võimalik teha oma vahenditega ning milleks on vaja eraldi eelarvet. Uurime, kuidas tõhusama kommunikatsiooni ja toimimismudeli abil vabastada arstid ebaolulisest, et nad saaksid keskenduda oma põhitööle, haigete ravimisele. Töögrupis on tootedisainerid, teenusedisainerid ja Tallinna ülikooli ning Tallinna tehnikaülikooli tudengid. Sillaks tervishoiutöötajate ja meie töögrupi vahel on meditsiiniharidusega Ain Aaviksoo. Appi tulevad disainerid Martin Pärn, Maarja Mõttus ja Kristi Rummel, kes olid „Tallinn kõigile” projekti elluviijate seas. 26. septembril on kõigil võimalus osaleda tervishoiudisaini seminaril, kus kuuleme lugusid disaini rakendamisest Inglise, Soome, Taani ja Eesti tervishoius.

„Disainiöö” on tuntud ka põnevate rahvusvaheliste näituste poolest. Mis on seekordse festivali välisnäituste trump?
Välisnäitused kannavad harivat eesmärki ning aitavad ka Eesti disaini rahvusvahelisel maastikul positsioneerida. Välisnäitused on väga kallid ja kõigeks, mida tahaks Eestisse tuua, ei ole lihtsalt raha. Arvan, et Soome „Vastupidav ilu” on sisukas näitus ning Valgevene disain pakub eksootilise elamuse. „Euroopa vanaemade retseptide” näitus on mõeldud laiale publikule, pühapäeval saab telgis näha, millise tulemuseni jõudsid Itaalia ja Eesti disainerid Björn Koobi ja Martina Giombini käe all.

Seekord olete tõstatanud küsimuse, kuidas hinnata head disaini, kus peituvad disaini juured. Kas „Eesti juurte juurde” võistluse tulemused andsid neile küsimustele vastuse?
Eesti talurahva esemeline kultuur on rikas – on oht, et kui me ise ei kaeva kultuuripärandist välja nn talupojamõistusel põhinevaid leidlikke lahendusi ning rustikaalset esteetikat, siis avastavad selle teised. Ja võib-olla leiame need ühel päeval Milano messi trendiraamatutes.
Mis kvalifitseerub disaintootena ja mis tavalise käsitööna? Valitud tööde seas oli palju uuenduslikke ja lustakaid lahendusi. Võitjad selguvad 26. septembril.

Mis on selle aasta festivalil uutmoodi ja mis on see, mis peaks „Disainiööl” alati jääma vanamoodi?
Seekord on keskpunktis disainiharidus. Neljale disainiõpet pakkuvale kõrgkoo­lile on antud võimalus esitleda oma taset Elevaatori näitusel, toimub ka disainihariduse ümarlaud. Koostöö arhitektide ja sisearhitektidega, sh Tallinna arhitektuuribiennaaliga, on sel aastal aktiivsem. Välireklaam ja „Näoraamatu” näitus EKAs tutvustavad kohalikke disainereid ja tuntumaid disaintooteid, Soolalaos näeb Eesti plakati­kunsti. Piret Mägi juhatab kahel päeval disaini­ekskursioone, Tõnis Vellama peab disainioksjonit ja ka „PechaKucha” välkloenguõhtu kuulub juba selle festivali raudvarasse. „Disainiöö” on koht, kus suhelda.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht