A nagu arhitektuur

MERLE KARRO-KALBERG

„Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõus on teiste hulgas markeeritud ka arhitektuurivaldkonna peamised arengujooned. Välja toodud põhimõtted on laiahaardelised ja neis on püütud hõlmata kõike paljudel tasanditel. Üheksa eesmärgina sõnastatud punktis käsitletakse mainekujundust, arhitektuuri õpetamist põhikoolist ülikoolini ja sealt veel edasigi, kvaliteedipõhiseid riigihankeid ning palju muudki. See kõik näitab, kui kõikehõlmav on ruumiloome.

Ehitamine on üks suurema CO₂ jalajäljega tegevusi ja visalt, kuid kindlalt levib mõte, et parim maja on ehitamata jäänud maja. Hoolimata sellest, et „Kultuur 2030“ astub ühe jalaga rohepöörde taktis ning ütleb, et oluline on soodustada väärtuslike ehitiste kasutuselevõttu ja restaureerimist, oleks ikkagi vaja ka teada, kuidas teha nii, et ehitama peaks vähem.

Ehitatud keskkonna tulevikusuundade mudimine ja nügimine riiklike arengudokumentidega on kahtlemata vajalik, sest eesmärk, kuhu liikuda, peab olema kokku lepitud. Arhitektuur on aga üks nurjatu valdkond: tänapäeval ei sünni hea kvaliteetne keskkond vaid arhitektide loomingust. Seda kujundavad veel samaväärsel määral linna- (või valla- või küla)elanikud, ametnikud, poliitikud, kinnisvaraarendajad, tellijad, ühismeedia ja palju muud. Sellise ühest küljest justkui konkreetse, teiselt poolt paljudele kuuluva, kõigeülese valdkonna suunamine nõuab kõigilt head tahet ning arusaamist, et arhitektuur ja ruum on igapäevaelu a ja o.

Peale arengukava oleks hädasti vaja ka rakenduskava ja seejärel tuleks kõigi mõtetega jõuda omavalituste ametnikeni, kes ruumiloomega otse või kaudselt tegelevad. Dokumendis „Kultuur 2030“ on küll seatud sihiks, et arengukavade koostamise eesmärk on hea elukeskkond, aga arusaam sellest võib omavalituseti ja ametnikku pidi varieeruda. Nii kaua, kuni lõppotsuse langetav ametnik ei usu kliimamuutusi, ei soovi teha teistmoodi kui seni ega soovi autoteede arvelt rattateedele ruumi anda, pole kasu ka lausetest nagu „Kvaliteetne ruumiloome on teadmistepõhine ja kasutab antud hetkel teadaolevat ja sobivamat parimat teadmist ning kujundab uusi teadmisi ja oskusi“.

Loe veel „Kultuuri arengukavast 2021–2030“:

Jan Kaus, „Teavikutest ja teavitusest“

Elin Kard, „Meie ühine visioon“

Ülo Krigul, „Kultuuri põhi ja seadus“

Intervjuu kultuuriministeeriumi kunstide valdkonna asekantsleri Taaniel Raudsepaga