Ajutine arhitektuur

Ruumikunstis on oluline näha ka lühiajalisuse potentsiaali. Ajutine arhitektuur on küsimuste esitajana uudishimu tööriist.

TRIINU AMBOJA

Arhitektuuri vaadatakse kui püsivate struktuuride loomise kunsti, sest arhitekt oskab ennustada ja näha kaugemale kui moevoolud. Samavõrra oluline on arhitektuuris näha ka lühiajalisuse potentsiaali. Ajutine arhitektuur on küsimuste esitajana uudishimu tööriist ning abiks arhitekti, ruumi ja ühiskonna dialoogi loomisel, nähtus katsetamiseks ja kaasamiseks. Ajutine arhitektuur võib olla ühepäevaseks ürituseks ehitatud ruum, paarikuune muudatus linnakeskkonnas, ka kiire lahendus keskkonna või ühiskonna põletavatele probleemidele. Samuti võib kasutada ajutist arhitektuuri strateegiliselt ajas ning ruumis tekkivate tühimike täitmiseks.

Ajutisus

Arhitektuuri ajutisus on suhteline. Kui võrdleme saja-aastast maja üheks päevaks üles pandud festivalirajatistega, siis tundub saja-aastane maja püsiv. Kui aga võrdleme saja-aastast maja neli ja pool tuhat aastat vana püramiidiga¹, siis pole sada aastat mingi vanus. Lühiajalisust ei pea pelgama. Japanoloog Alari Allik on toonud välja, et kui teame, et miski on ajutine, siis oskame sellest enam rõõmu tunda.² Näiteks, kui teame, et reis ei kesta kaua, naudime seda just selle pärast rohkem. Leian, et ka ruumis võiks hetkes olemist väärtustada ja enam selleks võimalusi luua.

Ehitusseaduses on kirjas, et ajutine ehitis on kuni viieaastaseks kasutamiseks rajatud ehitis. Seadusega ei ole piiratud ehitise suurust ega iseloomu, ainult seda, kui kaua see püsti võib olla. Ajutine ehitis võib olla nii laadatelk, mis pannakse üles mõneks päevaks, kui ka pikemat aega vastu pidama mõeldud ehitis, mis ei ole isegi ajutise ehitise iseloomuga.³ Kuna ajutise ehitise rajamine on seaduse mõttes lihtsam, siis seda määratlust tihti ka kuritarvitatakse. Probleem ei seisne ainult seaduse sõnastuses, vaid ka laiemas suhtumises. Ajutise arhitektuuri mõju aga alahinnatakse ja tihti arvatakse, et ajutine tähendab kiiret ja odavat lahendust.

Ajutine, mis läinud (ja mis jäi)

Milline ajavahemik on määratletav ajutisena? On ruumiolukordi, mis kestavad millisekundeid, näiteks peegeldus, selliseid, mis püsivad minuteid, nagu vari ja tunde, nagu ise ehitatud onnid. Ehitatakse ka üheks või paariks päevaks. On ka objekte, mis ehitatakse hooajaks või lausa aastateks, kas maailmanäituste tarvis või hoopis ülemaailmsete probleemide ja katastroofide mõju leevendamiseks. Ajutise kestus võib kõikuda.

Ka ajutisena mõeldud rajatised võivad pikaks ajaks oma kohale jääda ning osutuda oluliseks ja märgiliseks. Näiteks Pariisi Eiffeli torn ehitati 1889. aastal maailmanäituse jaoks ning oli kavandatud püsti seisma kakskümmend aastat. 1898. aastal tehti sinna aga raadiojaam, mis osutus Esimeses maailmasõjas oluliseks: Eiffeli torni raadiojaama tõttu õnnestus nurjata sakslaste rünnak ja võita sõda.⁴ Pärast Esimese maailmasõja lõppu kirjutas Guillaume Apollinaire luuletuse, mille sõnadest moodustus Eiffeli torni kujutis. Sellest, mis oli enne tekitanud võõristust, sai nüüd linna identiteedi osa.⁵

Ajutisus kui võimalus katsetada

Ajutine arhitektuur on kasulik ideede katsetamiseks, kohtade uurimiseks ning uute kontseptsioonide ja tehnoloogiate populariseerimiseks. Ajutised sekkumised võivad käia heade lahenduste eel: saab läbi proovida, kas üks või teine lahendus on põhjendatud. Arhitekt Mariana Pestana on välja toonud, et erinevalt n-ö ülevalt alla projekteerimisest, kus keegi otsustab, milline on õige lahendus, saab ajutisuse korral mõelda lahenduse üle koos ruumi kasutajatega ning järele proovida, millised on ühe või teise koha võimalused.⁶ Katsetamisega saab hinnata lahenduste mõju ja leida parima teostuse.

Ajutised lahendused võivad olla lühiajalised, aga see ei tee neid tähtsusetumaks. Näiteks Tallinna Kunstihoone ajutine Lasnamäe paviljon paneb inimesed liikuma kesklinnast Lasnamäele ning elavdab sealse piirkonna kultuurielu. Ajutise lahenduse mõju võib olla ruumiline, aga ka sotsiaalne, näiteks nagu 1951. aastal toimunud rahvusnäituse Festival of Britain tarbeks loodud kuppel. Mõni hoone ehitati kõigest pooleks aastaks, aga seda mäletatakse siiani. Näiteks arhitektuuribüroo Salto kavandatud Põhuteater, mis kuulus Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna programmi, on paljudel hästi meeles.

Linnahall ja Maarjamäe memoriaal

Ajutise arhitektuuri võimekuse näitlikustamiseks Tallinnas võiks vaatluse alla võtta linnahalli ja Maarjamäe memoriaali. Nende paikade saatuse ja tuleviku üle on arutatud palju, kuid head lahendust pole ja seetõttu on ruumid kasutuseta. Vastakatest arvamustest pole puudust, kuid ruumi pole neist ükski jõudnud. Püsivaid muutusi ongi sellistes tingimustes keeruline ellu viia. Ajutine arhitektuur oleks lihtsam, aga mitte üldse vähem oluline lahendus, mis võib tekitada uusi mõtteid ja edasi viia.

Linnahalli on harjutud nägema ja vaatama vaid põranda tasandilt. Mis saab aga siis, kui muuta rakurssi?

2022. aastal kavandas arhitektuuribüroo MVRDV Rotterdami katuste vahele ja kohale 30 meetri kõrgusele jalutusraja – anti võimalus näha linna teise nurga alt. Linnahalli suurde saali saaks ehitada samuti ajutise platvormi „Rakurss“, mis viiks kõrgustesse, kuhu muidu ei satu. Laudteed rabas juhatavad teed, ajalooliste kindluste müüridele on nüüdisajal rajatud käiguteid nagu haapsalu piiskopilinnuses. Samamoodi võiks ajutine platvorm „Rakurss“ viia läbi linnahalli täiesti uudsel moel. Linnahalli tuleviku kujundamiseks tuleks seda ehk teise nurga alt vaadata …

Maarjamäe memoriaal on monument, mille saatuse üle on palju arutatud. Seda on nimetatud parimaks maastikuarhitektuuri objektiks, mis meil on, kuid ka häbiplekiks. Välja on pakutud nii selle taastamist kui soovitud ka lammutamist, et kustutada kollektiivsest mälust võõra võimu koledused. Kuidas seda aga ruumina käsitleda? Sealse monumentaalse iseloomuga ruumi saaks linlastele lähemale tuua, selle argisemaks ja kehalähedasemaks muuta. Maarjamäel tugevdaks selle ala kui maastiku olemust näiteks karjamaa: tuleks tekitada koht, kus lambad ja inimesed saaksid kokku puutuda. Väikse ja ajutise võttega saab alale anda veel ühe tähenduse, pealegi on lambad väga head muruniiduki asendajad, mis antud keskkonna hoolduses on igati õigustatud vahetus. Kuni pole selge, mis Maarjamäe memoriaalist saab, võiksime selle üle mõelda koos lammastega. Oluline pole teada vastust, vaid küsida.

1 Jean-Pierre Houdin, Khufu, The secrets behind the building of The Great Pyramid. Farid Atiya Press, 2006, lk 17.

2 Üks lugu,nr 7. Japanoloog Alari Allik. – ERRi arhiiv, 30. IX 2012. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/uks-lugu-japanoloog-alari-allik

3 Advokaadibüroo Sorainen ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine II ja III etapi analüüs. Tallinn 2020, lk 58.

4 Why was the Eiffel Tower kept? – Tour Eiffel Paris, 10 II 2020. https://www.toureiffel.paris/en/news/130-years/why-was-eiffel-tower-kept

5 Paul Keskeys, Reviled to Renowned: How the Eiffel Tower Became the Most Treasured „Temporary“ Structure in History. – Architizer, https://architizer.com/blog/inspiration/stories/reviled-to-renowned-the-eiffel-tower/

6 Gate St Hill, This is Temporary: How transient projects are redefining architecture. Riba Publishing, 2016, lk 40.