Asendamatu Linda Madalik

Viimasel ajal pole ehitatud ühtegi arhitektuuri suurobjekti, kus Linda Madalik poleks kaasa löönud, alates kaubanduskeskustest ja koolidest ning lõpetades suurte kontserdimajadega.

MERLE KARRO-KALBERG

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Valik Linda Madaliku töid

Estonia teatrisaali renoveerimine, 1974

Eesti rahvusraamatukogu, 1988

Tartu laululava elektroakustika, 1990

Kogalõmi kultuurikeskus Siberis, 1992

Tallinna Kalevi staadioni helivõimendussüsteem, 1992

Eesti muusikaakadeemia õppehoone, 1989–1999

Tallinna Rocca al Mare kool, 2000

Võru teatri Kannel renoveerimine, 2003–2005

Jõhvi kontserdimaja, 2003–2005

Viljandi kultuuriakadeemia muusikamaja, 2004-2005

Solarise keskus Tallinnas, 2008-2009

Eesti Rahva Muuseum, 2008–2010

Tartu Ahhaa keskus, 2011

Eesti teatri- ja muusikaakadeemia õppehoone juurdeehitis, 2010–2012

Tondiraba jäähall, 2012

Tallinna kino Kosmos rekonstrueerimine, 2013-2014

Viljandi Ugala teatri renoveerimine, 2014-2015

Arvo Pärdi keskus, 2018

Narva Aleksandri kiriku renoveerimisprojekt, 2021

Saaremaa riigigümnaasium, 2021

Viimsi valla haridus- ja kultuurikeskus Artium, 2020–2022

 

Vanaproua revolvriga – nii on riikliku kultuuri elutööpreemia pälvinud akustik Linda Madalik ehk üldsusele kõige paremini meelde jäänud. See on lausa nii tugev kujund, et leidis oma aegumatu koha laulu sees. Veebruari alguses toimunud arhitektuuripreemiate gala muusikalises vaheesituses laulis Kaisa Kuslapuu ansambel Lonitseera Linda Madaliku ja tema püssi Eesti kultuurilukku.

Kõnekast kujundist olulisem on aga panus, mille Linda Madalik on andnud valdkonna arengusse. Ta õppis Leningradis kinoinseneride instituudis helitehnikuks ja töötas pärast lõpetamist Eesti Raadios. 1972. aastal asus tööle Eesti Projekti vaneminsenerina ja sellest alates arvestab ta oma tööstaaži akustika erialal.

Peagi 78. sünnipäeva pidav Madalik on tegus, kursis eriala arenguga ning asendamatu seniajani. Teda peetakse elektroakustika pioneeriks. Väga kõnekas on ka pikk nimekiri asutusi, kes Madaliku kultuuri elutööpreemiale esitasid. Nende seas on nii arhitektuuri valdkonna organisatsioonid, kuid ka muusikakoolid, kõrgkoolid, Arvo Pärdi keskus ja Pimedate Ööde filmifestival jt. Linda Madalik on sügavalt puudutanud kõiki, kes temaga kokku on puutunud.

Linda Madalik on panustanud Eesti märgiliste ruumide ja kultuurihoonete akustilistesse lahendustesse, samuti tulevaste arhitektide õpetamisse. Esitajate sõnul on tema töö väärtus hindamatu ning Eesti oludes asendamatu.

Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix

Viimasel ajal pole ehitatud ühtegi arhitektuuri suurobjekti, kus Linda Madalik poleks kaasa löönud, alates kaubanduskeskustest ja koolidest ning lõpetades suurte kontserdimajadega. Üks asi on kontserdisaalid – kirsid tordil – Jõhvis, Pärnus, Tallinnas, teine ja suurem osa akustiku tööst on aga seaduseloome, õpetamine, nõustamine kõikvõimalike suurte ja väikeste projektide juures.

Madalikuga koos Eesti Rahva Muuseumi projekteerimisel koos töötanud 30aastase staažiga sisearhitekt Pille Lausmäe-Lõoke sõnab, et akustika>alane teemadering on viimasel kümnel aastal olnud enam tähelepanu all. Juba ligikaudu kümme aastat projekteeritakse näiteks koolihooneid nii, et akustik on projekteerimismeeskonna liige. Kui varem töötati akustika seisukohast läbi vaid suuremad auditooriumid ja saalid, siis nüüd on kõrvasõbralik ruum vajalik ka kodus ja büroos. Akustikat on modernses interööris hakatud alles nüüd hindama. Üks asi on sammukaja, aga tuleb jälgida ka seda, et ruumis viibijate omavaheline kõne oleks selge, ei tekitaks helireostust. Akustika tähtsuse tõusus ei saa alahinnata Linda Madaliku rolli. „Tihti ei oska me öeldagi, miks me ennast ruumis ebamugavalt tunneme, milles see tekib. Linda on osanud ka sellele tähelepanu pöörata,“ ütleb Lausmäe. „Madalik pole selle kõige juures spetsialist, kes loosungitega tänavale läheks, muutused on toonud hoopis tema targad nõuanded ja suunamised,“ iseloomustab Lausmäe Madalikku.

Linda Madalikku nimetavad paljud temaga kokku puutunud kõige toredamaks ja vastutulelikumaks inimeseks, keda nad on kohanud. Akustikainsener Kaupo Kõrven, kes on Madalikuga koos töötanud näiteks Narva Aleksandri kiriku renoveerimisprojekti koostamise ja Viimsi haridus- ja kultuurikeskuse juures, sõnab, et kus tahes valdkonnas kohtab sellist pühendumist harva. Hoolimata sellest, et meil kõigil on omad erialased ülesanded ja eesmärgid, peab Kõrven Madalikku inimeseks, kes tahab südamest aidata kõiki, kes tema poole pöörduvad. Ja tema poole pöördutakse palju, sest ikka leitakse ruumis mingi akustiline häiriv detail. „Akustikult oodatakse ikkagi võlumist, loodetakse, et akustik tuleb, viibutab näppu ja kõik saab korda. Loomulikult see nii pole, kuid Linda kuulab abivajajad ära, annab soovitused ja ta tunneb rõõmu, kui aidata saab,“ sõnab Kõrven.

Arhitekt Ra Luhse on Linda Madalikuga koos projekteerinud Jõhvi kontserdi­maja ja kinnitab samuti, et pole varem nii pühendunud inimest kohanud. Ta ütleb: „Kui asi puudutab akustikat, on Linda maksimalist! Ta on kohusetundlik ning teeb ära kõik, mis on lubanud. Lindale võib oma probleemiga alati helistada ja ta oskab ka distantsilt ja kirjelduse põhjal panna n-ö diagnoosi ning pakkuda lahenduse.“ Luhse meenutab aega, mil Jõhvi kontserdimaja valmis sai ning Linda Madalik talle õhtul helistas, et soovib saali akustika enne avamist üle kontrollida. Nii sõidetigi veel õhtul Jõhvi, tehti katsed ja hommikuks olid tulemused Luhse postkastis.

Mis on Linda Madalikule tema töö juures kõige tähtsam? „Inimene, ruumi kasutaja,“ vastab kõhklemata Viljandi muusikakooli direktor Tonio Tamra, kes sai Madalikuga tuttavaks kakskümmend aastat tagasi teatri- ja muusikaakadeemia hoone projekteerimise ja ehitamise ajal. Koos on nad koostanud projekteerimise lähteülesandeid, näiteks Viljandi laululavale. Tamra sõnul mõtleb >Linda Madalik alati nende peale, kes peavad projekteeritavat ruumi hiljem kasutama hakkama, olgu selleks siis muusikud, pealtvaatajad või kooliõpilased.

Paljud kinnitavad kui ühest suust, et Linda Madalik on kõige oma tarkuse ja teadmiste juures väga kompromissialdis ja mees­konna­mängija. Kui selgub, et eelarve ei luba valmis ehitada parimat võimalikku lahendust, leiab Madalik soodsama variandi, mõtleb kaasa, aitab lahendusi leida, et tulemus saaks kõigest hoolimata nii hea kui võimalik.

Ta on pädev kõiges, mis akustikat puudutab. Linda Madaliku pühendumusest, detailitäpsusest ning innust annab tunnistust seegi, kui laiahaardeliselt ta akustikat vaatab. See pole ainult hooned, kuigi ka projekteerimise ja ehitamise puhul koostab ta nii lähteülesandeid, projekteerib lahendusi kui ka teeb ehitusobjektil järelevalvet ning annab nõu. Madalik on koostanud ka kehtivad standardid ja kritiseerib müra puudutavaid seadusi, ütleb, et dokumendid pole omavahel kooskõlas ning paljud müraprobleemid saavad alguse just sellest.

Jõuame lõpuks tagasi alguse ehk revolvri juurde. Miks Linda Madalikku just selle aksessuaari järgi tuntakse? Relv on akustiku töövahend, millega ta mõõdab valmis ruumi akustikat, täpsemalt, heli järelkõla kestust. Arhitektuurikeskuse välkloengus ütleb ta küll talle omase tagasihoidlikkusega, et iga kell eelistaks ta püstolile viiulit. „Iga kord, kui teen püstoli­paugu, tunnen ennast ääretult halvasti, sest ruumile on see nii brutaalne lähenemine, ka ruum ehmub sellest,“ võtab ta oma seisukoha empaatiliselt kokku.

Elutööpreemiate laureaatide väljakuulutamisel jäi Madalik tagasihoidlikuks, küll aga ütleb Lausmäe, et Linda preemiale esitanud patsutasid küll üksteisele õlale ning saadeti õnnitlusi, et ühine pingutus on vilja kandnud ning Linda Madalik on lõpuks tunnustuse pälvinud ja rambivalgusesse tõusnud.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht