Avalik arutelu Tallinna moodi

Vanasadama trammiliini projekteerimistingimuste arutelust paistab pealinna soov avalikkust kaasata. Tulemusliku kaasamiseni on siiski veel arenguruumi.

MATTIAS MALK

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Vanasadama – Rail Balticu Ülemiste terminali uus trammiliin

Pikkus: kaks kilomeetrit

Maksumus: 15–20 miljonit eurot

Vanasadama trammiteele kavandatakse neli uut peatust.

Valmib kõige varem 2023. aasta lõpus.

Neljapäeval, 13. jaanuaril arutati Tallinna kesklinna valitsuses Vanasadamat ja tulevast Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendava trammiliini projekteerimistingimuste eelnõu avalikult väljapanekult saadud tulemusi. Arutelu toimus keset tööpäeva, kuid sellega oli võimalik liituda ka videosilla kaudu. Kohtumisel osalemise esimeseks takistuseks osutus sel päeval Nunne tänavale jõudmine. Seda seetõttu, et nädalaid koristamata lumi oli kõnniteedel sulanud mügarlikuks ohtlikuks liuväljaks. Kuna kõik ühissõidukite kasutajad liiguvad tingimata ka kõnniteel, lõi tegemata hooldetöö trammiliini aruteluks nadi häälestuse.

Linnavõimude sõnul pole meeleheiteks siiski põhjust. Kesklinna vanem Monika Haukanõmm on väitnud, et Vanasadama trammiprojekt „lahendab terviklikult kogu projekteeritava tänavaruumi, sealhulgas kõnni-, ratta- ja sõidu­teed, rattaparklad, valgustus, disain, haljastus, tehnovõrgud [—]“.1 Avasõnas õhkus kindlust ka abilinnapea Vladimir Svetist, kelle sõnul ei ehitata lihtsalt trammiteed, vaid projektiga luuakse uus liikluskultuur ja linnaruum. Linnapea Mihhail Kõlvart on väitnud, et Vanasadama trammitee on üks etapp suuremast plaanist.2 Jääb mulje, et Tallinn ja tramm käivad ühte jalga. Avasõnade lõpetuseks täpsustas Tallinna keskkonna ja kommunaalameti projektide ja planeeringute menetlemise osakonna juhataja Tiina Leetmaa, et projektiga üritatakse arvesse võtta Tallinna arengusuundi. Ta lisas, et trammiteed ehitatakse etapi viisi ning tulemus sõltub projekti lahendustest. On selge, et ametnikud on ennustuste ja lubaduste andmisel poliitikutest ettevaatlikumad.

Uued peatused

Uue trammiliini projekteerimistingimused olid hiliskevadel kaheks nädalaks avalikult välja pandud. Kokku tehti üksteist muudatusettepanekut. Neist seitsmes avaldati soovi lisada projekti trammipeatus Hobujaama tänavale Rotermanni kvartali lähedusse. Praegu on südalinnas peatused planeeritud Laikmaa tänavale Viru keskuse ja Tallinki hotelli vahele ning Admiraliteedi basseini veerde.

Vanasadama – Rail Balticu Ülemiste terminali uus trammiliin

Esimese hooga ei kommenteeritud kirjalikke soovitusi üldse. Võeti ette vaid arutelul viibijate märkused. Peatuste teema tõstatas taas Vladimir Svet, kes sai Tiina Leetmaalt vastuseks, et välja oli pandud projekti esialgne skeem ja peatuste lõplikud asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. See tähendab, et Hobujaama peatuseks lootust justkui on. Siis võttis täpsustuseks sõna Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti ehituse ja järelevalve osakonna juhataja Karel Saar. Tema sõnul jäävad peatused suuresti samasse kohta, peatuste vahe ja kaugused on opti­maalsed. Kui neid liigutama hakata, ajab see süsteemi tasakaalu paigast. Jääb mulje, et peatused tulevad sinna, kuhu neid on lihtsam paigutada, mitte sinna, kuhu kasutajad neid soovivad.

Arutelus osalenud vandeadvokaat Üllar Aedna tuletas meelde, et trammi kavandatakse inimestele, mitte standarditele vastama. Leetmaa pareeris, et peatused rajatakse piiratud linnaruumi tingimustes. Saar sekundeeris, et trammid ja bussid peavad olema seoses. Ta kasutas sõna „harmoonia“. Advokaat Aedna palus mitte välistada võimalikke alternatiive juba eos ning võimalikult kaua kaaluda Hobujaama peatuse võimalikkust. Leetmaal oli aga varuks veel üks trump. Tema sõnul tahetakse linnavalitsuses taas käivitada peatänava projekt ning ei ole välistatud, et Hobujaama peatus lahendatakse selle raames. Sellega peatuste teema lõpetati.

Kiirus

Teine suur küsimus puudutas trammiühenduse kiirust. Mainor Ülemiste juhatuse liige Andrus Kaldalu tuletas meelde, et praegu on trammi keskmine kiirus Ülemistelt kesklinna vaid 14 kilomeetrit tunnis. Maneeži ja Viru tänaval väheneb trammi kiirus kuni kümne kilomeetrini tunnis. Seetõttu sõidab buss number kaks kesklinna trammist pea poole kiiremini. Trammiliini eelprojekti koostöölepingus on mainitud sadama, lennujaama ja tulevase Rail Balticu reisiterminali kiire ja mugava trammiühenduse loomise vajadust. Tuleb aga välja, et projekteerimistingimustes ei defineerita kordagi ühenduse efektiivust ei ajaliselt ega keskmise kiiruse kaudu. See tõik tuli välja pea kogemata, kui kesklinna vanem Monika Haukanõmm kiiruse küsimuse juurde arutelu lõpus naasis. Tiina Leetmaa vastas, et kui ühenduskiiruse märkimine lisab projektile väärtust või tagab parema tulemuse, ei ole probleem see tingimustesse lisada. Projekti insener Margus Kuusmann muigas närviliselt, kuid ei vaielnud vastu.

Arutelu lõpus, kui veebisilla aken oli juba suletud ja kohtumise salvestamine läbi, rahustasid ametnikud kesklinna vanemat. Väidetavalt on projekteerimistingimused juba valmis ning seal on juba ennetavalt paljudes kohtades kirjas „arvestame-arvestame“. Moonika Haukanõmm pakkus, et arutelu oleks võinud kulgeda sujuvamalt, kui see sõnastus oleks kohe olnud avalik. Leetmaa vastas, et Tallinn on arutelude korraldamises alles lapsekingades ning tark ei torma, sest see hoiab ära, et arupärijatele peab mitu korda vastuse saatma. Kuivõrd saal hakkas selleks ajaks tühjenema, oodati, et ka mina kirjapaneku lõpetaks ja ruumist lahkuks. Arutelu sai selleks korraks läbi.

Arutelu kui tüütu nõue

Paratamatult jääb mulje, et projekteerijate vaatenurgast on avalik arutelu pigem tüütu nõue kui võimalus projekti parandada. Samuti on segane, kuidas sobitub Vanasadama trammiliin Tallinna uude kavandatavasse liiklusmudelisse või kesklinna lähituleviku arendustesse. Teatavasti peaks uue liiniga samaaegselt valmima kunstiakadeemia endisel asukohal Tartu maantee alguses uus saja meetri kõrgune tornmaja. Lisaks lähevad peatselt remonti Jõe ja Pronksi tänav ning Liivalaia ümberehituse puhul on arutatud sinna uue trammitee rajamise võimalikkust. Hiljutised rööbastranspordiuuringud soosivad uute liinide rajamist, kuid Tallinnas flirditi veel sügisel trammist odavama alternatiivi ehk metroobussi ideega. See pole aga ei metroo ega buss, vaid eraldatud sõidureaga akudega troll. Teatavasti on praegused Tallinna bussiread vähese järelevalve tõttu kihutavaid autosid täis ja seetõttu vähese efektiivsusega. Metroobuss tooks linna veel enam asfalteeritud pinda ega saa asendada trammi mugavuse, efektiivsuse ega jätku­suutlikkuse poolest.3

Vanasadama trammiliini arutelu näitas, et nõudlikkus kvaliteetse ruumi ja läbipaistva planeerimise järele tuleb endiselt ettevõtjatelt ja elanikelt, mitte linnaplaneerijatelt. Poliitikute sõnavara on siiski pärast viimaseid valimisi ja hiljutist rohelise pealinna tiitli võitmist kerksuse ja urbanismi moeväljendite võrra rikkam. Nii Vladimir Svet kui ka Monika Haukanõmm üllatasid arutelu käigus küllaltki sisukate, konstruktiivsete kompromissettepanekutega.

Loodan, et eelmise aasta rattateede planeerimisest on siiski õpitud ja sean end arutelu lõppedes uuesti kõnniteede jääväljale.

1 Avalikul arutelul tutvustatakse uue trammiliini kava. – Tallinna linna veebileht, 10. I 2022. https://www.tallinn.ee/est/pilet/Uudis-Tallinn-tutvustab-Vanasadama-trammiliini-projekteerimistingimusi

2 Trammitee Vanasadamasse valmib 2023. aastal. – ERR uudisteportaal 15. VI 2020. https://www.err.ee/1102262/trammitee-vanasadamasse-valmib-2023-aastal

3 Siim Tanel Tõnisson, (metroo)buss ei ole tramm. – ERR uudisteportaal, 1. XI 2021. https://www.err.ee/1608388268/siim-tanel-tonisson-metroo-buss-ei-ole-tramm

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht